Kantar Emor viis läbi fookusgrupiuuringu, et selgitada välja inimeste hoiakud, arusaamad ja kogemused gaasihübriidautode osas. Selgub, et need, kel pole kogemust arvavad ikka, et gaasikütus haiseb ja selle lõhna on autokabiinis tunda.
Taas kord sai kinnitust see, et kui endal kogemust pole, on eelarvamused kiired juurduma. “Parem karta kui kahetseda,” ütleb eestlane ja läheb gaasihübriidist ringiga mööda.
Need, kel kogemus olemas – näiteks on sõitnud CNG-taksoga või autoga, millel peal värske põlvkonna LPG-seade – on nõus võtma järjekorda, et oma senine auto uue “gaasika” vastu vahetada. Selle ülalpidamine on tavalise sisepõlemismootoriga autoga võrreldes tükk maad odavam.
Ootame-vaatame-ootame veel…
Kantar Emor viis Alexela tellimusel läbi fookusgrupiuuringu, mille tulemusi tutvustati 19. septembril Tallinnas toimunud kliimaneutraalsuse konverentsil “Hüvasti õhusaaste”.
Uuringu tulemused annavad aimu, millised on meie inimeste hoiakud gaasihübriididega seoses. Suur veelahe jookseb kahe leeri vahel: need, kellel juba on ja need, kes on võib-olla midagi kuulnud.
Gaasikütuse kasutajad on selle tõelised fännid ja innukad propageerijad, kuid mittekasutajaid iseloomustab teadmatus.
„Kus ja kuidas gaasi tangitakse? Kas gaasitanklaid jagub? Kas gaasiautos on tunda gaasi lõhna?,“ tõi Kantar Emori strateegiakonsultant Kristiina Kruuse näiteid küsimustest, mida mitte-kasutajad küsisid.
Peamine ajend, miks inimesed hakkasid gaasiauto soetamist kaaluma, oli soov kütusekuludelt kokku hoida, kuid pärast teema põhjalikumat uurimist ja reaalset kasutajakogemust sai ka väiksem mõju keskkonnale selgelt üheks pooltargumendiks.
Näiteks on ummikus seistes gaasiautoomanikud rõõmsad, et nende sõiduk ei saasta “tavaliste” autode moodi. Peamine rõõm tuleb siiski rahakotist, sest ummikus seismine ei ole ühegi autoga meeldiv.
„Kasutajad rääkisid, kuidas varem nad teadsid väga täpselt, kui palju kütus maksab ja iga hinnatõusu järel käis kerge jõnks seest läbi, siis nüüd nad enam kütuste hindu ei jälgi,“ kõneles Kristiina Kruuse.
Gaasiauto on tore küll, aga…
Uuringus osalenute meelest võiks olla gaasiautode valik suurem – eriti uuemate CNG-autode järelturg on esialgu veel väga väike.
Ühe murekohana tõid nii era- kui ka ärikliendid uuringus välja ebakindluse riigi aktsiisipoliitika suhtes ja soovi saada riigilt selgem sõnum, kas gaasikütuse kasutamine on Eesti jaoks prioriteetne arengusuund või mitte.
„Nii era- kui ka ärikliendid arutlesid, et kui nad investeerivad kallima gaasiauto ostmisesse, siis nad tahaksid mingitki kindlust, et investeering ei lähe kaotsi sellega, et riik tõstab järsult aktsiisi. Eriti olid selle pärast mures ärikliendid, kelle jaoks alginvesteering on väga suur, kui me rääkime näiteks LNG-veokite ostmisest,“ kõneles Kantar Emori strateegiakonsultant.
Samavõrd tähtsaks pidasid uuringus osalenud ka seda, et gaasitanklate võrgustikku laiendataks järjepidevalt edasi, sealhulgas ka naaberriikides Lätis ja Leedus.
Palju ägedaid uue aja autosid
Gaasiteemade vahepeal sai Lauluväljakul vaadata nn tulevikuautosid: kõik endast lugupidavad esindajad olid sinna üles rivistanud olemasolevad elektriautod, elektri- ja gaasihübriidid.
Nagu ikka, tunglesid huvilised kõige rohkem elektriautode ümber. Haruldustest oli kohale veerenud vesinikul liikuv Honda Clarity Fuel Cell. Näha sai ka naljaka nimega Iseautot ning suuri tsisternveokeid.
Kel jaksu, saab kogu konverentsi Youtube’is järele vaadata:
Kantar Emor viis Alexela tellimusel läbi kvalitatiivse fookusgrupiuuringu augusti lõpus ja septembri alguses nii era- kui ka äriklientidega.
Uuringu eesmärgiks oli mõista gaasikütusega seotud hoiakuid, arusaamu ja kogemusi, et kaardistada ühelt poolt takistused, mis piiravad gaasikütuste kasutamist, ja teisalt otsida lahendusi, mida annaks teha nende barjääride ületamiseks.
Fotod: Alexela pressitiim
