Autolist uuris, miks ameerikased elektriautosid ostma ei kappa, ehkki valikut justkui oleks? Tesla Model 3 lööb konkurente müügimahtudega mitmekordselt, ometigi on elektriautode turuosa USA-s jätkuvalt marginaalne, küündides vaevu 1-2%ni.
Tesla, mis on saanud moodsa elektriauto sünonüümiks, on Model 3 tootmise hooga käima saanud ning teistel tootjatel pärast seda enam müügitabelite tippu asja ei ole.
Tesla toodab sealsamas kus kunagi vanal hallil ajal oma esimest elektriautot valmistas ameeriklaste rahvuslik uhkus Chevrolet: Volt oli esimene uut ajastut kuulutav sõiduk. Nüüd, kus Tesla on võtnud kõik, mis võtta võib, oleks ju loogiline, et ameeriklased selle üle rõõmsad on ja hooga ostavad?
Ühendriikide turul elektriautode valiku üle nuriseda ei saa, lisaks on neil valida vähemalt kahe kodumaise “e” vahel: erinevas suuruse- ja hinnaklassis Teslad ja Chevrolet Bolt on kõvad tegijad ning toodang kättesaadav.
Seega erinevalt meist, kes me suurte turgude isu täissaamist veel kaua ootama peame, võiksid ameeriklased osta nagu jaksavad. Ometi on elektriautode turuosa sealmail jätkuvalt vaid 1-2%.
Sama hala nagu igal pool
Autolist.com tegi tänavu augustis ulatusliku uuringu, et aru saada, miks autoostjad elektriautot ei taha. Küsitleti ligi 1600 ameeriklasest autoostjat, et selgitada välja nende suurimad hirmud ja ootused.
Küsimusele “Mis on peamised põhjused, miks te ei osta täiselektrilist sõiduautot?” vastati tähtsuse järjekorras: hirm sõiduulatuse pärast, kõrge hind võrreldes bensiinimootoriga autodega ja puudulik taristu.
Veidi teisiti sõnastatud küsimusele “Mis on teie jaoks kolm prioriteeti elektriauto ostmisel?” tuli üsna sarnane prioriteetide nimekiri: ülekaalukalt kõige enam hind, seejärel sõiduulatus ja taristu.
Seega on mured sarnased, olenemata kas elektriauto ostu kaalutakse Ühendriikides, Norras või Eestis. Erinev on autode kättesaadavus: USA-s ja trollide maal on uudismudelid üsna ruttu ka müügil ning saadavuse üle ei kurda keegi.
Eelarvamusi on raske murda
Kõik need kolm probleemi – hind, sõiduulatus ja taristu – on punase niidina läbinud erinevaid küsitlusi aastaid ja asjad ei näi liikuvat: autoostjate arvamus ei muutu.
Hoolimata sellest, et enamuse müügil olevate mudelite sõiduraadius võimaldab vajalikud sõidud muretult teha iga natukese aja tagant pistikus istumata.
Hoolimata sellest, et elektriautode hinnad meenutavad üha rohkem tavaautode hindu. Hoolimata sellest, et siin ja seal on e-autodele ette nähtud korralikud boonuspaketid, ostutoetustest tasuta parkimiseni.
Hoolimata isegi sellest, et üleüldine teadlikkus elektriautode suunal on kõvasti tõusnud. Autoostjad on endiselt veendunud, et elu elektriautoga on oluliselt piiravam kui tavaautoga.
Andke meile need 500 kilomeetrit
Kuigi elektriautot endal ei ole, suhtuvad paljud Autolisti küsitlusele vastanud neisse sõidukitesse positiivselt: 69% vastajaist pidas vajalikuks mitmesuguseid riiklikke ja kohalikke toetusmeetmeid, nende vastu oli vaid 16% ja 15% ei omanud seisukohta.
Ka ollakse üsna realistlikud soodsama hinnaga e-autode sõiduulatuse osas – siia kuuluvad need autod, mille hind ilma toetusmeetmeteta on 30 000 euro ringis.
Küsimusele, mis oleks niisuguste autode puhul minimaalne aktsepteeritav sõiduulatus, vastas enamus, et see võiks olla 400 – 500 km.
Päriselu ei ole sellest kaugel – üle 400 km sõidavad ühe laadimisega Hyundai Kona EV, Chevrolet Bolt, Kia Soul Electric. Nende hind algab Ühendriikides (enne toetuste mahaarvamist) kusagilt 35 000 euro kandist.
Kallimad autod sooritagu paremini!
Kallimate e-autode puhul on aga ootused ja tegelikkus kaks väga erinevat asja. Hinnaklassis 65 000€ ja pluss oodatakse enam kui 800-kilomeetrist sõiduulatust. 61% vastajate arvates peaks see olema vähemasti 650 km ja rohkem.
Hetkel on pikima sõiduulatusega Tesla Model S Long Range, mis sõidab ühe laadimisega vabalt 600 km ning mille hind on $80 000 (umbes 75 000€).
Euroopa paremik Audi e-tron, Jaguar I-Pace, Mercedes-Benz EQC, Porsche Taycan jäävad kõik Teslale alla ja pole ka teada, et ükski uudismudel pakuks sõiduulatust rohkem kui 650 km korraga.
Tarbijate teadvuses on kinni tõsiasi, et bensiiniauto paagitäiega saab sõita 500-800 km. Sama oodatakse ka elektriautodelt.
Hoolimata sellest, et USAs on Federal Highway Administrationi andmetel sõiduautode keskmiseks päevaseks läbisõiduks kõigest 60 kilomeetrit.
Asi võib olla selleski, et inimene on harjunud oma auto tankimisega tegelema suhteliselt harva, elektrika puhul tuleks laadimisega tegelda oluliselt sagedamini.
Harjumuste murdmine ja mõttemustrite muutmine on aga kõige aeganõudvam. Sagedasem ja pikem laadimine tähendab paremat planeerimist: sel ajal kui auto elektrit ahmib, peab omanik oma aega mõtestatult täitma.
Sunniga saab rutem !?
Mure sõiduulatuse pärast näibki olevat peamine põhjus, miks inimesed elektriautosid ei taha või ei julge osta. Selle probleemiga peavad autotootjad ja elektriautode eestkõnelejad tegelema.
Selles valguses näivad Euroopa “sunnimeetodid”, mis üha karmimalt sisepõlemismootoriga autosid kohtlevad, olevat tõepoolest kõige kiirem ravi. Ehkki meeldivam oleks elektrifitseeruda pehmemalt ja vabatahtlikult.
Mida rohkem erinevas hinnaklassis atraktiivseid e-autosid erinevatelt autotootjatelt turule tuleb, seda kiiremini hoiakud muutuvad.
11% vastajaist leidis, et seni ei paku e-autosid ükski selline tootja, kelle autosid ta usaldab. Kuid juba üle poole ehk 55% ostaks e-auto perekonna peamiseks sõiduvahendiks.
Seega peab enamus inimesi elektriautosid juba praegu osaks argipäevast. Isegi kui nad täna veel ei ole valmis e-autot endale ostma. Selle vastu võidelda ka ei viitsi.
