Ajakirjanik Urmas Tooming koondas kokku uuemad uuringuandmed kevadise linnaõhu puhtusest. Selgub, et varakevadisel ajal on rehvisaaste kontsentratsioon linnaõhus 15-20 korda üle keskmise. Lamellrehvide eelistamine naastudele on üks võimalus saavutada puhtam elukeskkond.
Igaüks meist on märganud, et kevade saabudes (märtsis, aprillis) hakkab linnas ringi hõljuma ebameeldiv ja tervisele kahjulik tänavatolm, seda eriti suurte magistraalide läheduses („tänavatolmuhooaeg“).
Soomes läbi viidud NASTA-uurimisprogrammist saadud tulemused näitasid, et umbes 75% Helsingi piirkonna tänavatolmust tuleneb naastrehvide kasutamisest.
Kuna Tallinna ja Helsingi olud on suures osas sarnased, siis valitseb ka meie pealinnas kevadeti (märtsis, aprillis) sama olukord – õhk on täis naastrehvide alt lenduvaid peenosakesi, tolmu, tahma ja muud, otsejoones hingamisteedesse tungivat jama.
Eesti Keskkonnauuringute Keskus mõõdab Tallinnas kolme seirejaama abil linna erinevates piirkondades õhukvaliteeti, selle hulgas ka osakeste P10 ja P2,5 (osakese läbimõõt vastavalt 10 ja 2,5 mikromeetrit) kontsentratsiooni ning nende mõõtmistulemustega on võimalik tutvuda Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemi ohuseire.ee lehel.
EUROOPAS 400 000 ENNEAGSET SURMA AASTAS
Euroopa Keskkonnaameti 2017. aastal avaldatud aruandes „Õhukvaliteet Euroopas 2017“ on öeldud, et halva kvaliteediga õhk ohustab enamikku Euroopa linnades elavatest inimestest. Üks põhjusi, miks õhukvaliteet halveneb, on naastrehvide kasutamine.
Tahked peenosakesed, sealhulgas need, mis lenduvad rehvinaastude alt, põhjustavad igal aastal Euroopas üle 400 000 inimese enneaegse surma. Üks suurematest õhusaaste õhkupaiskajatest on maanteetransport.
Tänu varasematele ja praegusele poliitikale ning tehnoloogia arengule on õhukvaliteet Euroopas aeglaselt paranemas. Sellegipoolest on üheks kõige kahjulikumaks teguriks eurooplase tervise ohustamisel tahked peenosakesed.
VARAKEVADEL ERITI RÕLGE
Väiksema osa välisõhu saastest moodustavad mikroosakesed (P2,5), mille olulisemad allikad on liikluses tekkivad heitgaasid ja elamute puudega kütmisest tekkiv suits.
Muude aastaaegadega võrreldes on varakevadel rehvisaaste 15 – 20 korda kõrgem. NASTA uuringus tõdeti, et naastrehvid toodavad lamell- ja suverehvidest selgelt rohkem tolmu.
Põhjus seisneb naastude tekitatavas pinnakatte kulumises. Mõõtmistulemuste põhjal saastavad õhku enim uued naastrehvid.
Naastrehvide osakaalu vähendamine kahandaks teede ja tänavate teekatte kulumist ja seega ka P10 osakeste kogust sissehingatavas õhus.
Veel täheldati, et naastrehvide kasutamisel moodustuvate P10 osakeste määr sõltub ka sõiduki kiirusest, kasvades 70 km/h puhul 50 km/h ja 30 km/h sõidukiirusega võrreldes mitmekordseks. Seega vähendab sõidukiiruse piiramine ka õhusaaste tekkimist.
Soome uuring näitas, et neil päevil, kui tahkete osakeste kontsentratsioon õhus on kõrge, on Helsingi piirkonnas täheldatud tavalisest enam näiteks hingamisteede haigustest põhjustatud surmajuhtumeid.
Lisaks kasvab südamehaiguste, astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tõttu haiglasse sattunud patsientide arv. Uuringud toetavad kontseptsiooni, et tänavatolm seostub ka väga tõsiste tervisehäiretega.
[pullquote]Soomes läbi viidud uurimusprogrammi NASTA tulemused näitasid, et umbes 75% Helsingi piirkonna tänavatolmust tuleneb naastrehvide kasutamisest.[/pullquote]
EESTI TEADLASED KINNITAVAD
Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu spetsialistide väitel kipub kevaditi olema tänaval palju osakesi, mille suurus jääb 2,5 – 10 mikromeetri vahele ning need tekitavad sissehingamisel peamiselt hingamisteede ärritusi ning seda igas vanuses inimestele.
Suuremad osakesed võivad ärritada veel silmi, näiteks kui tuul puru laiali kannab. Viimase aja uuringud on tuvastanud, et osakesed mõjutavad ka südame-veresoonkonda ning isegi närvisüsteemi, inimeste kognitiivset arengut ja diabeeti.
Seega kahjulike mõjude ring aina laieneb. Ülikooli eksperdid soovitavad inimestel valida teekatet rohkem kahjustavate naastrehvide asemel lamellrehve, et vähendada kahjulike osakeste mõju vähenemist inimorganismile.
NORRA VÕITLEB NAASTREHVIDE VASTU
Oslo kogemused näitavad, et pärast naastrehvimaksu kehtestamist (alates 2004. aastast) on kahjulike osakeste arv linnaõhus tasapisi vähenenud. Eriti hästi on olukorra muutumine näha teede lähedale jäävatel aladel.
Kuna Norras valitseb üksmeelne arusaam naastrehvide kasutamise kahjulikust mõjust linnaõhu kvaliteedile, reageerivad sõidukijuhid naastrehvide eelistusega kaasnevatele maksudele hästi.
[pullquote]Oslo kogemus: pärast naastrehvimaksu kehtestamist (alates 2004. aastast) on kahjulike osakeste arv linnaõhus vähenenud.[/pullquote]
KAMPAANIA ON ASJAKOHANE
Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sule sõnul on amet alates 2015. aastast paigaldanud linnaruumi tasuta reklaamipindadele kampaaniaplakateid „Üheskoos tolmuvabasse kevadesse“ ja „Tolm tapab“, mis kutsuvad üles eelistama lamellrehve.
2018. aastal korraldati lisaks kampaaniale ka autopesula kinkekaartide loosimine, kus said osaleda tallinlased, kes soetasid 2018. aastal endale uued lamellrehvid. Loosimises osales üle saja autojuhi, kes tõestasid, et lamellrehvide ostjaskond on suurenemas.
Soomlaste NASTA uurimisprogramm näitas, et naastrehvide kahjulikkust näitav kampaania peab olema oskuslikult kavandatud, see peaks levima kogu ühiskonnas erinevates meediakanalites.
Tänavatolmu vähendamise meetmetena tuleks esile tuua näiteks piirkondlikud (tänavapõhised) naastrehvide kasutamise keelud, võimaliku naastrehvimaksu, lamellrehvidele madalama parkimistasu (30 – 50% odavam tasu) jms.
Kaanepilt: InNomine
