Ida-Soome Ülikooli teadlane jõudis oma väitekirjas järeldusele, et kliimamuutusega toime tulemisel on oluline roll puidu väärindamisel. Pika elueaga puidutooted salvestavad süsinikku samuti kui elavad metsapuud.
Kas puidu kasutamisest pika elueaga toodete valmistamiseks võib olla abi kliimamuutusega toime tulemisel ja mõjude leevendamisel? Nii see on, selgub värskest doktoriväitekirjast.
Doktorant Gediminas Jasinevičius Ida- Soome Ülikoolist uuris, kuidas puidu kasutamine saab kaasa aidata kliimamuutuste negatiivsete tagajärgedega võitlemisel.
Teadustöös leidis kinnitust, et päästvaks abinõuks on pika kasutuseaga puidutoodete kasutamine. Mitmed Euroopa riigid võiksid oma metsi rohkem kasutada.
Erinevus on siiski selles, kas puidust valmistatakse lühiajaliseks kasutamiseks mõeldud tooteid või näiteks maju, mida aastakümneid hiljem saab veel omakorda taaskasutada energia tootmiseks.
METSADEL ON ÜLITÄHTIS ROLL
Metsadel on oluline roll atmosfäärist süsiniku eemaldamisel, aidates seeläbi kliimamuutustele vastu seista. Fotosünteesi abil ammutavad metsad süsinikku ja salvestavad selle nii elustaimestikus kui ka surnud puidus ja maapinnas.
Puude langetamisel eemaldatakse metsadest märkimisväärne kogus süsinikku, mis võib aastakümneteks kestma jääda puitmajade või mööblina. Seni on tehtud hulgaliselt uurimistöid metsade kohta, kuid vähe on uuritud puidutoodete rolli.
Värske doktoritöö seda tühimikku täita sooviski. Selles kasutati erinevaid analüüse, metoodikat ja mudeleid, hindamaks puidukasutamise mõju kliimamuutustele ning määratlemaks puidu kasutamise keskkonnaalaseid, majanduslikke ja sotsiaalseid mõjutusi.
Gediminas Jasinevičius võttis uuringus vaatluse alla kahe riigi metsatööstuse. Andmete saamiseks vaadeldi Leedu ja Tšehhi Vabariigi näitel puidu kasutamise teekonda alates metsast läbi puidutööstuse kuni toodete kasutamiseni lõpptarbijate juures.
Teadustöö rõhuasetus puidu teekonna jälgimisel oli süsiniku sälitamisel ja vastumõjul kliima muudatustele. Tuli välja, et on suur erinevus, kuidas puitu kasutada – kas ainult lühiajaliselt või pika perspektiiviga.
PIKA ELUEAGA PUIT ON KASULIK
Vastavalt uuringu tulemustele võib puidu kasutamise mõju suurendada juhul, kui oluliselt enam kasutada puitu pika kasutuseaga toodete tootmiseks.
Kui aga puidukasutamist suurendada ilma muudatusteta puitutootmises ja tarbimisviisides, võivad selle tegevuse kliimamõjud olla hoopis negatiivsed.
Seetõttu on vaja rakendada terviklikku lähenemislaadi, mis hõlmab kogu tarneahelat ja tarbijakäitumist. Kliima muutumisest tingitud mõjude vähendamiseks peavad tarbijad hakkama nõudma pika elueaga puidutooteid, mis asendaksid teiste, energiamahukat tootmist eeldavate materjalide kasutamist.
MÕISTLIKU MAJANDAMISE SUUR LISANDVÄÄRTUS
Jasinevičiuse Leedu näitel tehtud mudelianalüüs tõestas, et puidukasutamise suurendamine kuni 20% ja küttepuude ekspordi vähendamine kuni poole võrra (50%) võivad toetada Leedule omast mahemajandust märkimisväärsete sotsiaalmajanduslike mõjutuste abil nii tööhõive kui ka lisandväärtuse loomisel.
Positiivse sotsiaalmajandusliku efekti tõid kaasa kõik uuritud puidukasutamise stsenaariumid. Siiski leiti positiivset mõju kliimamuutuste leevendamisel olevat vaid siis, kui puitu kasutatakse pika eluaega toodete tootmiseks.
Seetõttu tuleb puiduressursside kasutamist puudutavaid otsused langetada väga hoolikalt, võttes arvesse puidukasutamise suurendamise positiivseid ja negatiivseid mõjusid.
Otsuste langetamisel tuleb järjest enam tähelepanu pöörata puidutoodete kasutamise ristmõju erinevatele majandussektoritele ja omakorda ka biomajandusele ning globaalse kliimamuutuse leevendamisele.
Vajadusest, väärindada Eesti puitu pikaajalistes kasutusvaldkondades nagu arhitektuur, on kõnelenud ka Jaak Laineste, Eesti 200 varivalitsuse minister.
Ökoloog Mihkel Kangur juhib aga tähelepanu tõsiasjale, et meie boreaalsed metsad on maailma kopsude mõistes isegi olulisemad kui vihmametsad. Nende hävimine toob planeedile pöördumatu kahju.
Uurimistöö viidi läbi Euroopa Metsainstituudi (European Forest Institute) ja University of Eastern Finland koostöös, mida toetas EL projekt ‘CASTLE’ Marie Curie Initial Training Networks action.
Tulemused avaldati algselt väljaandes International Wood Products Journal, Forests, and Journal of Industrial Ecology. Gediminas Jasinevičiuse doktoriväitekiri on täismahus loetav siit.
Väitekirja luges Lena Murd. Kaanepilt: Ylle Tampere
