Kuigi sõidukitest, mis igapäevaselt palju liiklevad, on pardakaamerad tavaline nähtus, näitas küsitlus, et seda kasutab kõigest kümnendik juhtidest.
Siiski on enamik inimesi mõelnud selle paigaldamisele. Peamisteks põhjusteks kesine liikluskultuur ja tülikad vaidlused õnnetuste korral, teatas PZU.
PZU sõidukikahjude grupi juhi Teet Järve sõnul ei olnud sotsiaalmeedias läbiviidud küsitluse tulemused eriti üllatavad. „Mõnes naaberriigis on pardakaamerate kasutamine väga levinud, kuid meie kahjukäsitluse praktikas esineb pardakaameraga varustatud tavasõidukeid pigem harva ning enamjaolt on tegu inimestega, kes oma töö või hobide tõttu peavad palju sõitma,“ nendib Järv. Samas näitas küsitlus, et väga paljud inimesed on pardakaamera soetamisele juba mõelnud, sest vajadust selle järele nähakse.
Küsitlusele laekunud vastuste põhjal kaalub enamus inimesi pardakaamera paigaldamist oma autole peamiselt liikluskultuuri tõttu. Üks vastanutest leidis koguni, et Eesti liikluses kuluks ära kaks pardakaamerat – üks suunatud ette, teine taha, et salvestada kaasliiklejaid, kes ohutut pikivahet ei hoia.
Teine peamine põhjus pardakaamera soetamiseks on tülikate vaidluste vältimine. Mitmed vastanud jagasid kogemusi, kus kahjunõuet ei rahuldatud, sest süüdlane eitas täielikult kahju tekitamist kannatanu autole. Teised leidsid, et pardakaamera salvestuse abil oleks saanud vältida pikki ja tülikaid vaidlusi ning asjaajamisi õnnetuse süüdlase väljaselgitamisel.
Järve kinnitusel on pardakaamera kasulik mõlemal juhul. „Loomulikult on kindlustuse ja politsei jaoks salvestusega lihtsam selgitada avarii asjaolusid, sellega seotud kahjude ulatust ning vastutajat. Näiteks hiljuti oli meil juhtum, kus pardakaamera salvestus aitas välja selgitada, kas kokkupõrge kitsega võis autole teatavaid kahjustusi tekitada,“ toob Järv näite. Veelgi olulisem on Järve hinnangul ehk see, et pardakaamerate laiem kasutuselevõtt võiks parandada meie liikluskultuuri – keegi ilmselt ei tahaks, et tema ülbed ja ohtlikud manöövrid koos autonumbriga näiteks internetis levima hakkaks.
Lisaks praktilistele ning liiklusohutusest tulenevatele argumentidele mainisid inimesed ka kentsakaid ja kurioosseid vahejuhtumeid, mida oleks olnud vahva filmida – näiteks teepeal uitavad metskitsed või mängivad rebasekutsikad. Mõni soovib pardakaamerat ka reisielamuste salvestamiseks, et kõrvalistuja ei peaks pidevalt telefoniga pildistama ja filmima.
