AMTEL-i tänavuse I poolaasta turuülevaatest selgub, et uute autode müük on võrreldes 2023. aasta sama ajaga 16,2% kukkunud. Aasta teine pool võiks mullusega sammu pidada, kuivõrd majanduslanguse põhi peaks olema käes, intressid kukuvad ja automaks kõigub uksel. Kes on I poolaasta Eesti uute autode turul tõusjad ja langejad? Ylle Rajasaar tegi ülevaate.
Nagu ikka on huvitav vaadata, millised automargid on suutnud aasta esimesel poolel hea hoo sisse saada, ja kes on vaikselt alustanud. Edetabeli esimesed kaks on meile aastaid tuttavad turuvalitsejad Toyota ja Škoda.
Kui vaadata üksnes müügikasvu, on Škoda teinud parema tulemuse. Juunis edestasid tšehhid jaapanlasi 125 rohkem müüdud autoga, lõviosa müügist teeb loomulikult Octavia. Vahe liidripositsioonil oleva Toyotaga pole enam märkimisväärne, kõigest mõnikümmend autot.
Allpool toodud tabelis on kõrvuti juunikuu TOP10 ja kuue kuu TOP 10 mudelid: tänavu on Octavia teinud väga hea müügi ning popp on olnud ka Kodiaqi linnadžiip – mõlemal tuli välja uuendus, mis omakorda tähendab, et “vanad” autod tuleb eest ära müüa ja tehakse kampaaniaid.
Kodiaqi puhul väärib äramärkimist pistikhübriidi täiselektriline sõiduulatus kuni 124 km – nii vägevaid lubadusi teistel ei näe. Loomulikult on kõik autojuhi enda teha, kas ta lubatud elektriraadiuse ka kätte saab – aga kui – siis on tegu esimeste elektriautode väärilise sooritusega.
Siiski võib arvata, et Toyota proovib Škoda pidu jõuliselt rikkuda, sest järjest jõuavad mudeliuuendused, ka ei ole jaapanlased muutnud oma senist hinnastamispoliitikat ning kõige lihtsamate mudelite hinnad on võrreldes konkurentidega soodsad, samas on neile lisatud uhkelt turvavidinaid baasvarustusse.
Midagi on siiski Toyota valinute maailmavaates muutunud, sest senise liidri RAV4 asemel on tänavu üle pika aja Corolla aasta. Nagu Škodasid, nii on ka Toyotasid I poolaasta edetabeli esikümnes 3.
Mitte midagi pole muutunud esikümne teiste tegijate mudelivalikus: Kia müüduim on ikka Sportage, Subarul Outback ja Dacial Duster. Mõni asi lihtsalt ei muutugi, ja ausalt öeldes ma ei tea, kas see on hea või halb. Kia kiituseks peab ütlema, et kõik uued mudelid on mõnusad, moodsad ja näevad välja ka.
I poolaasta tõusjad markide kaupa
Kui jätta kõrvale tänavu turule jõudnud uudisbrändid nagu näiteks Maxuse, on protsentuaalselt kõige suurem müügikasv Fiatil, 191% ja 42 autot rohkem kui mullu. Teisel kohal Jeep, 133%, marginaalse arvuga – 3 2023. aastal, tänavu 7.
Volkswagen on võrreldes mulluse jaanuari-juuniga müünud kõige rohkem, 102 autot. Subaru teeb rõõmu ning on tabelis tänavu 70 lisamüügiga teine arvult suurim tõusja.
Mudelivaliku laienemine on toonud plussi Citroeni, kuigi lähemalt vaadates on “sidruni” sünonüüm hea tuttav Berlingo, mis uuesti ka sõiduautona müügile tuli.
Noobelbrändidest on müügimahtu kasvatanud Lexus, plussis on ka Porsche ja Lamborghini. Võib arvata, kel raha, sel soov soetada midagi erilisemat. Porsche “kuldvasikas” on tegelikult võistlusratsu ehk Taycan.
I poolaasta langejad markide kaupa
Langejaid on rohkem kui tõusjaid, ei taha ühele pildile korraga äragi mahtuda. Kui Kia müügilangus on pigem ajutist laadi ja seotud mudelite kättesaadavusega – ligi 1000 autot kaubaks on soliidne number, siis huvitavat mõtteainet pakub tänavu Audi 78%-lise müügilangusega.
Peugeot on ka valusalt alla tulnud, aga nendelgi on kogu mudelivalik uuenenud või uuenemas, mis tähendab, et Eestis tuleb varuda kannatust kuni suured sihtturud oma esimese isu rahuldanud on.
Kurb on, et Opel pole end uuesti leidnud, kuigi autod on head ja ka hinnastamine normaalne. Fordile maksab kätte ilmselt uue edasimüüja lisandumine, kohanemiseks on vaja aega. Ka Nissanilt võiks II poolaastal oodata tegusid.
Alfa Romeo on küll tibatillukene täpike automüügikaardil, kuid nende mudelid on ihaldusväärsed – praegu on müüjad uustulnukate ootel. Nii väga tahaks loota, et II poolaasta kingib Alfale rohelise plussi. Üks väheseid brände, mis raputustele vaatamata on suutnud säilitada oma näo.
Kokkuvõtteks: elu läheb edasi
Lühike kokkuvõte I poolaasta uute autode turuseisust kõlab nii: eesti autoostjate maitse on turvaline ning ehk isegi igav, aastaid rokivad ühed ja samad tegijad, Toyota ja Škoda. Tänavu on üks neist aastatest kui Piibeleht on Vestmanniga alt-pealt mõõtu võtmas. Eks saame näha, tõenäoliselt kuningas krooni loovutama ei pea.
Erinevalt sõiduautodest on tarbesõidukite müük I poolaastal võrreldes mullusega 6,4%ga plussis ning see on hea uudis – kui tarbesõidukeid ostetakse, siis tööd on ja masinapargid vajavad uuendamist.
Elektriautode osakonnas on pilt umbes sama kurvameelne nagu Euroopas tervikuna: oodatud plahvatust pole tulnud ega ka tule seni kuni ei loobuta suurte maasturilaadsete toodete ihaldamisest.
Juunis osteti 120 elektriautot, kogumüügist oli see 6,6% – mis on isegi täitsa tore. Võrreldes mullusega ent ei ole numbrid kasvanud rohkem kui protsendi poole aastaga: kokku on ostetud 649 uut elektrikat.
Arusaadavalt on hübriidautode osakaal kogumüügist suurim, 52,4% ehk üle poole – tootjad lihtsalt ei saagi ju enam müüa midagi, millel pole kuskil kasvõi natuke “rekupereerin energiat” akukest.
Täishübriidid on praegu teema, kuid kui pistikute hinnad veel nõksu alla tuleksid, võiks neilgi paremini minna, sest tegelikult on sabaga tegelased praktilised – näitena Kodiaqi 124 km elektriga annab võimaluse kulusid kokku hoida. Laadimisvõimalusi on karohkem kui elektrikatel, sest pisikese raadiuse saab akusse pakkida ka aeglaselt.
Tänavu toovad nii Kia, Hyundai kui ka Citroen müüki täiesti toredad väiksemad elektrikad, millega kannatab sõita nii, et iga posti otsas laadima ei pea. Toyota ja Škoda teevad elektrikatele nii jõhkraid hinnakampaaniaid, et vägisi tekib küsimus, miks peaks ostma SPM auto või hübriidi, kui elekter on odavam!?
Noh, vastus on siiski ootuspärane – kus ma laen, mis see maksab, kus ma hooldan, kas ma jõuan jne. Valitsus võiks ennast kokku võtta ja minna üle elektriautodele. Riigikogu ka. Suunamudijad ka. Siis me räägime.
Ostusoovitus on lihtne: kui vaja on sõitmiseks autot, eelistage seda, mida kõik ostavad. Nad ei eksi. Kui tahta midagi erilist, siis võtta… mõni ägedus, mida veel saada on. Või Opel, mida enamusel ei ole.
Kui on eramaja, siis laadija seinale ja korraliku sõiduraadiusega elektrikas majapidamisse. Vaadata võiks selle pilguga, et oleks lüka-tõmba võimalus ehk autost saab võrku elektrit tagasi anda tipphinnaga tundidel.
Kui pole eramaja, aga korra-paar saab kuskil aegamisi laadida, siis tere tulemast pistikhübriid. Parima leiab kui vaadata, mida kõige rohkem ostetakse, tabeli tipust niisiis Toyota ja Škoda.
Automaksu-paanikaga kaasa joosta pole mõtet. Kui auto on korras ja hoitud, siis ei põleta uue ostmine, selle asemel võiks olemasolevat korras hoida ja lõpuni kasutada. Iga kolme aasta tagant uus on lauslollus ning on näide rohepesust, ajuvigastusest ja tarbimishullusest. Samas on Eesti autopark nii vana, et uute autode müük ei peaks niipea lõpema.
Loe võrdluseks Soome autoturu I poolaasta trende
Kaanepilt: Ylle Rajasaar
