Värskest uuringust selgub, et iga kolmas autojuht ei lülita pimedal ajal sõidukit tee ääres peatades lähitulesid ümber ääretuledele (parktuledele), seades end ja teisi sellega äärmiselt suurde ohtu, kuna lähitulesid põlema jättes muudab juht autost väljudes end vastuliikuvatele sõidukitele sisuliselt nähtamatuks.
Liikluseksperdi ja OÜ Autosõit juhataja Indrek Madari sõnul on tulede õige kasutamine liiklusohutuse seisukohalt meie pimedaimal ehk sügistalvisel hooajal õige sõidukiiruse valimise kõrval suurim liiklusohutusse panustav faktor.
“Maanteel autoga sõites võib peatumise põhjuseid olla erinevaid, olgu selleks näiteks laste poolt soovitud metsapeatus või soov eemaldada mõni teele sattunud ja liiklust ohustav takistus, näiteks murdunud puuoks,” kirjeldas uuringu küsimusi koostada aidanud Indrek Madar. “Kahjuks kohtab teedel väga sageli autojuhte, kes peatavad sõiduki, jätavad peale lähituled või lähituled koos ohutuledega ning seavad end ja teisi seetõttu väga suurde ohtu.”
Saku Õlletehase poolt tellitud ja Norstati poolt septembris ja oktoobris läbi viidud uuringus vastas kuus protsenti igapäevaselt autoga liiklevatest inimestest, et jätavad peatudes põlema ainult lähituled. 28 protsenti lisab lähituledele ohutuled. Ülejäänud ehk 66 protsenti juhte teeb liiklusohutuse seisukohalt õige valiku ehk lülitab lähituled ümber ääretuledele (parktuledele) ning lisab ohutuled.
“Kui peatunud autol põlevad lähituled, siis tekitad sellega olukorra, kus sinu auto ümber tekib pime tsoon. Teisisõnu tähendab see seda, et kui sa avad ukse ja auto külje peal liigud, siis vastutulev autojuht sind ei näe, sest sinu enda sõiduki esituled tekitavad valguskardina, mille taha ei ole võimalik näha,” rääkis Indrek Madar. “Arvestades, et selle auto kiirus on maanteel suure tõenäosusega 90 kilomeetrit tunnis, siis on see jalakäijale – kelleks autost väljunud inimene automaatselt muutub – äärmiselt ohtlik olukord.”
Indrek Madari sõnul ei ole siin abiks ka ohutulede sisse lülitamine, kuna lähitulede valgustugevus on ohutuledest suurem, mistõttu vastusõitja vilkuvaid ohutulesid ei näe.
“Täiendav probleem, mis lähituledega peatunud auto puhul kaasneb, on selles, et näiteks täistuledega vastu sõitja tihti ei adu, et sõiduk seisab, ja lülitab oma autol sisse lähituled – kui kaugtulede valgusvihu pikkus on 150 meetrit, siis lähituledel suisa kolm korda vähem ehk 45 meetrit,” viitas liiklusekspert täiendavale põhjusele, miks peatudes tuleb lähituled parktuledele ümber lülitada.
Saku Õlletehase juhatuse liikme Jaan Härmsi sõnul sõidavad Saku Õlletehase töötajad igapäevaselt üle Eesti läbi sadu kilomeetreid ning selliseid teadmatusest enda ja ka kaasliiklejate elu ohtu seadvad juhtumid on kahjuks igapäevased.
“Kõik meie uued töötajad, kelle kasutusse antakse ametiauto, peavad läbima ohutu sõidu koolituse ning meeldetuletuseks teeme neid koolitusi ka regulaarselt,” rääkis Jaan Härms. “Koolitusel käinute tagasiside üldisele liikluspildile on, et kuigi sellest ja teistest liiklusohutuse põhitõdedest on autokoolis räägitud, siis tõenäoliselt jääb õpitu pahatihti liiga kaugesse minevikku.”
Veel ühe sagedase veana tulede kasutamisel tõi Härms töötajate tähelepanekute põhjal välja asjaolu, et arvestatav osa autojuhte kasutab pimedal ajal koos täistuledega ka udutulesid, millel tegelikult ei ole autojuhi enda jaoks mingit efekti ning mis hoopis häirib vastuliiklejat.
Udutulede kasutamist uuriti ka Norstati küsitluses ning selles möönis kaheksa protsenti juhtidest, et kasutab pea alati asulavälisel teel täistuledega sõites ka udutulesid. 50 protsenti kasutab udutulesid vaid väga halva nähtavuse korral ning 42 protsenti omakorda ei kasuta udutulesid alati.
Liiklusekspert Indrek Madari sõnul on udutulede valel kasutamisel kaks peamist probleemi – üheltpoolt autojuht petab iseennast ja teiselt poolt halvendab vastuliikleja nähtavust.
“Udutule valgusvihk ulatub vaid kuni 15 meetri kaugusele autost. Arvestades, et näiteks 80 kilomeetrise tunnikiirusega liikudes läbib auto ühe sekundiga – mis on juhi minimaalne reageerimisaeg – 22 meetrit, siis piltlikult öeldes on udutulest sellel kiirusel vaid niipalju kasu, et juht näeb paremini, millele ta otsa sõidab,” kirjeldas Madar. “Õige oleks udutulesid kasutada vaid väga halva nähtavuse – udu, vihm, lumetuisk – korral. Udutuli aitab kiirusel kuni 50-60 kilomeetrit tunnis.”
Vastuliiklejale on valesti kasutatavad udutuled seevastu häirivad. “Eriti olukorras, kus teekate on märg või niiske, siis peegeldavad teelt täiendavalt vastu neli tuld, mitte kaks, ja see on vastusõitja silmale häiriv ja seetõttu vähendab liiklusohutust,” lisas Madar.
Tagumist udutuld tuleb kasutada tugeva vihmasaju udu ja ka teele tekkinud tolmu või lendleva lume korral.
Politsei ei oska isegi parktulesid panna pòlema, olen neilegi vilgutanud paar korda. Rààkimata suurtest töömasinatest ja bussidest. Kõigil põlevad pooltuled ja keeegi ei tea kus see lyliti on. Aitab ainult politsei sekkumine ning jõuline trahvimine! Udutule kasutamisest ei saa lahti tarkasid nõuandeid jagades, sest meie liikleja ja välismaa rekkajuht on selleks liiga rumalad. Aga raha oskavad kõik lugeda!
Hea artikkel, aga neid kes loevad ja arusaavad, jääb väheseks!
Jõudu!