Kanada krediidiettevõte CarLoans uuris, millistest turvaabidest on nende klientide arvates autoga sõites kõige rohkem abi. Esikohale tõusid muidugi turvavööd, aga paljude meelest on sõidu ajal kasu ka uuema aja leiutistest nagu esiklaasinäidik või tahavaatekaamera.
Uued autod sarnanevad järjest rohkem keeruliste raalidega: igal ajahetkel võtab pardaarvuti vastu otsuseid, millisele rattale suunata veojõudu, kuidas antud teeoludes kõige ohutumalt pidurdada jne.
Kuigi “kaasamõtlevad sõiduautod” on täis lastitud tehnikat, mille funktsioonidest sõitjatel pole aimugi – me usaldame autoinsenere ja oleme (peaaegu) kindlad, et kõik need radarid, vidinad ja viled on sinna pandud meie hüvanguks – on selliseidki leiutisi, mis sõitmise silmnähtavalt turvalisemaks muudavad. Nagu näiteks turvavööd või mitteblokeeruvad pidurid.
Ent kui hakata mõtlema, millised ikkagi on need kõige tähtsamad abilised, mis kriitilisel hetkel võivad päästa inimelu, võib pingerea koostamisel jänni jääda.
Automaailm areneb tohutu kiirusega ning uuenduslikke abisüsteeme leiutatakse järjest juurde: on näiteks üsna tõenäoline, et mõne aasta pärast on suure osa uute autode tahavaate- ja külgpeeglid digitaalsed.
Praegu kasutusolevatest turvalisuse leiutistest võib aga esile tõsta ennekõike need, mida igapäevaselt vaja läheb või mis igal ajahetkel on valmis sõitjaid kaitsma.
Turvavööd
Turvavöö võttis esimesena kasutusele Saab, aastal 1958. Sellest on saanud olulisim turvalisusvarustus, mis on päästnud lugematul hulgal inimelusid.
1959. aastal täiustasid Rootsi autotootja Volvo insenerid turvavööd oluliselt ja võtsid kasutusele kolmepunkti – vöö. Suure tõenäosusega on sellel leiutisel tähtis osa Volvo turvalisima auto sünonüümiks saamisel.
Turvapadjad
Turvapadjad on samuti üks olulisemaid passiivturvalisusvahendeid. Esmakordselt võeti autos turvapadjad kasutusele 1970-aastate algupoolel, kuid standardiks kujunesid need alles aastal 1987, mil juhi ja kaassõitja turvapadi jõudsid Porsche 944 varustusse.
ABS pidurid
ABS tehnoloogia takistab tugeval pidurdamisel pidurite blokeerumist, lukustunud ratastega sõiduk aga ei ole juhitav. ABS süsteemi abil lüheneb pidurdusteekond ja juht saab ühtlasi pidurdavat sõidukit takistustest mööda juhtida.
Elektrooniline stabiilsus- ja veojõukontroll
Stabiilsus- ja veojõukontrollisüsteemid on ohutuse alal suur samm edasi. ESB süsteem tuvastab libisemise ja rakendab libisevatele ratastele pidureid, nii säilitatakse juhitavust.
Veojõukontroll juhib rataste haarduvust kiirendamisel, tühjalt pöörlevale rattale suunatakse pidurdusjõudu.
Automaatne hädapidurdus
Automaatne hädapidurdus on suhteliselt uus lahendus. Süsteem kasutab ümbruse monitoorimiseks andureid ja kaameraid.
Ohuolukorras käivitab süsteem hoiatuse, kui juht aga sellele ei reageeri, rakendatakse automaatselt pidurid, et kokkupõrget vältida või tagajärgi leevendada. Süsteem on veel lapsekingades ning juhil ei tasu sellele lootma jäädes valvsust kaotada.
Kohanduv kiirushoidik
Tööpõhimõte sarnaneb veidi eelpool kirjeldatud automaatpidurdusele. Süsteem jälgib eesolevaid sõidukeid ja kohandab sõidukiirust ja pidurdab vastavalt vajadusele, hoides ohutut pikivahet.
ISOFIX turvatoolikinnitus
Turvatoolide kinnitused on aastate jooksul edasi arenenud, ISOFIXi peetakse neist parimaks. Süsteem kinnitab turvatooli jäigalt ja kindlalt sõiduki külge.
Esiklaasinäidik
Harjumuspäraselt kuulub esiklaasinäidik pigem kõrgema varustustaseme hulka, kuid üha rohkem jõuab see ka nn tavaautode standardvarustusse.
Tegemist on esiklaasile, juhi vaatevälja kuvatava infoga, mistõttu ei pea juht teejuhiste, liiklusmärkide või ka sõidukiiruse vaatamiseks silmi teelt kõrvale pöörama. Vaadet esiklaasinäidik ei varja, selle eredust ja kõrgust saab reguleerida.
Esiklaasinäidiku võib tekitada ka äpiga, sel juhul tuleb nutitelefon asetada armatuurile nii, et sellel olevad numbrid peegelduksid esiklaasile. Tundub lahe, aga me ei soovita proovida, sest telefon ei püsi paigal ja info ei pruugi olla tõene.
Tahavaatekaamera
Tõenäoliselt jõuab ka tahavaatekaamera peatselt põhivarustuse hulka. Juhil on parem ülevaade sõiduki taha jäävatest objektidest, mis aitab ohutumalt tagurdada.
Olemas on ka 360-kraadist 3D vaadet ja auto pealt- ning külgvaadet pakkuvad lahendused, mis muudavad manööverdamise veelgi turvalisemaks.
Elektrooniline pidurdusjõu jaotus
Pidurdusjõu jaotussüsteem hooltseb selle eest, et igale rattale suunataks vastavalt haardumisele just nii palju pidurdusjõudu, kui vaja. Ka see tehnoloogia on jõudsalt levimas.
Tõlkis: Lena Murd. Kaanepilt: Volvo. Originaal: Carloans’i blogi
