Ajakiri Plos One tegi kokkuvõtte uuringust, mille käigus hinnati naiste ja meeste töövõimet eri temperatuuriga tööruumides. Selgub, et jahedus pärsib naiste töövõimet ning seetõttu oleks kontoris soovitav temperatuuri tõsta. Ideaalset temperatuuri teadlased öelda ei oska.
Kontori töötemperatuur tekitab kollektiivis sagedasti vaidlusi: kellegi jaoks on liiga soe, keegi aga tõmbab selga teise kampsuni, et töötada saaks. Sügisel ja talvel hiilib ruumidesse rõske külm, suvel ajab kuumus lõõtsutama. Kõlab loogiliselt, et liiga külmas ja liiga kuumas töö tulemuslikkus kannatab.
Saksa ja ameerika teadlaste läbiviidud uuringu tulemusena saadi teada, et sugupooled reageerivad külmale ja kuumale töökeskkonnale erinevalt, aga ei suudetud välja raalida, milline oleks kõige sobivam temperatuur.
Uuringust selgus, et õrnemale sugupoolele sobib töötamine soojemates tingimustes: kui temperatuuri tõsteti paari kraadi võrra, paranesid nende tulemused matemaatiliste ja keeleliste ülesannete lahendamisel.
Mehed aga vastupidi muutusid tegusamateks ja nutikamateks kui töötemperatuuri alandati. Miks see nii on? Sest jahedus on meeste ainevahetusele sobivam.
Temperatuur ei ole ainult enesetunde küsimus
Senine arusaam, et temperatuuri tajumine on igal inimesel erinev, sai uuringuga kummutatud. Eri sugupooled tajuvad külma ja kuuma erinevalt.
Varasematest uuringutest selgub, et üldiselt on töökohtadel timmitud siseõhk meeste soove arvestavalt: mida jahedam, seda parem. Ehk siis: samal ajal kui mehed on efektiivsed ja ei kurda, naised võibolla lõdisevad.
Lõuna-California ülikooli Marshalli ärikooli abiprofessor Tom Chang kirjutab kaaskirjas, et uuringus sai kinnitust naiste ja meeste erinev töövõime teatud temperatuuridel.
“Naistele meeldib soojem ruum, aga see ei ole ainult enesetunde küsimus ega see, kas tunned end mugavalt või ei. Temperatuur mõjutab tulemuslikkust: seda, kui õigesti suudad lahendada matemaatikaülesandeid, seda, milline on su keeleline võimekus ja seda, kui palju jaksad panustada.”
Üheskoos töötamine tulemusi ei mõjutanud
Koos Agne Kajackaitega, kes töötab saksa ühiskonnateaduste uurimisinstituudis WZB uurimisrühma juhatajana testiti 543 saksa üliõpilast. Neil tuli lahendada matemaatika ja keeleülesandeid ruumis, kus temperatuur kõikus kogu katse ajal 16,19 ja 32,57°C vahel.
Osalejatest 41% olid naised, ülejäänud mehed. Kõigile testis osalejatele maksti tasu õigete vastuste eest: nad olid motiveeritud ülesandeid kiiresti ja täpselt lahendama.
Testi tulemused pakuvad põnevat alusmaterjali edasiste uuringutega jätkamiseks: näiteks selgus, et kui mehed ja naised töötasid koos samas ruumis, siis nende üldine keskmine tulemus temperatuurist ei sõltunud.
Kui aga hakati vaatama eraldi naisi ja mehi, oli pilt teistsugune. Soojemas toas andsid naised õigeid vastuseid rohkem ja kiiremini. Meestel aga läks soojaga vastamine aeglasemaks ja vähetulemuslikumaks.
Pelgalt ühe kraadi võrra toatemperatuuri tõstmine parandas naiste tulemusi 1,76%. 21,1°C juures oli keskmine matemaatikaülesannete lahendamise edukus 8,31. 26,7°C juures 10,56. Suvesoojas pea töötab.
Riietuse mõju uurimata
Berliini tudengite peal läbi viidud katse korraldajad tunnistavad ise ka, et mingit väga laiapõhjalist järeldust ei saa teha, sest valim on liiga sarnane: tegu on noorte nutikate inimestega.
Paljusid asju ei osatud ka usaldusväärselt testida: näiteks kuidas mõjuks töö efektiivsusele see, kui jahedamas kontoris panna selga rohkem riideid ja lõpetada sel moel lõdisemine? Kas see mõjutaks mehi ja naisi erinevalt?
Tom Chang ja Agne Kajackaite julgevad tööandjatele siiski soovitada kontorites temperatuuri tõstmist jahedal ajal, et parandada (nais)töötajate enesetunnet neis kollektiivides, kus naisi on rohkem.
Ilmselgelt toob selle soovituse järgimine kontorites kaasa jätkuvaid vaidlusi, kui soe või külm ruumis olla võiks, et kõik end hästi tunneksid ja tõenäoliselt võidavad need, keda on rohkem.
Või siis järgida teadlaste soovitust ja tõsta kontori sisetemperatuuri senistest standarditest kraadi-paari võrra kõrgemaks? See tähendaks katse-eksituse meetodil oma töötajatele sobivaima temperatuuri väljaselgitamist.
Nais- ja meestöötajad ongi erinevad
Naiste ja meeste kohta käivaid uuringuid on tõenäoliselt tehtud… miljoneid. Mitte ükski neist ei räägi aga, mida Eesti kontorirotid õigeks peavad – kas parem on jahe või hoopiski soe? Ning kui soe on liiga soe naiste jaoks? Kusagil jookseb ju ka nende taluvuse piir.
Kel kontor soe, võib otsida üles uuringud, mida varasemalt on tehtud. Näiteks selle, kus räägitakse, et naised on töökohal vähem algatusvõimelisemad ja võtavad vähem riske. Või selle, et naistöötajad on meestöötajatest ausamad (metaanalüüs tehti 2018. aastal).
Eriti huvitav lugemismaterjal on aga kaugtöö uuring, mis näitab kui palju efektiivsemalt suudavad töötada need inimesed, kellel on olemas sisemine distsipliin, kui suur hulk heitmeid jääb õhku paiskamata ja raha kulutamata lihtsalt selleks, et inimene kontoris tööd saaks teha.
Kui nüüd see suvaliselt siduda temperatuuriuuringuga, siis on päris loogiline, et naised on kodust või kohvikust töötades efektiivsemad: nad saavad temperatuuri sättida just nii soojaks kui neile sobib, kohvikuõhkkond aga on juba eos mõnus (ja soe). Pluss piruka- ja kohvilõhn, mis teevad tuju heaks. Võta siis kinni.
Soovituslikud temperatuurivahemikud Eestis lähtuvalt töö laadist:
• töödel, mida tehakse istudes ja mis ei nõua füüsilist pingutust, 20–25 °C;
• töödel, mida tehakse istudes või seistes ning millega kaasneb mõningane füüsiline pingutus, 19–24 °C;
• töödel, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 1 kg) toodete või esemete teisaldamisega seistes või istudes ja mis nõuavad teatud füüsilist pingutust, 17–23 °C;
• töödel, mida tehakse seistes, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 10 kg) raskuste kandmisega ning millega kaasneb mõõdukas füüsiline pingutus, 16–22 °C;
• töödel, mis on seotud pideva liikumisega, suuremate (üle 10 kg) raskuste teisaldamise ja kandmisega ning mis nõuavad suurt füüsilist pingutust, 15–20 °C.Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 6 lõige 4).
(Allikas: Tööinspektsioon)
Kaanepilt: Dane Deaner/Unsplash
