1. juunil 2020 jõustub Soomes uus maanteeliikluse seadus, milles on rida olulisi muudatusi liiklusohutuse suurendamiseks. Senisest enam eeldatakse liiklejatelt teistega arvestamist. Uuring näitab, et Soome autojuhid peavad ennetavat käitumist liikluses tähtsaks.
Ennetav liikluskäitumine on Soome liiklejatele saamas normiks: enamus peab 1. juunil jõustuvasse seadusesse sissekirjutatud põhimõtet oluliseks, aga tunnistab, et praktikas järgib seda vähe.
Juba nädala pärast hakkab selguma, kuidas uutele alustele seatud liikluskorraldus päriselus toimib. Liikluses ei ole võimalik kõiki olukordi ettekirjutustega reguleerida, nii on Soome uues liiklusseaduses lisaks konkreetsetele seadusepügalatele kirjas hulk põhimõtteid, mis liiklejaid üldisemalt suunavad.
Kui keegi on hädas, tuleb appi minna
Soome Liiklusohutuse amet (Liikenneturva) uuris soomlaste teadmisi liikluseeskirjadest tänavu kevadtalvel ja kaardistati seegi, kui oluliseks uue liiklusseaduse üldpõhimõtteid peetakse.
Kõige olulisemaks pidasid vastajad liiklusavarii korral abistamise kohustust ning ka hoolimise ja ettevaatlikkuse kohustust.
Kolmas tähtsam aspekt, mis uuringust välja tuli, oli kohustus ette näha ja ennetada olukordi liikluskäitumises – see nõuab juhilt liikluses “kohal olemist” ja ka kogemust.
Liiklusohutuse ameti tegevjuhil Anna-Liisa Tarvainenil on hea meel, et ettenägelikkus ja ennetav käitumine on seadusesse kinnitatud.
Juht peab suutma avariiolukordi ennetada
„Ennetava käitumise puhul tuleb juhil arvesse võtta valitsevaid asjaolusid ja liikluse olukorda, võimalikud riskid selgitada ja püüda neid vältida, oma käitumist vastavalt kohandades.”
Ennetamisekohustuse kirjutamine seadusesse on Anna-Liisa Tarvaineni sõnul mõtteviisi muutus, ja suur samm liiklusturvalisuse kasvatamisel Soomes:”Seadusega sätestatakse, et lisaks endale on liikleja kohustatud teiste liiklejatega arvestama,” nendib ta.
Tulenevalt uue liiklusseaduse põhimõtetest peab iga liikleja hoolikalt jälgima tegureid, ja ise vastvalt tegutsema selle nimel, et vältida avariiohtlikke olukordi.
See tähendab ühtlasi, et iga liikleja peab olema valmis selleks, et keegi teine teeb liikluses vea ning nii võibki ka korrektne liikleja sattuda avariisse.
Teisalt, kui liikleja tunneb kohalikke liiklusolusid, peab ta nendega ka arvestama ja suutma olla ettenägelik: kui on teada, et kohalik tee on kurviline ja kitsas ning teedelangunemise ajal raskesti läbitav, ei ole õigustus, et sa ei arvanud, et asi nii hull on, ja kihutasid ning sõitsid autoga teelt välja. Kurvilisel kitsal teel rahulikult liiklemine on isegi juhul kui sa ei ole kohalik, eeldatav ennetav käitumine.
Praktikas on ennetus ja ettenägelikkus keerulised kasutada
Vastsele Liiklusohutuse ameti korraldatud uuringule vastanud liiklejad leidsid, et kohustus eeldada ja ennetada on vaieldamatult kõige raskem põhimõte, mida praktikas järgida.
Eelmise aasta detsembris tehtud liiklusohutuse uuring näitab, et paljud autojuhid ennetavad juba automaatselt olukordi liikluses.
Kaks vastajat kolmest on arvamisel, et liikluses on inimesel lihtne loobuda oma “õigustest”, juhul kui see teiste liikumist hõlbustab. Lihtsustatult tunnistab suur osa liiklejaid, et teistega arvestamine on pigem normaalsus.
“Ennetamine kui termin võib inimestele tunduda pisut võõrana,” selgitab Anna-Liisa Tarvainen. “Liikluses ette tulevad olukorrad on ju tegelikkuses suuresti ette arvatavad kui arvestada olude ja kaasliiklejatega ning ise ka neid põhimõtteid aktiivselt järgida.” Tarvaineni sõnul ongi see olulisim vaatenurk uues seaduses.
Kas Eesti peaks eeskuju võtma?
Eestis on tehtud erinevaid riskikäitumise uuringuid, ja 2017. aastal monitooris Juri Ess liikluskäitumist lähemalt, jälgides näiteks, kuidas juhid foorituledest hoolivad. Ennetav liikluskäitumine on rohkem olnud teemaks paaril viimasel aastal.
Meie liiklusseaduse § 16. Liikleja kohustused, lõige 1 on kirjas: “Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.”
Ehk siis ei midagi uut siin päikese all ka Eesti liiklejatele. Liiklusseaduse liikluskasvatuse punktis on eesmärgina välja toodud meie juhtide teadlikkuse kasvatamine ohutu liiklemise osas.
Mingil põhjusel aga on Soome liikluskultuur Eesti omaga võrreldes justkui parem: ehkki ülelahe kolleegid ei ole olukorraga 100% rahul, sest kiiruseületamiste arv on kasvutrendis ka naabrite juures ja raskeid avariisid esineb jätkuvalt, ütlevad nad, et liiklejatele on aeg anda vabadus võtta rohkem vastutust.
Nullindate alguses tegid Tartu ülikooli teadlased Maanteeameti tellimusel uuringu, mis otsis seoseid riskeeriva liikluskäitumise ja isiksuseomaduste ning monoamiinide oksüdaasi aktiivsuse vahel. See on hariv lugemine pea paarkümmend aastat hiljemgi, mh leiab sealt kokkuvõtte (lühendatud tekst):
Võttes lähtekohaks teadmise, et liikleja langetab otsuseid vastavalt isikuomadustele, need aga on suures osas pärilikud (nagu ka käitumiseelistused) ja seetõttu mittemuudetavad ning vaid osalt keskkonna poolt mõjutatud, tekib küsimus, kas liikluskäitumise mustrit üldse saab muuta?
Sellest sõltub liiklusavariide ennetamise strateegia käitumiseelistuste mõjutamisele pühenduv osa. Kui inimese muutumisele ei saa loota, tuleb turvalisemaks muuta liikluskeskkonda. Kui aga saab, siis võiks “pahad poisid ja tüdrukud” enne liiklusse laskmist välja selekteerida ja neid natuke kasvatada.
Soomlaste uue liiklusseaduse näitel võib öelda, et nemad on jõudnud arusaamani, et liikleja suudab oma peaga mõelda ja võtta vastutuse. Seega, meil on lootust saada paremateks inimesteks.
Kaanepilt: Ylle Tampere
