Andmekaitse inspektsioon tegi kokkuvõtte suvel nõuandetelefonile tehtud kõnedest: kõige rohkem küsitakse oma andmete nõusolekuta avaldamise kohta sotsiaalmeedias.
AKI nõuandetelefon 5620 2341 on järjest popim: 1. juulist 30. septembrini küsiti Andmekaitse Inspektsiooni käest kõige sagedamini selgitust isikuandmete nõusolekuta avaldamise kohta.
Murekohaks on sotsiaalmeedia: näiteks kurtsid helistajad sageli, et on kellegi poolt „häbiposti“ pandud ning videot või fotot, mis on loata või teadmata üles laetud, ei ole avaldaja nõus eemaldama.
Inspektsioon tuletab meelde andmetöötluse põhimõtet: kui isikuandmed avaldatakse õigusliku aluseta ja põhjendatud eesmärgita, on avaldajalt õigus nõuda nende maha võtmist ja kustutamist.
Kui keegi on pannud teise inimese sotsiaalmeedias häbiposti ja ei ole nõus andmeid eemaldama, tuleb tal omal arvestada sellega, et olukord võib pöörduda tema enda vastu.
Inimene, kellele tekitatakse avaldamisega kahju, saab pöörduda avaldaja vastu kohtusse. Alati lasub vastutus andmete avaldamise tagajärgede eest avaldajal. Sama põhimõte kehtib ka siis, kui jagatakse edasi teiste poolt avaldatud infot.
Kokku tehti Andmekaitse inspektsiooni nõuandetelefonile kõnesid kolmekuulise perioodi jooksul 317, millest 50 kõnet puudutasid andmete avalikustamist.
Teised enimküsitud teemadeks olid andmetöötlus töösuhetes, salvestusseadmete kasutamine ja andmetöötlus korteriühistutes.
Nelja enimküsitud teemavaldkonna juures väärib märkimist, et ajavahemikul 1.07 -30.09 on võrreldes eelnevate perioodidega inspektsiooni nõuandetelefoni numbrit valinud üha rohkem andmekaitsespetsialistid.
Nad uurivad näiteks, kuidas kirjutada andmetöötluse tingimusi, kuidas esitada rikkumisteateid või panna paika majasiseseid andmetöötlusreegleid.
Pilt: Unsplash/ Annie Spratt. Allikas: AKI
