Võrdlesime Soome ja Eesti automakse ja jõudsime huvitava tulemuseni: soomlased maksavad uue auto eest vähem makse kui meie. Eestlase jaoks on odavam vana autoga ringi sõita. Mida see räägib meie paljukiidetud rohepoliitikast?
Soome maksuameti (Verohallinto) värsked andmed kinnitavad, et riik kogus ühekordset registreerimismaksu 276 miljonit eurot, mida on 22,3 miljonit ehk 7,6% vähem kui tunamullu.
Peamine maksulaekumiste kahanemise põhjus on heitevabade sõidukite riigipoolne soosimine: elektriautod “sõidavad” Soome riigikassast lihtsalt mööda. 37,3% kõigist registreeritud sõidukitest olid täiselektrilised ehk nende pealt registreerimistasu maksta ei tule. Riigikassat toidavad peamiselt saastavamad sõidukid – näiteks uue diiselauto mediaanmaks oli koguni 11 031 eurot, kuid selliste autode müük on marginaalne.
Eesti kehtestas 2025. aastal kaheosalise mootorsõidukimaksu (registreerimistasu ja aastamaks) ja sai vastu pükse. Kui riik lootis koguda aastas ca 190–200 miljonit eurot, siis aasta lõpuks koguti vaid umbes 70 miljonit eurot. Esialgsest prognoosist (137 mln €) vähem kui pool. Aastamaks laekus stabiilsemalt, kokku tuli u`200 mln eurot.
Põhjusi, miks Eesti prognoosides kõrbes, on kaks. 2024. aasta lõpus registreeriti rekordarv autosid maksude hirmus “ette”, mistõttu uute autode müük kukkus 2025. aastal ⅔, uute autode keskmine CO₂ näit langes 10% võrra, mis vähendas maksu suurust sõiduki kohta. Suurt mõju avaldas poliitiline tõmbetuul, mis tõi populismi ja lubadused automaks kohe kaotada kui võimule saadakse. Sõnasõda võimendasid kohalikud valimised.
Tulemus? Tulemust ei ole. 2025. aasta läheb ajalukku kui Eesti autoturu süsimust aasta, millest toibumine on pikaajaline protsess ning ei pruugi niipea juhtuda, sest poliitiline mudamaadlus jätkub; tehakse erisusi, mis ei tööta, on lihtsalt veidrad või täiesti arusaamatud. Auto aastamaks näib olevat kõige kindlam tuluallikas, mille suurus kahaneb autopargi vananedes ja romude lammarisse jõudes.
Mis maksab 20-, 10-, 1-aastase Toyota pidamine siin ja üle lahe?
Kuna Toyota on nii Eestis kui Soomes populaarseim ja müüduim automark, valisime kaks ammu armastatud ja ühe uue täiselektrilise mudeli võrdlusse, et hinnata kahe riigi maksusüsteemide erinevust.
| Mudel ja aasta | Eesti: Reg. tasu | Eesti: Aastamaks | Soome: Reg. tasu | Soome: Aastamaks | Märkused |
| Corolla 2026 (Uus hübriid) | 1 045 € | 135 € | ~1 400 € | ~115 € | Eestis loeb CO₂ ja mass; Soome aastamaks on uuel hübriidil väga madal |
| Corolla 2016 (10a vana) | 710 € | 112 € | ~800 € | ~165 € | Eesti 10a vanusekordaja langetab maksu; Soomes on vanem bensiinimootor kulukam |
| Corolla 2006 (20a vana) | 350 € | 50 € | ~150 € | ~240 € | Eesti eelis: 20a vana auto maksab vaid baastasu; Soome aastamaks on 5x kõrgem |
| RAV4 2026 (Uus hübriid) | 1 620 € | 230 € | ~2 100 € | ~135 € | Eesti massimaks: Üle 2000 kg täismass tõstab aastamaksu hüppeliselt |
| RAV4 2016 (10a vana) | 980 € | 150 € | ~1 200 € | ~190 € | Kasutatud maastur on Eestis tänu vanusekordajale ja massi-erisusele soodsam |
| RAV4 2006 (20a vana) | 610 € | 50 € | ~400 € | ~290 € | Vana maasturi kõrge heide on Eestis “andestatud” tänu 20a vanusepiirile |
| bZ4X 2026 (Uus elektriauto) | 640 € | 133 € | 0 € | ~210 € | Registreerimine on Soomes tasuta, see-eest aastamaks on Eestist ligi 60% kallim |
Eesti süsteemi üks suurimaid erisusi soomlastega võrreldes on massikomponent. Kui sõiduki täismass ületab 2000 kg (elektriautodel 2400 kg), hakkab maks (nii registreerimisel kui ka aastas) kiiresti tõusma.
Soome keskendub peamiselt CO₂-le ja auto turuväärtusele. Massi mõju on seal märgatavalt väiksem. Säästlik hübriidmaastur on Soomes odavam pidada kui Eestis.
Eesti on loonud vanusekordaja, mis langetab maksu auto vananedes. Kõige drastilisem muutus toimub 20. aastal, mil saaste- ja massikomponendid kaovad ning jääb vaid baastasu (50 €). Poliitikute sõnul kaitseb see vähemkindlustatud maapiirkondade elanikke, kes sõltuvad vanematest autodest. Tervemõistuslikult on enam kui 20 aastat vana auto liikluses riskiallikas. Aga no maksu ei maksa peaaegu üldse!
Soome seevastu rakendab põhimõtet “saastaja maksab” lõpuni välja. Vanad autod on Soomes pidada väga koormavad (kuni 290 € aastas maksu), et survestada inimesi ostma uuemat ja puhtamat tehnoloogiat.
Elektriauto registreerimine on Eestis kallis (eriti massi tõttu), kuid selle aastane pidamine on pisut soodsam kui Soomes.
Soome riik on loobunud uute elektriautode registreerimismaksust, et kiirendada rohepööret. Samas on nende elektriautode aastamaks kõrgem kui Eestis, et kompenseerida kütuseaktsiisi laekumata jäämist.
Registreerimistasu on Eestis fikseeritud valemiga (baasosa + CO₂ + mass). See ei sõltu auto hinnast.
Soomes on registreerimismaks protsentuaalne osa auto väärtusest. See tähendab, et uue kalli luksusauto registreerimine on Soomes kordades kallim kui Eestis, kuid vana panni arvele võtmine on Soomes peaaegu tasuta, kuna selle turuväärtus on madal.
Soomlased maksavad uue auto eest vähem makse
Kui vaatame Toyota moodsat elektriautot bZ4X, on soomlased selges võidus. Kuna Soomes on elektriauto registreerimistasu 0 €, jääb viie aasta kogukulu isegi kõrgema aastamaksu juures ligi 300 eurot soodsamaks kui Eestis.
RAV4 hübriidajamiga maasturi puhul on registreerimistasu Eestis madalam, kuid viie aasta lõikes on maksude kogu kulu enam-vähem võrdne soomlastega. Alates kuuendast aastast on RAV4 pidamine Eestis juba kallim kui Soomes.
Corolla puhul oleme meie siin viie aasta lõikes paarisaja euroga võidus. Soome registreerimismaks uue auto hinnalt on piisavalt kõrge, et Eesti aastamaks ei jõua seda 5 aastaga tasa teha.
| Mudel (2026. a uued mudelid) | Eesti: registreerimistasu / 5a maksud kokku | Soome: registreerimistasu / 5a maksud kokku |
| Toyota Corolla (Hübriid) | 1 045 € / 1 760 € | 1 400 € / 1 975 € |
| Toyota RAV4 (Hübriid) | 1 620 € / 2 830 € | 2 100 € / 2 775 € |
| Toyota bZ4X (BEV) | 640 € / 1 345 € | 0 € / 1 050 € |
Paarisaja eurosed vahed pole muidugi eriline põhjus soovitud sõiduvahendit soetamata jätta, aga Soome ning Eesti palgataset võrreldes läheb meel pisut kurvaks. Soomlased teenivad meist keskmiselt 1,9 korda enam ja automaksud ei hammusta nende eelarvest nii suurt ampsu kui siinpool lahte.
| Näitaja | Eesti | Soome | Vahe |
| Keskmine brutopalk | ~2 075 – 2 126 € | ~3 800 – 4 100 € | Soome palk on ~1,9x kõrgem |
| Mediaanpalk | ~1 722 – 1 734 € | ~3 400 – 3 600 € | Soome mediaan on ~2x kõrgem |
| Alampalk (bruto) | 886 € | Puudub (lepitakse kokku ametiühingutega)* | – |
*Soome on 2026. aasta alguses teinud mitmeid tööjõumaksude kärpeid, et parandada madala ja keskmise sissetulekuga inimeste toimetulekut.
Eestis on 2025. ja 2026. aasta olnud suurte maksumuudatuste (sh käibemaksutõus ja automaks) aeg, mis on survestanud inimeste reaalset ostujõudu.
Ostujõu pariteedi (PPP) alusel on vahe väiksem kui pelgalt brutonumbritest näha – Soome ostujõud on Eesti omast u 25–35% kõrgem, mitte 100%.
10- ja 20-aastaste Toyotade maksukulude võrdlus 5 aasta lõikes
Eestis on 2016. aasta Corolla registreerimistasu (~710 €) umbes 30% odavam kui uuel mudelil. Soomes on see vahe sarnane, kuid Eesti aastamaks püsib stabiilsemana, samal ajal kui põhjanaabritel hakkab vanema tehnoloogia aastamaks kiiremini tõusma.
10-aastane RAV4 (2016) on Eestis märgatavalt soodsam pidada kui uus mudel. Kui uue RAV4 aastamaks on 230 €, siis 2016. aasta mudelil on see 150 €. See näitab, et Eesti süsteem soosib “teise ringi” autosid rohkem kui uusi linnamaastureid.
Soomes on näha selget trendi – mida vanemaks auto saab, seda kallimaks muutub selle aastane ülalpidamine (v.a elektriautod). Eesti valis vastupidise tee, kus auto vananedes maksukoormus langeb.
| Mudel (2016. a väljalase) | Eesti: Registreerimistasu / 5a maksud kokku | Soome: Registreerimistasu / 5a maksud kokku |
| Toyota Corolla (Bensiin) | 710 € / 1 285 € | 800 € / 1 625 € |
| Toyota RAV4 (Hübriid) | 980 € / 1 755 € | 1 200 € / 2 150 € |
20 aasta vanused autod on Eesti süsteemi tugevaim külg maksude mõistes, kuna seaduse järgi on 20 aastat punkt, kus saastemaksud asenduvad sümboolse baasmaksuga.
Eestis rakendub mootorsõidukimaksule vanusekordaja, mis jõuab 20. aastal oma miinimumini. 2006. aasta Corolla ja RAV4 puhul tähendab see, et aastamaksust kaovad nii CO₂-osa kui ka massi-osa. Omanikule jääb vaid 50-eurone baasmaks aastas.
Eestis on kehtestatud registreerimistasu alampiir (baasosa 150 € + muud komponendid), mistõttu on vanema auto Eestisse toomine ja registreerimine alguses kallim kui Soomes.
Soomes on pilt vastupidine: vana auto on küll odav registreerida (sest auto turuväärtus on madal), kuid selle ülalpidamine maksudena on kallis, et suunata inimesi säästlikumate sõidukite poole.
Aastamaksu arvutatakse Soomes 2006. aasta autodel sageli täismassi või vanemate heitmetabelite järgi, mis on ebaefektiivse tehnoloogia tõttu väga kõrged.
| Mudel (2006. a väljalase) | Eesti: Registreerimistasu / 5a maksud kokku | Soome: Registreerimistasu / 5a maksud kokku |
| Toyota Corolla (Bensiin) | 350 € / 600 € | ~150 € / 1 350 € |
| Toyota RAV4 (Bensiin) | 610 € / 860 € | ~400 € / 1 850 € |
Eesti mootorsõidukimaksu süsteem koosneb kahest osast: aastamaksust ja registreerimistasust. M1 ja N1 kategooria registreerimistasu on ühekordne maks, mis tuleb tasuda sõiduki esmakordsel kandmisel Eesti liiklusregistrisse. Samuti tuleb see tasuda juba registris oleva sõiduki esimesel omanikuvahetusel pärast 1. jaanuari 2025, kui selle eest pole varem tasutud.
Sõiduauto (M1) registreerimistasu komponendid: baasosa 150 € (elektriautodel 300 €), CO₂ komponent: 1–117 g/km: 5 €/g/ 118–150 g/km: 40 €/g/ 151–200 g/km: 60 €/g/ 201+ g/km: 100 €/g.
Massikomponent lisandub alates täismassist 2000 kg (elektriautodel 2400 kg). Iga ületav kilogramm maksab 2 €, kuni summani 2000 € (elektriautodel kuni 2200 €).
Vanusekordaja: Kasutatud autode puhul korrutatakse CO₂ ja massi osa (mitte baasosa) läbi vanusest sõltuva kordajaga. See kordaja langeb järk-järgult kuni 0,05-ni (kui auto on 20 aastat vana).
Unustage keskkond, sõitke vana autoga!
Kui sul on juba käes 20 aastat vana Toyota, siis Eestis on selle ülalpidamine üle kahe korra odavam kui see oleks Soomes. Eesti süsteem premeerib auto lõpuni sõitmist, samas kui Soome süsteem muudab vanakese pidamise majanduslikult ebamõistlikuks.
Küsimusele, kas õigem on Eesti või Soome lähenemine automaksudele, pole lihtne üheselt vastata. Võrrelda saab kahte energiakulu: seda, mida vajatakse uue auto tootmiseks ja seda, mis kulub kasutamiseks.
| Faktor | Vana auto (lõpuni sõitmine) | Uue auto vastu vahetamine |
| Tootmise keskkonna jalajälg | Puudub (juba tehtud). Ressursid on säästetud | Väga suur. Elektriauto tootmine paiskab õhku u 10–15 tonni CO₂ |
| Kasutusaegne saaste | Kõrge CO₂ ja mürgised heitmed (NOx, tahmad) | Madal või null (elektriautod) |
| Utiliseerimine | Toimub hiljem | Toimub varem, tekitades jäätmeid ja vajadust taaskasutuseks |
Soome kogemus näitab, et saastepõhised maksud täidavad oma eesmärki – suunata inimesi säästlikumate autode poole. Samas tekitab see riigieelarvesse “maksuaugu”: mida “ökom” on autopark, seda vähem tulu laekub registreerimisel.
Eesti on end selle vastu kaitsnud püsiva aastamaksuga, mis tagab stabiilsuse ka siis, kui uute autode müük on madalseisus.
Soome süsteem on aga uue elektriauto ostjale soodsam, kuid karistab karmilt neid, kes sõidavad vanemate sisepõlemismootoriga sõidukitega. Eestis saab rahulikult vana auto lõpuni sõita, ilma end pooleks maksmata. Kas see keskkonnale parem on, kes teab. Liiklusturvalisuse seisukohalt kaasneb vanema autoga hulk riske – kui selle korrashoiu eest ei hoolitseta.
Kui vana auto on töökorras ja mõõduka läbisõiduga, on selle lõpuni sõitmine (nt 20–25 aastat) keskkonnale tervikuna säästlikum. Uue auto tootmisel tekkiva CO₂-koormuse “tasa teenimiseks” kulub säästlikul autol sageli 6–8 aastat ja elektriautol (olenevalt elektri päritolust) 30 000 – 70 000 km.
Kui vana sõiduk pole korras, laguneb, saastab – õli lekib, heitgaasid on üle normi – või sõidetakse sellega üle 200 000 km aastas, on uue ja säästlikuma auto kasutuselevõtt õigustatud keskkonna mõistes ja teenib paari aastaga tehtud kulutused tasa.
SUUR LUGU: millised uudismudelid jõuavad Eesti teedele 2026. aastal?
Kaanepilt: Veli V. Rajasaar