Rahvusvahelise puhta transpordi nõukogu (ICCT) värske raport toob välja 21 maailma elektriautode pealinna. Selgub, et Hiina on oma positsiooni üleminekul elektrisõidukitele veelgi tugevdanud, kahekümnest kõige elektriautorohkemast linnast koguni seitse asuvad seal.
Alljärgnevalt ülevaade globaalsetest elektrisõidukite pealinnadest – see tähendab, linnadest, mis juhivad üleminekut elektrilistele sõiduvahenditele müüdud elektriautode arvu ja suurema osakaalu poolest kogu automüügis.
HIINAS 7, EUROOPAS 9, ÜHENDRIIKIDES 4, JAAPANIS 1
2016. aasta müügitulemuste põhjal võib välja tuua 21 elektriautode pealinna. Hiinas asub neist seitse: Peking, Hangzhou, Qingdao, Shanghai, Shenzhen, Taiyuan, ja Tianjin.
Euroopas on elektriautode rohkeid linnu üheksa, millest omakorda neli – Amsterdam, Rotterdam, Haag ja Utrecht asuvad Hollandis. Mis on kerge üllatus, sest siiani on Norra end presenteerinud maailma juhtiva elektriautomaana.
Norra on Euroopa “särtsusõidulinnade” seas esindatud kahe linnaga: Oslo ja Bergeniga. Värsked andmed räägivad, et Oslos 2016. aastal müüdud sõidukitest koguni 47% olid elektrilised.
Aga Euroopas on veel kaks elektriautode linna: Pariis Prantsusmaal ning London Suurbritannias. Mõlemas eksperimenteeritakse julgelt särtsaka ühistranspordi kasutuselevõtuga ning toetatakse eraisikute elektriautode kasutamist.
Ameerika Ühendriigid on esindatud samuti nelja linnaga: Los Angeles, New York, San Fransisco ning San Jose on kõik eesrindlikud elektrisõidukite juurutajad. Veel 1 linn on nimetamata, see asub Jaapanis ja on loomulikult Tokyo, maailma esimene induktsioonlaadimise kants!
40% ELEKTRIAUTODEST KOONDUB 21 LINNA
Analüüsides erinevaid turge suurlinnadepõhiselt, võib anda hinnangu elektriautode müügile eri turgudel 2016. aasta jooksul ning identifitseerida innovatiivsed elektriautode toetuspoliitikad. Samuti saab analüüsida, kuidas on elektriautode pealinnades lahendatud laadimisvõrgustiku küsimus.
Kõigest 21 linnas kokku on kasutusel umbes 40% maailma elektriautodest. Kõik need linnad aitavad omal viisil ületada elektriautode kasutamist takistavaid asjaolusid, edendades nõnda turgu ja näidates eeskuju.
Nagu joonisel näha, on neis kahekümne ühes linnas kasutusel 40% maailma elektriautodest, mida 2016. aastal oli kokku kaks miljonit. Nendes eripalgelistes linnades kaheksas eri riigis Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas müüdi 43% 2016. aastal ostetud elektrisõidukitest.
Elektrisõidukite alustavat turgu on vedanud tugev regulatiivne ja maksupoliitika. Suurimate elektriautode kasutuselevõtu näitajatega turud – Hiinas, Euroopas, Jaapanis ja Ameerika Ühendriikides – on piirkondades, kus kehtivad nii sõidukite energiatõhususe normid, tugevamad stiimulid tarbijatele, kui ka otseselt sõidukitele kehtivad reeglid.
Ameerika Ühendriikide elektriautode turge toetab California Saastevabade Sõidukite Määrus (California Zero Emission Vehicle regulation). Hiina on järjepidevalt rakendanud tugevaid maksusoodustusi ning on nüüd võtnud vastu oma Uue Energia Sõiduki koefitsiendiskeemi.
RANGED NÕUDED KÄSIKÄES SOODUSTUSTEGA
Paljud riigid Euroopas on suurte soodustustega turule hoogu andnud, ja Euroopa Liidus on kehtinud ka ühed rangemad nõuded CO2 tasemetele. Elektriautode omanikud naudivad teatud maksueeliseid, võimalust tasuta parkida, kasutada ühissõidukiradu ning tasuta autot laadida.
Maailma juhtivad elektriautode linnad arendavad uuenduslikke viise nende ostmise ja kasutamise toetamiseks. Omavalitsused lisavad riiklikele ja piirkondlikele sammudele reegleid, mis sobivad kohalikesse tingimustesse. Ametkonnad asendavad elektrisõidukitega linnavalitsuste ametiautod, bussid, rendiautod ja autojagamise programmide sõidukid, ja taksod.
Juhtivatel elektriautode turgudel toimib koostöös kohalike kommunaalteenuste pakkujatega avalike laadimivõrkude kasutamine, samuti edendatakse kaudselt infrastruktuuri rajamist nõuetega, et ehitised ja parklad peavad olema varustatud ühendustega elektriautode jaoks.
Linnad pakuvad elektriautodele erinevaid soodustusi: eelistingimustel juurdepääsu parkimisele, busside sõiduradadele, ühiskasutuses autode sõiduradadele ja maksulistele teedele, et suunata muudatusi elektrisõidukite kasuks.
Suurlinnad, kus probleemiks on õhukvaliteet, sudu ja saaste, on rakendamas kontrolli linna sisenevatele sõidukitele. Kesklinnas on sisepõlemismootoriga sõidukitel keelatud liikuda.
ELEKTRISÕIDUKITELE ÜLEMINEK NÕUAB ÜLDIST TEGEVUSKAVA
Laialdasemat elektriautode kasutuselevõttu takistavad mudelite kättesaadavus, hind, kasutusmugavus ja tarbijate teadlikkus. Kõigil juhtivatel turgudel on paigas tegevuste pakett, mida pakuvad mitmed osapooled koos.
Riiklikud poliitikad annavad hoogu investeeringutele elektriautodesse, nende kasutamisele ja nende kättesaadavuse tagamisele. Asjakohased stiimulid tarbijatele tagavad, et elektriautod on lähitulevikus majanduslikult kättesaadavad, sedamööda, kuidas nende hinnad jätkavad langemist.
Valitsused ja kommunaalteenuste osutajad aitavad ehitada välja laadmise infrastrukturi, et tagada elektrisõidukite kasutamise täielik mugavus. Eriti kohaliku tasandi poliitikad suurendavad teadlikkust, et elektriautod on kohal ja pakuvad tarbijaile olulisi eeliseid.
Elektrisõidukid ja nende eelised ei ole veel enamusele arenevatele turgudele jõudnud. Kuigi üleminek elektriautodele kogub uutel turgudel jõudu, on turu areng suuresti ebaproportsionaalne.
21 juhtivat turgu, kus on kasutusel üle 40% kõigist elektriautodest, moodustavad ainult 3% maailma rahvastikust ja annavad 8 % 2016. aasta globaalsest sõiduautode müügist.
Sedamööda kuidas elektriautod muutuvad hinna poolest kättesaadavamateks, peavad arenevad turud elektriautode müügi kasvust ja nende eelistest osa saamiseks võtma vastu innovatiivseid poliitikaid, mis on kooskõlas nende kohalike oludega.
Materjali tõlkis Kadi Rünkla. Allikas ja joonis: ICCT
