Euroopa statistikast lööb valusalt silma, et nii Eesti kui ka Soome automüük on mustas augus, enterinevalt koroonast on praeguse kollapsihõngulise olukorra põhjustanud poliitikud. Soome on asunud vigu parandama, kuid Eestis jalad veel põhja ei ulata.
Euroopa uute autode turg tervikuna näitab ettevaatlikku kasvu. Valusalt eristuvad põhjala sõsarad Eesti ning Soome, kus poliitiliste (maksu)otsuste ja tarbijate ebakindluse tõttu on uute autode müügi langus suur. Eestis võib müügilangust otsesõnu katastroofiks nimetada.
Kuigi Leedugi on tänavu automüügiga hädas, on Eesti end defineerinud põhjamaana – just seetõttu tõmbame paralleele Soomega, kus samuti viimasetel aastatel on trepist kurvalt alla veeretud. Norra ja Rootsi jaoks pole tänavune paariprotsendiline langus nii katastroofiline, sest suurusjärku mõõdetakse 100 000+ auto müügiga.
| Riik | Registreerimised 2023 (ühikut) | Muutus (vs 2022) | Registreerimised 2024 (ühikut) | Muutus (vs 2023) | Registreerimised 2025 (prognoos) | Muutus (vs 2024) |
| Norra | 126 900 | -27,2% | 134 000 | +5,6% | 129 000 | -3,7% |
| Rootsi | 289 000 | -4,0% | 287 500 | -0,5% | 275 000 | -4,3% |
| Soome | 67 300 | -11,2% | 72 000 | +7,0% | 68 000 | -5,5% |
| Eesti | 23 100 | -5,3% | 25 700 | +11,4% | 16 700 | -35,0% |
Eesti ja Soome trendid on pikaajalisema mõjuga
Euroopa Liidu (EL) autoturg, mis peaks olema taastumise teel, liigub kahe kiirusega juba viimased paar aastat ja see näitab selgelt, et “põhjala ime” on hääbumas, seevastu endised Jugo- ja sõbralikud sotsialismiriigid on jalgu alla saamas – Horvaatia ja Rumeenia naudivad kiiret kasvu, samas kui Eesti on sattunud vastupidisesse spiraali, mille taga on kohalikud majandustegurid ja valitsuse otsused.
Huvitav, et Leedus, kus samuti 2024. aastal aktiivselt makse ennetavalt autosid ette osteti, ei ole kukkumine olnud tänavu nii suur kui meil. Soomes on olukord hoopis kummaline, majanduslangus jätkub ning inimesed on asunud uute autode ostmise asemel tegema kiireid autovahetusi.
Eestis sai turg maksahaagi alguses majanduslanguse tõttu (2024. aastal elavnes müük sügisel, enne suuri maksutõuse) ning tänavu on langus erinevate maksutõusude ja tarbijate üldise ebakindluse tõttu aasta ringi olnud madalseisus.
Soomes süveneb autode sage omanikuvahetuse trend, ja sellele ei suudeta piiri panna – uute autode müüki mõjutab kehv majansusolukord – elukalliduse tõus, sh autode keskmise hinna tõus ning tarbijate teadmatus tuleviku osas.
Euroopa Autotootjate Liidu (ACEA) 2024. aasta andmed paljastavad Põhja-Euroopa jaoks karmi reaalsuse. Kuigi EL-i keskmine kasv oli mullu tagasihoidlik +0,8%, kuulusid mõlemad riigid suurima kukkumisega riikide esikolmikusse – aasta üldist trendi vaadates.
Soome ja Eesti tegelikud 2024. aasta tulemused olid plussis (enne maksutõusu kiirustati ostma), 2025. aasta prognoos anti mõlemale riigile siiski miinusmärgiline. Ennustati müügi järsku langust aasta alguses, seejärel turu “harjumist” maksudega (Eestis), kuid sellist krahhi, mis tegelikult meid tabas, ei osatud ette ennustada.
Võrdluseks: 2024. aasta suurimat kasvu nautisid tunamullusega võrreldes Horvaatia (+23,9%, Rumeenia (+16,7%) ja Bulgaaria (+13,3%). Protsentidel on kaalu rohkem kui lisame reaalsed müüginumbrid:
| Riik | Registreerimiste arv 2024 | Protsentuaalne muutus | Märkus |
| Horvaatia | 56 000 | +23,9% | Euroopa suurim kasvataja |
| Rumeenia | 157 000 | +16,7% | |
| Bulgaaria | 35 700 | +13,3% | |
| Läti | 17 500 | +11,5% | Stabiilne kasv |
| Eesti | 25 700 | +11,4% | Etteostu efekt |
| Leedu | 39 400 | +7,8% | Etteostu efekt |
| Soome | 72 000 | +7,0% | Taastumine madalalt baasilt |
Tänavu detsembri alguses, on ACEA 2025. aasta andmed tervikuna peaaegu valmis, kuid ametlikult avaldab ACEA aasta tulemused 2026. aasta alguses. Praegu saab vaadata kvartaliandmeid ja jälgida turuanalüütikute prognoose 2025. aasta lõpuks. Eesti on punase laterna rollis – aastane allakäik 35%.
| Koht | Riik | Langus 2025 (prognoos) | Peamine põhjus |
| 1. | Eesti | -35% | Automaksu mõju: Langus on veidi leevenenud, kuid püsib dramaatiliselt kõrge |
| 2. | Soome | -5,5% | Vaatamata romupreemiale püsib tarbijate ebakindlus ja madalad registreerimismahud |
| 3. | Taani | -5,0% | Elektrisõidukite toetuste vähendamine ja majanduslik jahtumine |
Soome: sagedane omanikevahetus ja tarbijariski kasv
Soome seisab silmitsi ainulaadse probleemiga, kus kasutatud autod vahetavad omanikke ebanormaalselt kiiresti, mida nimetatakse sagedase omanikevahetuse trendiks (Soomes tuntud kui kiertopalkinto-kultuur).
Carverticali andmetest loeme välja trendi põhisuunad: autot omatakse keskmiselt kõigest 3,1 aastat, Euroopa keskmine on rohkem kui 5 aastat. Enne müüki läbitakse sõidukiga keskmiselt 65 470 kilomeetrit (Euroopas 75 926 km).
Tihe autovahetus viitab kahele riskile: Sõidukitest loobutakse kiiresti, mis viitab kas majandusliku olukorra muutumisele või rahulolematusele auto tehnilise olukorraga – see ei vasta pikaajalisele ootusele. Soomes on seni ostetud autosid isiklikuks tarbeks kaugelt kauemaks kui kolmeks aastaks.
Ostja jaoks on isegi suhteliselt “noore” auto soetamine riskibisnes, sest sage omanikuvahetus tekitab lünki hooldusajaloos. Ostja kanda jääb ebaproportsionaalselt suur hoolduskulude risk – statistika järgi lühikeseks ajaks kasutamiseks ostetud auto eest ei kanta hoolt samaväärselt kui sõiduki eest, mida soovitakse omada 5 ja rohkem aastat.
Üllatuslikult kuulub Soome nüüdsest samasse rühma Tšehhi, Hispaania ja Ukrainaga , kus samuti sagedaste omanikevahetuste tõttu on kasutatud auto ostmine kõige riskantsem. Teisiõnu: olge valvsad Soomest autot ostes.
Eesti: automaksu krahh
Eesti sündmus on kallis õppetund maksupoliitika tagajärgedest. Kuigi 2024. aastal kasvas uute autode müük +12%, oli see puhtalt etteostu efekt, kus tarbijad kiirustasid ostma enne uue aasta jaanuaris jõustunud makse – 1. jaanuarist 2025 hakkasid kehtima registreerimismaks ja aastamaks.
Maksu jõustumisele järgnes kohene ja dramaatiline langus, olenemata sellest, et müüjad tegid allahindlusi ja olid nõus registreerimistasu ise maksma. 2025. aasta autode hinnad on mullusega võrreldes meil alla tulnud, kuid seegi pole Eesti ostjat auto soetamise või uuema vastu vahetamise peale mõtlema pannud. Eesti näide rõhutab, et järsk ja ulatuslik maksukorrigeerimine võib turu sisuliselt üle öö seisata.
Mustast august tuleb välja ronida
Kuigi nii Soome kui ka Eesti valitsus on seadnud prioriteediks riigieelarvete tasakaalustamise, on turu järsk langus sundinud neid reageerima spetsiifiliste meetmetega. Nende ulatus ja fookus on erinevad.
Soome lähenemine turu elavdamisele on kahesuunaline: nõudluse stimuleerimine läbi maksukannustuste – romutuspalkkio määratus ajaks taaskehtestamine näiteks – ja jätkuv nullheite ja vähema heitega sõidukite soodustamine.
Soome jätkab täiselektriliste tööautode soodustamist, pakkudes ettevõtjatele maksusoodustusi elektriautode hankimisel. Eesmärk on asendada vananevaid diisel- ja bensiiniautod uute, väiksema jalajäljega sõidukitega.
Romupreemia meede toetab otseselt vanade autode asendamist uutega. Vana auto lammarisse viimise eest saab rahalist preemiat kuni 2500 eurot, mida saab kasutada üksnes elektriajamiga uue auto soetamiseks.
Ootused, et romupreemia toob 10-protsendilise müügikasvu, pole paraku realiseerunud, sest tarbijatel ei ole jätkuvalt kindlust tuleviku ees, samuti on intressimäärad kõrged ja uute autode hinnad samuti.
Soome autoliit rõhutab, et lühiajaliste meetmete asemel tuleb rakendada pikaajalisemat strateegiat ja muuta senist maksusüsteemi: kaotada täielikult automaks ja võimaldada ettevõtetel osaliselt maha arvata uue auto ostul käibemaks. See praktika on Euroopas laialt levinud ja arvatakse soodustavat väiksema heitega sõidukite soetamist.
Eestis, kus uus automaks tõi kaasa Euroopa suurima automüügi krahhi, on valitsuse hakanud tõmblema ning proovinud olukorda leevendada, näiteks lastega peredele aastamaksu tagasiarvestust tehes. Elektriautodele ei pakuta enam ostutoetust, sest Euroopa rahad lõppesid. Ebaproportsionaalselt suur registreerimismaks ei ole jutuks olnud, kuigi just sellest võiks alustada.
Lõppkokkuvõttes näitab olukord, et valitsused peavad tasakaalustama eelarve vajadused ja turu tegeliku suutlikkuse vastu võtta vastu poliitilisi šokke. Eesti katastroofiline näide on õppetund, et järsk ja ulatuslik maksureform võib viia soovitud tulu asemel hoopis turu kokkuvarisemiseni.
Eesti valitsejad rõhutavad rohepöörde eesmärkide saavutamise olulisust, samal ajal laekub autode müügist saadav maks ühtsesse patta ning pole näha, et seda kasutataks üllatel eesmärkidel. Automaksuga lapitakse auke, aga need augud on riigi rahakotis. Teeaukude lappimiseks raha enam eriti ei jagu ja riigi rahakotis ulub laenutuul.
Võrreldes Soomega valitseb Eestis üleüldine poliitiline peataolek ja et Riigikogu valimised on ukse ees, tirib igaüks tekki enda peale. Tulemus on see, mis on – kuigi nii Eesti kui ka Soome automüük on mustas augus, on Läänemere lõunakaldal redeli asemel loobitud auku õlgi, lootuses, et neist saab ehitada pidava silla.
Poliitiliselt peab valitsus asuma korrigeerima maksu määrasid või arvutamise aluseid. Peamine eesmärk on leevendada ostjate, eriti ettevõtete maksukoormust.
Turu turgutamiseks on vaja kiiresti taastada maksukindlus ja eemaldada turu seiskumise peamised põhjused, mis on automaksust tulenev hirm ja ebamõistlik kulu.
Mida toob uus aasta?
Mõlemad riigid jäävad ka 2026. aastal kaugele maha Euroopa Liidu turu üldisest elavdamise trendist. Soome turg näitab sügavat struktuurset nõrkust, mida üksikud toetused ei ravi, samal ajal kui Eesti kogeb poliitika poolt põhjustatud turu külmumist, kus taastumine ilma maksuleevenduseta on ebatõenäoline.
Juhul, kui valitsused ei tee olulisi muutusi maksupoliitikas – automaks püsib ja ettevõtteid ei innustata ostma uuemaid sõidukeid boonusmeetmete kaudu, must masendus ja miinus jätkuvad. Tabelis on näha, mis juhtub kui olukord jätkub muutusteta.
| Näitaja | Soome (Struktuurne jahtumine) | Eesti (Maksukrahhi stabiliseerumine) |
| Uute autode müük | Langus jätkub: -3% kuni -5% (aastaga) | Stabiliseerumine madalal tasemel: 0% kuni +5% (aastaga) |
| Müügi absoluutmaht | Püsivalt alla 70 000 ühiku, kaugel allpool normaaltaset. | Püsivalt 17 000–18 000 ühikut, mis on 35% madalam kui 2024. aasta buumi ajal. Enne seda müüdi keskmiselt 25 000 uut autot aastas |
| Turu olemus | Struktuurne pärssimine: Majanduslangus, autovero ja puudulikud ettevõtlusstiimulid hoiavad turu nõrgana. | Poliitiline külmutamine: Maksukindluse puudumine sunnib tarbijaid kokkuhoiule. Vähene kasv on vaid taastumine 2025. aasta absoluutsest nullist |
| Sõidukipargi vanus | Jätkab kasvamist. Uute autode ostmine on ettevõtetele liiga kallis puuduvate soodustuste tõttu. | Jätkab kiiret kasvamist. Püsivad maksud suunavad ostjad agressiivselt vanemate, odavamate ja tihti kahtlase taustaga autode juurde. |
| Maksude/Tulu eesmärgid | Prognoositakse väiksemat tulu, kuna nõudlus on madal. | Ei täitu. Eelarvesse planeeritud automaksu tulu jääb realiseerimata, kuna müügitehinguid lihtsalt ei toimu. |
Soome, aga eriti Eesti kogemusest on võimalik õppida. Eelkõige tuleks asjaosalistel endil peeglisse vaadata ja vead parandada. Lõpetuseks viimase viie aasta automüügi kõver Eestis:
Kasutatud allikad
- ACEA (European Automobile Manufacturers’ Association) – EL ja liikmesriikide uute sõiduautode esmaregistreerimiste statistika (2023, 2024):
2023 kokkuvõte,
2024 kokkuvõte - carVertical – kasutatud autode ajalooandmetele spetsialiseerunud ettevõtte statistika:
uuringu kokkuvõte (meediakajastus),
carVertical Transparency Index: Soome - Autotuojat ja -teollisuus ry – Soome autoturu prognoosid, romutuspalkkio, ning maksuteemad:
turuülevaade/pressiteade (sh prognoosid),
auto maksustamise/maksureformi vaade (autovero, jm) - Autoalan tiedotuskeskus (aut.fi) – Soome turustatistika ja romupreemia:
turustatistika: uued autod,
romutuspalkkio kampaania info - AMTEL (Eesti Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit) – Eesti statistika:
AMTEL statistika,
AMTEL uudised ja kuised kokkuvõtted - Transpordiamet – ametlikud registriandmed ja igakuised infolehed:
sõidukitega tehtud toimingute statistika (xls infolehed) - Statistikaamet (Eesti) – majandus- ja turuülevaated, sh autoostud/müük:
näidis: sõiduautode müügi/müüginumbrite uudis - Statistics Finland – Soome esmaregistreerimised (ametlik statistika):
First registrations of motor vehicles - Traficom – Soome andmefailid/andmebaasid:
ensirekisteröityjen ajoneuvojen tilastot - Valtiovarainministeriö (Soome rahandusministeerium) – majandusprognoosid:
Economic Survey (Summer 2025),
Economic Survey (Autumn 2025) - EAFO (European Alternative Fuels Observatory) – Norra elektriautode stiimulid ja maksureeglid:
Norway: incentives & legislations - Transportstyrelsen (Rootsi) – elektriautode “boonus” (Klimatbonus) ja selle lõppemine:
Bonus – for low emission vehicles has ended,
Klimatbonusen har upphört (SE) - S&P Global Mobility – turu- ja tootmisprognoosid:
Light Vehicle Sales Forecast,
Automotive industry forecast (overview) - GlobalData (sh endine LMC Automotive) – laiendatud turuprognoosid ja analüüsid:
Global Light Vehicle Forecast (report),
LMC Automotive → GlobalData
Kaanepilt: Ylle Rajasaar