Raju muusika ajab roolis raevu, mahe muusika aga laseb maailmal paista läbi roosade prillide. Tõsiasi, mida suur osa meist on omal nahal kogenud, ja mis on uuringute käigus ka kinnitust leidnud. Muusika, mida sa roolis kuulad, avaldab mõju su juhtimisstiilile.
Inglased, ameeriklased, kanadalased, prantslased jne. on süvitsi uurinud, mida muusika inimesega teeb. Auto on see koht, kus õige muusikavalik tundub olevat elulise tähtsusega – rämemussi kuulav juht võib olla ohuks iseendale ja kaasliiklejatele.
Hämmastav, aga samamoodi võib end teel segi kammida ka Rachmaninovi neljandale klaverikontserdile kaasa elav juht – suurteoses on kohti, mida lihtsalt ei ole võimalik kala näoga kuulata. Ja hoidku, kui samal ajal juhtub rool käes olema…
Ühesõnaga, kõik sellesuunalised uuringud näitavad, et automuusikal on meie meeleolu ergutav või pidurdav roll ning mõjutab meie liikluskäitumist. Allpool toome ära ka valiku muusikapalasid, mida kuulates võib olla kindel, et politsei trahvikviitungit välja ei kirjuta.
TEE LUSTISURF ENNE SÕITMA HAKKAMIST
Enne kui teaduspõhiselt autos muusika kuulamisse süveneme, tuletame meelde, et mistahes nuti- või muude seadmetega pusserdamine sõidu ajal on saatanast ja lõpeb kehvemal juhul õnnetusega, päris kindlasti käib sellega koos aga vinkadi-vonkadi veeremine sõiduraja servast-serva ja kaasliiklejate närviminek.
Lustikeskuse seadistamine ja sobiva muusika valimine tuleks sooritada enne sõidu alustamist. Uute autode infolustide menüüsurfing on nagunii keerulisem kui jala kaela taha surumine – vajuta, näpi, libista, viipa – kes on nii kõva mees, et seda oma elu hinnaga teha tahaks!?
Kui lustikeskus ära meelitatud, siis järgmise sammuna tuleb ära otsustada, kas ja mida kuulata. Raadiokanalite valik on lai – Eestis pakuvad mõnusat retrotapeeti näiteks Star FM ja Retro FM.
Vikerraadio ja Kuku sobivad neile, kes päevakajaliste teemadega kursis olla tahavad. R2 on mõnikord pisut kahtlane, sest siit tuleb hulgim mõminaräppi ja hip-hoppi, mida teadlased roolimuusikana ei soovita.
Kindla peale minek on Raadio Tallinn – suurepärast jazzi ja kaasaegset muusikat pakkuv kanal. Klassikaraadio on valik arenenumale muusikamaitsele ja melomaanidele; ka autoajakirjanikud eelistavad valida klassika, kui kavas on auto audioseadmete testimine.
KÕIK KUULAVAD MUUSIKAT
Vaikus autos on pigem erand, olgu pikk või lühike sõit, linnas või maanteel, ühel hetkel kuulavad kõik midagi. On tavaline pilt, et eesistujatel sumiseb raadio, tagapingil olijatel on klapid peas ja oma “menüü” kõrvus.
Kriitilise tähtsusega on muusikavalik siiski autojuhi jaoks. Ja võimalik, et ka nendele, kes temaga koos autos olles muusikat kuulavad – kui ikka kellelegi üldse ei meeldi, või läheb vaidluseks, kelle mussi parasjagu peale keevitatakse, on tülid kerged tekkima.
Et lustisurfi tagajärjel mitte kraavi sõita, on sellises olukorras abiks konkreetne käratus “võta tuba” või ka “olge vait, kurat!” ja kabiini vaikusefooni tekitamine kuniks kokkuleppele ei jõuta.
ULG SÜNNITAB NUTTU JA HALA
Milline muusika mismoodi autoroolis mõjub? Teadlased jagavad heliteosed “negatiivseteks” ja “positiivseteks”. Pole raske ära arvata, mis kategooriasse kukub raju rokk ning kuhu kleepuvad ballaadid…
Üks on kindel: negatiivsed emotsioonid seoses mingi muusikapalaga võrduvad negatiivse sõidukogemusega. Mõni aasta tagasi viidi Ühendkuningriigis läbi uuring, mille raames lasti kaheksal katsealusel, kellest 4 olid naised ja neli mehed, sõita jutti 500 miili (804 km).
Esimene osa teekonnast möödus vaikuses. Teise poole jooksul kuulasid testitavad erinevat muusikat. Selgus, et kõigi juhtide jaoks oli erakordselt häiriv ebameeldiva muusika kuulamine, selle tulemusena tekkis stress ja halvenesid autojuhtimise oskused.
Hea uudis on see, et nüüd saab autojuht öelda, et asi on teaduslikult tõestatult ohtlik, kui kaassõitja tahab kuulata muusikat, mis juhile ei meeldi.
TEMPO ON TÄHTIS!
Samast uuringust saame teada, et ka muusika tempo mõjutab autojuhtimist. Kiiremad lood panevad juhi keskenduma pigem muusikale, mitte aga ümbrusele. Lisaks võib tempokas muusika panna juhti alateadlikult kõvemini gaasi vajutama.
Aga ega aeglased lood paremad ole! Need panevad inimese liialt lõõgastuma ja tähelepanu hajub. Ideaalse sõiduloo tempo peaks jääma vahemikku 60-80 lööki minutis, mis vastab inimese südame löögisagedusele.
Konkreetseid uuringus osalejaid vaadeldes selgus, et üks naine hakkas hiphoppi kuulates kihutama ja äkkpidurdusi tegema. Üks heavy metalit kuulanud meesautojuht kihutas kõigist teistest kiiremini.
Need musikastiilid ehk ei üllatagi nii väga oma mõjuga, aga näiteks klassikalise muusika kuulamise ajal tegid üks mees- ja üks naisjuht oma sõidus oluliselt rohkem vigu kui varem vaikuses sõites.
2013. aastal Kanadas tehtud uuring kinnitab paljuski eelmainitud Ühendkuningriigi uuringut. 1000lt kanada autojuhilt uuriti nende muusikaeelistusi autosõiduga seoses, samuti nende sõidustiili ja harjumuste kohta.
Selgus, et heavy metali fännid jäävad kõige sagedamini kiiruseületamisega vahele. Ka hip-hopi fännid said sageli liiklusrikkumiste eest trahvi.
Sama kinnitab ka Ühendriikides tehtud uuring. Huvitav on seegi tõsiasi, et kõige rohkem jäävad purjuspäi või jääknähtudega korrakaitsjatele silma kantri- ja klassikalise muusika kuulajad!
Seda, kas kantrisõbrad joovad viskit, ja “klassikud” vahuveini, me muidugi teada ei saa. Aga arvata on, et nagu muusika- nii ka alkoeelistused on neil kahel grupil erinevad.
PARIMAD AUTOSÕIDULOOD LÄBI AEGADE
Et kogu jutt vaid teoretiseerimiseks ei jää, on teadlased kokku pannud eriti turvalise playlisti algajale autojuhile.
Neid kümmet lugu võib autos kuulata igas asendis, kartmata, et teele vaatamine meelest läheks. Pingerea koostamisel on lähtutud lugude rütmist, mis peab olema lähedane inimese südamelöökide sagedusele.
1. “Come Away with Me” – Norah Jones
2. “Billionaire” – Featuring Bruno Mars & Travie McCoy
3. “I’m Yours” – Jason Mraz
4. “The Scientist” – Coldplay
5. “Tiny Dancer” – Elton John
6. “Cry Me a River” – Justin Timberlake
7. “I Don’t Want to Miss a Thing” – Aerosmith
8. “Karma Police” – Radiohead
9. “Never Had a Dream Come True” – S Club 7
Kui aga mõni neist lugudest teile ei meeldi või tekitab negatiivseid emotsioone, põhjustab selle loo kuulamine stressi ja mõjub autojuhtimisele halvasti. Nii et absoluutselt turvalist nimekirja polegi olemas.
KÕIGE HALVEMAD AUTOSÕIDULOOD
Loomulikult saab koostada ka kõige halvema mõjuga lugude pingerea. Siin siis niisugune top 10:
1. “Hey Mama” – The Black Eyed Peas
2. “Dead on Arrival” – Fall Out Boy
3. “Paper Planes” – M.I.A
4. “Walkie Talkie Man” – Steriogram
5. “Paradise City” – Guns N’ Roses
6. “How You Remind Me” – Nickelback
7. “Hit the Road, Jack” – Ray Charles
8. “Get Rhythm” – Johnny Cash
9. “Heartless” – Kanye West
10. “Young, Wild and Free” – Snoop Dogg & Wiz Khalifa
Nüüd siis oskame õige muusikavalikuga autojuhtimist veidi turvalisemaks muuta. Küll aga ei tasu unustada, et teiste autojuhtide muusikavalikut me mõjutada ei saa. Seega tähelepanelikkus liikluses on endiselt oluline.
Allikad: erinevad uuringud. Neid sirvis Marika Johannson. Kaanepilt: Ylle Tampere
