Kõikide Eesti juhtide seas ei pea kiiruspiirangut mikski 77% küsitletutest, mis on viimase kolme aasta kõrgeim näitaja, selgus Transpordiameti tellimusel 2024. aasta augustis tehtud küsitlusuuringust.
„Uuringu tulemused näitavad, et kiiruspiirangut jälgib vaid 22% meie sõidukijuhtidest,” ütles Transpordiameti liiklusohutuse osakonna juhataja Maria Pashkevich. „Lisaks kiirusele on liikluses endiselt tõsiseks probleemiks ka väsimus ja joove.”
Uuringust selgub, et ligi 70% juhtidest ületavad kiirust peamiselt linnadevahelistel teedel. Põhimaanteedel ületab kiirust 73% juhtidest, kusjuures 29% neist ületab kiirust rohkem kui 5 km/h. Kohalikul teel on kiiruseületajate osakaal 63% ja linnades ning asulates 46%.
Kiiruseületamise peamisteks põhjusteks toodi välja teiste juhtide sõidukiirus (62%) ja möödasõidu vajadus (57%). Samuti viidatakse soodsatele sõidutingimustele (47%) ja üha enam vastajaid on märkinud, et kiirust ületati kogemata (42%). All graafikus on näha põhjused, miks ohuolukorrad juhtide sõnul tekivad.
Viimase aasta jooksul on kiiruseületamise tõttu sattunud liiklusohtlikku olukorda ligi 136 000 juhti ning kiirust ületanud juhtidest on ligi 6400 sõidukijuhi sattunud seetõttu avariisse.
Liiklusohtlikku olukorda sattumine seondub enim äkkpidurdustega. 6% mootorsõidukijuhtidest on sattunud ohtlikku olukorda, kuna ei märganud õigeaegselt jalakäijat või jalgratturit.
Samuti seab nii enda kui teiste juhtide turvalisuse ohtu 50% juhtidest, kes on sõidukit juhtinud väsinuna. Väsimuse tõttu on liiklusohtlikku olukorda sattunud ligi 20 000 sõidukijuhti.
„Väsimus on tõsisem oht, kui arvatakse. Väsinud juht ei suuda reageerida ootamatutele olukordadele sama kiiresti,” rõhutas Pashkevich.
Viimase aasta jooksul on 3,4% juhtidest olnud roolis joobes korduvalt. „Sõiduki juhtimine alkoholi- või narkootilise mõju all on üks ohtlikumaid käitumisviise liikluses, mis võib lõppeda traagiliste tagajärgedega. Hea meel on samas tõdeda, et 90% Eesti elanikest püüaks takistada joobes juhil rooli minemist,” kommenteeris Maria Pashkevich.
Peamiselt hindavad juhid alkoholi verest kadumist tarbimisest möödunud aja järgi ning vaid 20% kasutab selleks alkomeetrit. Samas teadmiste kontroll näitas, et vaid veidi enam kui veerand vastajatest oskas hinnata, mitu tundi kulub 85 kg mehel ja 65 kg naisel täielikuks kainenemiseks peale õlu või siidri tarbimist. Selleks kulub nimelt 2-3 tundi.
Samuti on uuringust selgunud, et viimase 12 kuu jooksul on joobes juhtimise tõttu liiklusohtlikku olukorda sattunud 7% juhtidest, mis on suur tõus võrreldes eelmiste aastatega.
Uuringule vastas 1000 üle 18-aastast Eesti elanikku. Uuringu viis läbi Turu-Uuringute AS. Uuringuga saab tutvuda täies mahus siin.
Kaanepilt: Ylle Rajasaar
