LKF* andmetel registreeriti eriolukorra ajal (12. märtsist 17. maini) möödunud aasta sama ajaga võrreldes ligi 40% vähem liikluskindlustuse juhtumeid. Kõige suurem osa juhtumitest oli seotud parkimisega. Kindlustusseltside statistika näitab, et ka kaskojuhtumeid võeti ⅓ võrra arvele.
Liikluskindlustuse Fondi* andmetel toimus eriolukorra ajal Eestis 3497 liikluskindlustuse juhtumit, mida oli 38,5 % vähem kui mullu ajavahemikus 12. märts kuni 17. mai. Allpool tabelis on toodud võrdlusena eelmiste aastate juhtumite statistika samal ajavahemikul.
| Ajavahemik | Juhtumite arv |
| 12. märts kuni 17. mai 2017 | 5608 |
| 12. märts kuni 17. mai 2018 | 5848 |
| 12. märts kuni 17. mai 2019 | 5687 |
| 12. märts kuni 17. mai 2020 | 3497 |
.
Tabelist on selgelt näha, et 2020. aasta eristub juhtumite arvu poolest kolmest eelnevast aastast. Suurim vahe on 2018. aastaga, mil varakevadel registreeriti ligi 6000 kahjujuhtumit.
Need neetud parklad…
Olenemata aastast või aastaajast, eriolukorrast või laulupeost leiab kõige rohkem intsidente aset parkimisel, ja seda imekspandavam, et ka koroonakriisi ajal need prevaleerisid ja nende osakaal isegi kasvas.
Tõenäoliselt “kolis” osa parklakõkse mikro- ja eramurajoonidesse, kus ühtäkki suur osa rahvast end kaugtööle sättis ja oma plekk-liisu paigale jättis ning et “kõik pargivad” on suhteliselt keeruline olukord ja arendajad pole seda ette näinud (vanades elamurajoonides ammugi pole autodele eriti kohta), olid jamad kiired tekkima.
- 44% – parkimisega seotud intsidentide osakaal kõigist juhtumeist
- 38% – liiklusavariid teel ja ristmikul
- 13% – ühesõidukiõnnetused
Võrreldes 2019. aasta sama ajavahemikuga oli eriolukorra ajal ühesõidukiõnnetuste ning parkimisjuhtumite osakaal suurem ning teedel ja ristmikel toimunud õnnetuste osa väiksem (sh vähenes tagant otsasõitude ja ristmikel kokkupõrgete osa, kuid möödasõitudel ja reastumisel toimunud juhtumite osakaal mitte).
Hõre liiklus tõstis keskmisi kiirusi
Eriolukorra ajal oli liiklustihedus tunduvalt väiksem, kuid kasvas liikumiskiirus, ja vaatamata sellele, et avariide koguarv vähenes, siis kiiruse ületamisega seotud õnnetuste arvud nii palju ei vähenenud.
Möödasõidul, reastumisel või kõrvale kaldumisel toimunud kokkupõrgete osakaal oli eriolukorra ajal sama, kui mullu, so 9 % kõigist juhtumitest.
PPA eriolukorra-aegse liiklusolukorra kokkuvõttest selguski, et karantiini ajal Euroopa (sh Eesti) kihutas, meie autojuhid istusid julgemalt ka alkoholi tarvitanutena rooli… ja jäid vahele.
Tavapärane olukord on taastunud
Kahjujuhtumite arv on peale eriolukorra lõppu jõudsalt kasvanud ja n-ö tavapärane intsidentide hulk peaaegu et taastunud.
Võrreldes möödunud aastaga toimus tänavu mais 26 % vähem liikluskindlustusjuhtumeid. Tänavu juunis 14 % vähem juhtumeid kui mullu juunis.
Aastate lõikes kuu kohta juhtumite arvu teatav kõikumine on tavapärane, sõltudes aastaajast ning ilmaoludest. All tabelis on välja toodud viimaste aastate Eestis toimunud liikluskindlustusjuhtumite arvud kuude lõikes.
| Kuu | Juhtumite arv 2017 | Juhtumite arv 2018 | Juhtumite arv 2019 | Juhtumite arv 2020 |
| jaanuar | 2655 | 2565 | 3412 | 2375 |
| veebruar | 2553 | 2810 | 2530 | 2514 |
| märts | 2549 | 2745 | 2867 | 1900 |
| aprill | 2495 | 2501 | 2593 | 1517 |
| mai | 2739 | 3003 | 2661 | 1967 |
| juuni | 2705 | 2627 | 2651 | 2267 |
.
Kindlustusseltsi andmed kinnitavad LKF analüüsi
Swedpank P&C Insurance’i statistika näitab, et eriolukord mõjutas sõidukikahjude toimumist: perioodil märts–mai vähenes nii kasko- kui liikluskindlustuse kahjuavalduste arv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ligi 31%.
Alates 12. märtsist, mil kehtestati liikumispiirang, vähenes liiklussagedus tunduvalt, kadusid ka ummikud ning poodide parklad olid tühjad. Ära jäid massiüritused.
Sellest tulenevalt vähenesid avariide juhtumise võimalused, teateid liikluskindlustuse juhtumitest laekus 30% vähem kui mullu samal ajal.
Swedbanki kindlustusseltsi kaskokindlustuse juhtumitest moodustasid I poolaastal 45% erinevad avariid ning 33% klaasikahjud. Viiendikul juhtudest tuli kohale tellida autoabi, et autot käivitada või parandada rehvi.
Poolaasta suurim kaskokindlustuse väljamakse, üle 80 000 euro, tehti autoomanikule, kelle esmaklassi sõiduk hävis avarii tagajärjel täielikult.
Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumite andmed pärinevad Eesti liikluskindlustuse registrist seisuga 26.07.2020, andmed ei sisalda vabatahtliku sõidukikindlustuse (kaskokindlustuse) juhtumeid. Liikluskindlustuse registri andmed täienevad pidevalt, seega ei pruugi erineva ajahetke väljavõtted kattuda.
Väljavõtte tegi ja tulemusi analüüsis Ülli Reinmets, LKF/EKL kahjuennetuse valdkonna juht
Kaanepilt: Ylle Tampere
