2019. aastal on Euroopa autoturg jõudnud staadiumi, kus diiselmootor on peaaegu kõrvale heidetud. Asemele on tulnud peamiselt bensiinimootor, hübriidide ja e-autode osakaal on kogumüügist väike. Taheti parimat, välja kukkus nagu alati: CO2 näidud kerkivad.
[pdf-embedder url=”https://www.accelerista.com/wp-content/uploads/2019/12/20191107_PRPC_fuel_Q3_2019_FINAL.pdf”]
Alternatiivkütustega sõiduautod on maailmas kuum teema ja seetõttu on paslik heita pilk, kuidas on Euroopas tänavu esimese kolme kvartaliga kulgenud alternatiivsete kütustega uute sõiduautode müük.
Vaadates uute sõiduautode turul toimuvat erinevate kütuseliikide alusel, siis on selgelt välja joonistumas uus tendents: diiselautode müük langeb kiires tempos ning samas kasvab bensiini ja alternatiivkütuste osakaal.
Näiteks kolmandas kvartalis oli bensiinimootoriga autode osakaal 59,5%, samas kui see 2018. aastal oli 56,7% ja 2017. aastal 50,3%.
Diiselautode osakaal uute sõiduautode turul langeb jätkuvalt – selle aasta kolmandas kvartalis oli see kõigest 29,1%, samas kui 2018. aastal moodustasid diiselautod 35,9% kogumüügist ning veel 2015. aastal üle 50%.
Kõige jõudsamalt kasvab elektriautode turg ja võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga müüdi 2019. aasta kolmandas kvartalis koguni 126,3% rohkem elektriautosid.
Samuti kasvab kiires tempos hübriidautode turg – juulist septembrini müüdi võrreldes mullusega 47% rohkem hübriidautosid. Samas näitas tänavu kolmandas kvartalis kerget langust (7,6%) pistikhübriidide müük.
LPG müüki veab Itaalia
Ülejäänud alternatiivkütustega autode (E85, LPG, CNG) turul jätkus tõus, mis oli kolmandas kvartalis 36% ja on tänavu esimese üheksa kuuga olnud 7,5%.
Tuleb tähele panna, et valdava osa antud müügist (197 000) moodustavad Itaalias müüdavad LPG gaasiautod, milliseid on kolmes kvartalis läinud kaubaks üle 105 000, samas kui kogu Euroopa Liidus ja kolmes EFTA riigis kokku on müüdud ca 46 tuhat CNG gaasiautot.
„Kuigi alternatiivkütuste osakaal näitab suurt tõusu, on nende osakaal Euroopa autotööstuses siiski väike – tänavu kolmandas kvartalis kasvas see 11,3 protsendini,“ kommenteerib AMTELi tegevjuht Arno Sillat.
„Diiselmootoriga sõiduautode vähenemine ning nende asendamine mitte elektri- või muude alternatiivsete kütuste, vaid bensiinimootoriga masinate asumine on toonud kaasa ebasoovitud tagajärje – juba kolmandat aastat kasvab Euroopa Liidus CO2 üldine heide. See teeb autotootjatele oluliselt keerulisemaks, kui mitte võimatuks 2021. aastaks püstitatud CO2 normide täitmise.“
Autotööstus ägab uute normide all
Kui veel 2015. aastal ei olnud etteantud 130 g/km täitmine Euroopas müüdud uutele sõiduautodele probleem, siis viimastel aastatel on väiksema CO2 heitmega diiselmootorite tuntav müügi vähenemine on toonud kaasa üldise CO2 tõusu.
Põhjuseks on siin eelkõige paljudes Euroopa piirkondades jõustunud või peatselt rakenduvad diiselmootoritele kehtestatud ranged piirangud. Paraku on see toonud kaasa soovitust erineva tulemuse.
2020. aastal tohib müüa sõiduautosid, mille CO2 heitmenäit on maksimaalselt 95g/km kohta. Selle tulemusena kaob turult ilmselt mõni mudel ning uute autode hinnad tõusevad veelgi.
Mitte ainult diiselmootor ei ole nurka värvitud vaid autotööstus tervikuna. Ametnikel puudub igasugune aimdus päriselus toimuvast, oma ambitsioonikuse tõestuseks kutsutakse ellu järjest jaburamaid direktiive.
CO2 heitmetest oleme varasemaltki kirjutanud: kasvuhoone- ja kliimagaasid on kompleksne nähtus ja nende mõjust arusaamiseks tuleks vaadata tervikpilti. Loe Auto Motor und Sport uuringut siit.
Kuna aga CO2 on kõige lihtsamalt arusaadav ja selle koguseid on võimalik kõige silmnähtavamalt vähendada, saab ametnike armee oma töövõitudest teavitada.
Allikas: AMTEL. Toimetas: Ylle Tampere. Kaanepilt: Andres Kruus
