Müra on inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Eestis on mürauuringuid tehtud, aga inimeste teadlikkus häirvate helide kahjulikkusest tervisele on pigem vähene. Müra vähendamiseks on Ühendriikides välja töötatud lustakas mürafoor, mida ka Eestis on võimalik hankida ning mis tuleb kasuks ümbritseva lärmi hindamisel ja vähendamisel.
Eestis läbi viidud müra häirivuse uuringud näitavad, et kõige rohkem segab inimesi naabrite tekitatav müra, teisel kohal on tänava- või maanteemüra. Muu välismüra jääb kahest esimesest müraliigist tublisti tahapoole. Müra mõjust tervisele ei ole inimesed aga eriti teadlikud.
Eestis on mürataseme soovituslik piir elurajoonides päevasel ajal 55 dB ja öösel 50 dB. Tallinnas on selline mürataust peatänavatel, raudteel, vähem põhjustab müra trammiliiklus ja tööstus. 2007. aasta uuring tõi välja, et kolmandik tallinnlastest elab mürarikkas piirkonnas. Kõige rohkem mõjutab pealinlsi teeliikluse müra.
Statistiliselt kahjustab liiklusmüra peaaegu iga kolmanda eurooplase tervist. Viiendik puutub öösiti regulaarselt kokku müratasemega, mis võib oluliselt tervist kahjustada. Müra muudab inimesed tundlikumaks, tekitab stressi, kahjustab närvisüsteemi, soodustab südame-veresoonkonna haigusi, mahohädasid, kuulmislangust jpm.
Helirõhutaset (müratase) Lp – helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm 20 lg(p/po) – mõõdetakse detsibellides (dB). Teaduslikult on tõestatud, et pidev müratase üle 70dB on inimese tervist kahjustav. Müra mõju tervisele sõltub olulisel määral müra intensiivsusest ja kestusest ning individuaalsest vastuvõtlikkusest mürale.
10-20 dBA müra esineb vaikse ilmaga vabas looduses
50-55 dBA on kontoris tavapärane mürafoon, mis töötamist ei sega
60 dBA ja rohkem on müra, mis hakkab pärssima keskendumist
70 dBA müra segab telefoniga kõnelemist
80 dBA müra segab inimeste omavahelist suhtlemist
60 dBA müra on autokabiinis tavaline, ja seda võib isegi nautida
20-30 dBA müra tekitab väike elektriauto, näiteks Renault Zoe
[dropcap]NB! [/dropcap]Eriti kahjulik on tervisele katkendlik ja impulssmüra: karjatus, käteplaks, kõvahäälne jutustamine, tänavamüra ruumis, telefonihelin jm. Ootamatu müra on tervisele kahjulikum kui harjumuspärane.
Müra, mis on 8-tunnise tööpäeva jooksul üle 80 dB(A), võib kahjustada kuulmist. Samasugune mõju inimese kuulmisele on 94 dB(A) müral 1 tunni jooksul mõjudes. On soovitav, et masinad ja seadmed disainitaks nii, et müratase oleks alla 80 dB(A).
MÜRAFOOR PAKUB PROBLEEMILE LAHENDUSE
Tegemist on tehnoloogilise lahendusega, mis võiks leida laiemat kasutust nii õppeasutustes kui näiteks ka ühiskasutatavates ruumides. Välimuselt on mürafoor sarnane liiklust reguleeriva valgusfooriga: näitab punast, rohelist, kollast tuld sõltuvalt ruumis eksisteerivast müra intensiivsusest.
Roheline tuli näitab, et kõnelemise valjusus on normeeritud lubatud tasemel, kollase tule vilkumine hoiatab müra intensiivsuse kasvust, punane tuli annab märku liiga valjust kõnelemisest, st mürast. Punase tulega hakkab tööle ka signaal, käskides lärmamine lõpetada.
Õpetajatel on mürafoorist mitmesugune kasu: nad saavad keskenduda õpetamisele, aktiivsele juhendamisele, mitte õpilaste järjepidevale keelamisele ja kuulama manitsemisele. Keskendumine säästab õpetajat olemast „paha“ ja õpilaste peale karjumast, kui lärm liiga suureks läheb. Ennetab õpilasi ähvardamast, sest mürafoor ise reguleerib ja kontrollib valjusust.
MÜRAFOOR TULEB APPI KOOLIDES JA MUJALGI
MTÜ Ökokratt on jaganud tasuta projekti „Müra pole muusika!“ raames Eesti haridusasutustesse neli mürafoori katsetamiseks. Pärast ühekuulist testperioodi liiguvad mürafoorid järgmistesse haridusasutustesse. Mürafoor õpetab eristama müra ja heli.
Mürafoor seadistatakse lubatud maksimaalsele mürarõhule (detsibell – dB) ehk müra intensiivsuse tasemele. Punane tuli ja signaal annavad märku inimese tervist ja heaolu häirivast mürast, mis pole enam süütu heli ehk lainete mehhaaniline võnkumine keskkonnas, vaid pikapeale tervistkahjustav heli.
Pidev manitsemine tekitab pingeid õpilase-õpetajate suhetes, ühtlasi mõjub müra mõlema psüühikale, mistõttu inimesed muutuvad rahuleolematuks ja närviliseks ning väsivad kiiresti.
Osta mürafoor näiteks siit
PÕHIMÕISTED
heli –keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised;
müra – inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli;
helirõhutase (müratase) – mõõdetakse detsibellides (dB).
MÜRA MÕJU INIMESE TERVISELE
• Müra on alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud väga nõrgad helid.
• Alaneb tähelepanu võime.
• Müra põhjustab väsimust ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Müra puhul ahenevad peened veresooned.
• Müra võib anda olulist infot seadmete korrasoleku kohta.
• Müra võib ära hoida õnnetusjuhtumeid. Näiteks inimene kuuleb läheneva liiklusvahendi müra ja ei astu sõiduteele.
KUIDAS ALANDADA RUUMIS MÜRATASET?
• Saab kasutada pakettaknaid ja kaasaegseid aknaraame
• Müra summutavad paneelid seinal või laes müra languse 40-50 dB
• Seinte või lae katmine helineelavate poorsete ja urbsete materjalidega vähendab müra kuni 10 dB.
• Müraallikate isoleerimine sealhulgas ventilatsiooni-, keskkütte- ja vee- ning reoveetorustiku “vaigistamine” aitab vähendada olmemüra
HUVITAVAID FAKTE ÜHENDRIIKIDEST
• 48% USA täiskasvanutest usub, et nende kuulmine on saanud kahjustada, sealhulgas 35% neist 18 kuni 29 aastased.
• 48% täiskasvanutest teab, et kuulmise halvenemine ei ole tingitud vanusest.
• 79% usub, et kuulmise halvenemine segab nende isiklikku elu ja suhtlemist lähedastega.
• 32% täiskasvanutest tunnistas, et kasutavad müra tekitavaid seadmeid (muruniidukid, tolmuimejad jne) kodus aga ei usu, et see võiks kahjustada nende kuulmist.
• Ainult 39% täiskasvanutest on käinud oma kuulmist kontrollimas viimase kolme aasta jooksul.
• 21% üle 65 aastastest ei ole kunagi käinud oma kuulmist kontrollimas.
• Ainult 56% täiskasvanutest usuvad, et kuulmise kontroll on neile kättesaadav.
MÜRAFOOR: IDEE, MIS PÄRINEB KAUGELT OOKEANI TAGANT
California haridusteaduste professor Fran Rebello tuli välja mürafoori lahendusega, kuuldes oma õpilaste ja õpetajate muret lärmi ja tundide korra pärast.
Mürafoori kasutajad näevad tehnoloogia tulemusrikkust enim korralduslikus pooles: jääb enam väärtuslikku aega valitud tegevuseks. See ennetab mürast tingitud väsimust, jätab positiivset energiat. Ühtlasi õpetab süsteem inimesi end kontrollima, tuletades koheselt meelde, kui müra liigub “punasesse”.
Allikas: Ökokratt, Wikipedia. Pilt: Pixabay
