Soome suurim finantskontsern OP Ryhmä küsis autojuhtidelt, kui paljud ohuolukorras sõiduki turvaabidele loodavad. Selgub, et autod tekitavad petliku turvatunde, millel ei ole tegelikkusega suuremat seost.
OP Ryhmä poolt Soomes tehtud värske küsitlus näitab, et ligi kolmandik autojuhtidest peab oma sõidukit väga turvaliseks ja pea pooled pigem turvaliseks. Ometi sõidab 40% neist kümneaastase või vanema autoga. Keskmine sõiduauto Soomes on 13,6 aastat vana.
Eestis on seis veelgi kehvem – meie autopark on üks Euroopa vanimaid, ulatudes 14–15 aasta kanti. Küsimus on: miks me usume, et autod on turvalised? Ja kas uued abisüsteemid loovad hoopis petliku turvatunde?
Maailmade kokkupõrge
Kindlustusandjad ja liiklusohutuse eksperdid ütlevad otse: mida vanem on auto, seda ajast mahajäänumad on selle turvaabid. Näiteks stabiilsuskontroll (ESC), mis aitab vältida libisemist ja on näidanud märkimisväärset mõju avariide vähenemisele, muutus Euroopas uute autode kohustuslikuks varustuseks alles 2014. aastal. See tähendab, et kümnete tuhandete Eesti ja Soome teedel liikuvate autode varustuses puudub endiselt see nüüdseks nii elementaarne süsteem.
Turvavööd ja ABS-pidurid on enesestmõistetavad ja neid ka kasutatakse aktiivselt, aga järjest olulisemaks on muutunud automaatne hädapidurdus (AEB) ja rajahoidjad. Tõsi, viimastel on veel kõvasti arenguruumi, sest tavasõidul võib rooli käest kiskuv rajahoidja olla hoopiski ohtlik.
Eksperdid on aga seisukohal, et uuemad pidurdussüsteemid ja rajalt kaldumise ennetus aitavad ennetada või isegi vältida avariisid ning tagajärgi oluliselt leevendada.
Vananenud autopark tähendab aga seda, et suur(em) osa autojuhtidest neist lahendustest osa ei saa. Teisalt – ebavõrdsus on mõlemapidine, sest autojuhid, kelle sõidukitel kõiksugused abid peal on, kaotavad kiiremini valvsuse ja usaldavad liialt oma sõidukit. Põrkuvad kaks maailma: ühed ei tea midagi abidest ja teised ei oska enam oma peaga mõelda.
Petlik turvatunne on kiire tekkima
Kui vanadel autodel puuduvad kriitilised süsteemid, siis uute puhul on mure teiselaadne: juhiabisüsteemid – kohanduv kiirusehoidja, rajahoidja, automaatpidurdus, liikuva objekti tunnistamine, liiklusmärkide lugeja jne. võivad tekitada tunde, et auto hoolitseb kõige eest. Tegelikkuses on need süsteemid piiratud ning eeldavad juhilt pidevat valvsust.
Rahvusvahelised uuringud (IIHS, Euro NCAP) on näidanud, et juhid kipuvad liialt lootma poolautonoomsetele süsteemidele, muutudes hajameelsemaks ja võttes liikluses suuremaid riske.
Seda nähtust nimetatakse riskikompensatsiooniks: kui tajutav risk väheneb, kipub inimene kompenseerima, muutes oma käitumise riskantsemaks.
Miks tunduvad ka vanemad autod turvalisemad?
Kui uute autode puhul on selge, et kiputakse liigselt usaldama uudseid turvasüsteeme, siis millega seletada asjaolu, et ka vanemad autod tunduvad paljudele turvalisemad?
Siin mängib rolli psühholoogia: tuttavlikkuse efekt – kaua kasutatud auto tundub „turvaline”, kuigi objektiivne seis võib olla kehv. Samuti kontrolliillusioon – kipume oma sõiduoskusi üle hindama ja arvame, et oht meid ei puuduta.
Eesti Transpordiameti uuringud näitavad, et probleemiks on pigem juhi käitumine: telefoniga tegelemine, turvavööta sõitmine, kiiruseületamine. Need ohud ei kao ka kõige uuema auto roolis. Vastupidi – kui juhil on tunne, et auto „hoiab ja otsustab ise”, võib hajameelsus suureneda.
Mis saab edasi?
Euroopa Liidus jõustub 2024–2029 järk-järgult uus ohutusnõuete pakett, mis teeb kõigile uutele sõidukitele kohustuslikuks AEB, ISA (kiirusepiirangust teavitamine), rajahoidmise, tagurdamisabid, juhi tähelepanu jälgimise ja palju muud.
See on oluline samm turvalisuse suunas, kuid ei lahenda vananeva autopargi probleemi. Eestis ja Soomes jääb veel pikaks ajaks liiklusesse kümneid tuhandeid autosid, mille turvatase on tänapäeva mõistes napp.
Kõige tähtsam ohutegur ei muutu – nõrgim lüli jääb ikka rooli ja juhiistme vahele. Uus tehnoloogia aitab, aga ainult siis, kui seda osatakse kasutada. Vanad autod ei ole nii turvalised, kui meile tundub, ja uued autod ei tee meist eksimatuid. Petliku turvatunde omaks võtmine võib olla sama ohtlik kui turvavarustuse puudumine.
Loe siit, kuidas autode turvalisust hinnatakse
Kasutatud materjalid:
- OP Ryhmä ja Pohjola Vakuutus – küsitlus soomlaste autoohutuse tajust (2024)
- Autoalan Tiedotuskeskus – Soome sõiduautode keskmine vanus (2024)
- Transpordiamet – Eesti autopargi vanus ja liikluskäitumise uuringud (2024)
Kaanepilt: Ylle Rajasaar