Kantar Emor uurib Fermi Energia tellimusel kaks korda aastas Eesti elanike tuumaenergiasse suhtumist. Üldine turbulents energiaturul on üsna äkiliselt pööranud rohkem inimesi väikese tuumajaama ehitamise usku. Fermi Energia kommunikatsioonijuht Mihkel Loide selgitab, mis uuringust täpsemalt välja lugeda võib.
Fermi Energia on Eesti ettevõte, mis plaanib ehitada Eestisse uue põlvkonna väikereaktori. Tuumaenergia abil saaks tagada aastaringse varustuskindluse ning stabiilse taskukohase elektrihinna. Ka oleks see samm Eesti keskkonna heitevabaduse poole.
Uue põlvkonna tuumajaama rajamiseni on käia väga pikk tee, ennekõike on vaja leida ühiskondlik konsensus, luua vastav õigusruum ja etapiviisiliselt edasi liikuda.
“Et ise paremini aimu saada, mida Eesti inimesed energeetika arengust laiemalt ja tuumaenergiast selle ühe osana kitsamalt arvavad, korraldame kaks korda aastas Kantar Emori abiga uuringuid,” selgitab Mihkel Loide.
“Küsime nii meelsust uue põlvkonna väiketuumajaama kasutamise kaalumiseks varustuskindluse tagamiseks kui ka teiste energialiikide – tuul, päike, gaas, põlevkivi, hakkepuit – osas. Palume inimestel hinnata, millised oleksid väikereaktori kasutamise puhul plussid ja miinused.”
⅔ Eesti elanikest ütleks tuumajaamale (pigem) jah
Kui üldiselt on toetusprotsent väikese tuumajaama kaalumiseks püsinud ca 52-57% vahemikus, siis värskeim 2022. aasta jaanuaris tehtud küsitlus näitas väga selget toetuse kasvu.
See ulatus kokku 68%-ni (arvestatud kokku nii „jah“ (36%) kui „pigem jah“ (32%) vastanud). Vastu või pigem vastu olijaid oli kumbagi 10% ning seisukohta ei osanud öelda 12%.
Nii vastaste kui seisukohata inimeste osakaal langes samavõrra märgatavalt kui tõusis toetajate osakaal. Huvi tõus energiaküsimuste vastu on ilmselt põhjustatud kõrgetest energiahindadest: piltlikult väljendudes sooviti rohkem teada, kust elekter tuleb ja miks see nii kalliks läks.
Kui panna toetusprotsent konteksti, siis näiteks Soome ühiskonna toetus NATOga liitumisele oli märtsis 62% ja Eesti rahvahääletuse toetus ELiga liitumisele oli 66%.
Tuumajaam kui energiajulgeoleku kindlustaja
Energia olemasolu sel ajal kui seda on vaja, on oluline mis tahes ühiskondliku teenuse toimimiseks – sidest ja TVst pangaülekannete ja transpordini – kuid eriti kriitiliselt vajalik kriisiolukordades.
Elektrita ei toimi tanklad, linnades kanalisatsioon ja veevarustus, mobiilside pärast varuakude tühjenemist jne – elektriseadmed vajavad ka stabiilset võrgusagedust: täpselt 50 Hz – komakohtade täpsusega.
Vastasel juhul hakkavad seadmed lihtsalt rikki minema. Seega vajame juhitavaid võimsusi, mis õiget sagedust hoida suudaksid. Seda on otsustanud ka riik, nõudes Eesti Energialt 1000MW juhitavat võimsust, kuid paraku pikalt põlevkivijaamad seda pakkuda ei saa, sest need on lihtsalt liiga vanad, et kesta.
Nii põlev- kui tuumakütusel töötavad elektrijaamad – ning teatud tingimuste olemasolul hüdroelektrijaamad – on juhitavad tootmisvõimsused, st. nende elektritootmist saab sisse ja välja lülitada ja suuremal või vähemal määral vastavalt tarbimisele reguleerida.
Tuule- ja päikseeneergial seda võimalust pole – tuleb üksnes loota, et tuult ja päikest on piisavalt. Kui pole on käes olukord, kus energia maksab palju või ei jagu seda kõigile.
Tuumaenergia jalajälg on väiksem kui põlevkivil
Me ei taga, et elektritootmisseadmete kasutamise käigus eralduks kliimat kahjustavaid heitmeid, iseäranis on energeetikas (ja ka transpordis ja elamuküttes) probleem süsihappegaasi liigheitmetega.
Tuleb leida põlevkivile puhtamaid alternatiive. Kuivõrd meil mägijõgesid ei ole, ongi ainus võimalus saada igal soovitud ajahetkel süsinikheitmeta elektrit tuumaenergiast.
Selle võimekuse väljaarendamine võtab tõesti mõnevõrra aega, aga mitte ka liiga kaua, sest kümme aastat on energeetikas suurte muutuste plaanimiseks üsna optimaalne aeg.
Üle kolme aasta on Fermi Energia selle nimel töötanud ja arvestades Rahvusvahelise aatomienergia Agentuuri üldist hinnangut, et esmasest idee kaalumisest kuni jaama käivitamiseni võtab riikidel keskmiselt u’ 12 aastat, siis ollakse veerandi peal.
Ainuüksi tuumajaam või mis tahes tehnoloogia üksi ei pane inimesi loodust säästvamalt käituma – tahe peab tulema iga inimese seest.
Tuumaenergia on vaid vahend muuta elektri tarbimine keskkonnale vähem koormavaks – vähem heitmeid kui igasugu põletamise puhul, samas väiksem maa- ja materjalikulu kui erinevatel taastuvenergia lahendustel – aga sama ohutu.
Kui tahame elada ühiskonnas, mida täna tunneme, siis kuskilt peab selle toimimiseks vajalik energia tulema. Kui eesmärk on (vahepeal?) üldse mitte elektrit kasutada ning istuda igal talvel paar kuud pimedas kütmata toas, siis ka see on vabas ühiskonnas igal soovijal võimalik.
Seadusandlust tuleb tänapäevastada
Tuumaenergia seaduseelnõu on Eestis kord juba välja töötatud u` 10 aastat tagasi ning eelduslikult vajab see vaid mõningast kaasajastamist ning täpsustamist väikereaktorite osas, mida tookord lihtsalt ei olnud olemas, isegi mitte kommertsarenduses.
Nüüdne olukord tehnoloogias on hoopis teine ja ka seadusandlus peab tegelikkusele vastama. Seadusloomet saab alustada paralleelselt ning võtta vastu siis, kui riik teeb teadliku otsuse tuumaenergia võimaldamiseks.
Selle otsuse teeb Riigikogu pärast Vabariigi Valitsuse vaastavasisulise raporti valmimist 2023. aasta lõpus ja seejärel saab asuda väga konkreetsete planeermistööde juurde.
Pildimaterjal: Fermi Energia
