Soomes analüüsiti noorte juhtide poolt põhjustatud liiklusõnnetuste statistikat. Verinoorel juhil on 5 korda suurem tõenäosus sattuda avariisse, eriti kui ta sõiduvahendiks on vanem Mitsubishi, Mercedes või BMW. Noorte juhtide sõiduoskuse arendamiseks on Põhjamaades kasutusele võetud spetsiaalne nutirakendus.
Soomes If kindlustuse poolt tehtud statistika kohaselt teevad 18 – 21-aastased autojuhid kolm korda nii palju avariisid kui 23-aastased.
Verinoorte, alles juhiloa saanud 18–20-aastaste autojuhtide tõenäosus sattuda kehavigastustega lõppevasse liiklusõnnetusse on lausa viis korda suurem kui üle 23-aastastel.
Lisaks kogemuste puudumisele annab riski suurenemisse oma panuse sõiduvahend: paljud noored autojuhid sõidavad vanade autodega, mis võrreldes uuematega on vähem turvalised.
Kogemuste lisandumine muudab juhi liikluses ohutumaks ja sellele tuginedes pakub kindlustusettevõte If nii Soomes kui Norras noortele nutirakendust, mis aitab autojuhtimist harjutada.
Kogemus, sõiduvahend ja sõidukiirus määravad saatuse
Mitte sugugi kõik inimesed pole sündinud autorooli ning oludega turvaliselt toimetulemiseks on vaja kogemust. Suur osa noortest autojuhtidest ongi äärmiselt hoolikad ja head autojuhid ning neile midagi ette heita ei ole ent kogemusi peavad hankima nemadki, et oma oskusi veelgi paremaks lihvida. Heaks juhiks õpitakse läbi elu.
Lisaks kogemustepagasile määrab noore autojuhi õnnetusse sattumise riski tihti ka sõiduk. Noored sõidavad keskmisest vanemate autodega ja mida vanem auto, seda suurem õnnetusse sattumise tõenäosus.
Kõige rohkem õnnetusi juhtub üle 20 aasta vanuste autodega sõitvate noorte juhtidega. Automarkidest esineb kõige vähem kahjujuhtumeid Saabi, Hyundai, Seati ja Citroeniga sõitvatel noortel.
Kõige rohkem õnnetusi juhtub aga neil, kelle sõiduriistaks on Mitsubishi, Mercedes-Benz ja BMW. Pole ka ime, sest need kolm marki pakuvad laias valikus sportlikke mudeleid. PPA statistika järgi on ka Eestis BMW juhid 1. kohal liiklusrikkumiste reas.
Asjaolu, et noored sõidavad vanemate autodega, on osaliselt põhjus, miks juhtunud liiklusõnnetuste tagajärjed on raskemad ja isegi fataalsed.
Kuna enamuse liiklusõnnetuste algpõhjuseks on valesti valitud sõidukiirus antud teeoludega ning noored juhid oma kogenematuses kipuvad valima liiga suurt sõidukiirust, on see koht, kus uustulnukaid järele aidata.
Alles juhiloa saanud 18–20-aastaste juhtide tõenäosus sattuda kehavigastustega lõppevasse liiklusõnnetusse on lausa viis korda suurem kui üle 23-aastastel, lisas Färkkilä.
Uudne nutirakendus tuleb appi
If kindlustuse loodud nutirakendus, mida on Norras edukalt mõnda aega kasutatud ning mis nüüd on olemas ka Soomes, suunab noori enne teooria-ja sõidueksameid ja igapäevasesse liiklusse sukeldumist harjutama ja igapäevaselt paremaks saama.
If kindlustuse loodud nutirakendus tuleks juhiloa soovijal oma telefoni alla laadida enne autokooli sõiduõppega alustamist. Enne kui sõiduharjutuste juurde minna, tuleb läbida turvalisuse koolitus.
Nutirakendus võimaldab igapäevaselt harjutada teooria- ja sõidueksamiks, pidada tulemuste kohta logi ja oma õppesõite analüüsida, samuti näeb sealt, kuidas on harjutustega edenetud. Lisaks saab tulevane autojuht 15% soodustust tunnustatud autokooli õpingutelt.
Abiks ka iseõppijatele
Uudne nutirakendus sobib eriti hästi neil juhtudel, kus lapsevanem(ad) on noorele sõiduoskuste omandamisel igapidi toeks: näiteks tehakse koos õppesõitu.
Nutirakenduse abil saab noor registeerida läbitud kilomeetreid ja harjutada ka teooriaeksamiks. Lisaks on äpis erineva taseme ülesandeid, mis lisavad motivatsiooni ja aitavad olulisele infole piisavalt tähelepanu pöörata.
Rakendust võivad oma oskuste testimiseks kasutada ka kogenud autojuhid: aja jooksul on “käe sisse” harjunud teatud sõiduvõtted, mis liiklusturvalisuse seisukohalt ei ole kõige paremad. Rakendus aitab harjumusi muuta.
Eestis sellise rakenduse kasutuselevõtmist seni arutatud ei ole, vastas If kindlustuse PR kõneisik Tõnu Talinurm päringule: rakendus tuleks kohandada Eesti seaduste ja teooria- ning sõidueksami küsimustike ja harjutustega ja see oleks küllalt ressursimahukas ja pikaajaline töö.
Peale selle on Eestis on olemas kaasaegseid e-õppe keskkondi, kus enne riiklikke eksameid autojuhi kandidaat oskusi lihvida saab.
Ka Toyota on noori autojuhte omal moel läbi väikese huumori harinud
Uuringut sirvis ja äppi proovis Lena Murd. Kaanepilt: Unsplash/Tarutoa
