Vignette Switzerlandi uuring reastab 21 Euroopa riigi sõidukijuhtide liikluskäitumise. Kõige hoolimatumad autojuhid on Lätis. Kuna uuringu aluseks olid lisaks küsitlustele ka ESRA andmed, me nimekirjast Eestit ei leia. Meie andmed on siiski mingil määral kättesaadavad ning kui võrrelda neid võitjariigi Lätiga, siis võime vist rõõmustada: jälle tegime ärtust ära!
Värske uuring on paljastanud, et Lätis on Euroopa kõige hoolimatumad juhid. Vignette Switzerland analüüsis Euroopa Komisjoni ametlikke teeliikluses hukkunute statistika andmeid ja ESRA (E-Survey of Road User`s attitudes) küsimustikku, et võrrelda sõidukiroolis käitumist kogu Euroopas, sealhulgas liikluses hukkunute määra, alkoholijoobes juhtimist, kiiruseületamist kiirteedel, unisena juhtimist, telefoni kasutamist sõidu ajal ja turvavöö mittekasutamist.
ESRA-ga on liitunud 39 riiki. Lisaks Eestile ei ole nimekirjas näiteks ka Leedut, Norrat jt. Laiapõhjaline uuring annab siiski päris hea ülevaate Euroopa eri riikide liikluskultuuri(tuse)st. Lisasime Eestit puudutavaid andmeid, kasutades Transpordiameti liiklusuuringuid.
Euroopa hoolimatuse esiviisik
- Läti on edetabeli tipus hoolimatuse skoori 75,83-ga, millel on kõrgeim teeliikluses hukkunute määr (75 juhtu miljoni kohta) ja murettekitavad 43,6% juhtidest tunnistavad käeshoitavate telefonide kasutamist sõidu ajal.
- Austria on teisel kohal 73,33 punktiga, kus üle viiendiku (22,1%) juhtidest tunnistaVAD alkoholi tarbimist enne rooli minekut ja 68,8% kiirteedel kiiruse ületamist, tavateedest rääkimata.
- Kreeka on kolmandal kohal 70,00 punktiga, kus on kõrgeim protsent juhtidest, kes ei kanna turvavööd (27,7%) ja märkimisväärsed 41,1% juhtidest kasutavad sõidu ajal telefoni ilma käed-vabad süsteemita, käes või kõrva juures hoides.
- Luksemburg, mis on neljandal kohal 65,83 punktiga, omab suurimat protsenti juhtidest, kes tunnistavad joobes juhtimist (37,2%) ja kiiruseületamist kiirteedel (79,3%) Euroopas.
- Soome lõpetab esiviisiku 65,00 punktiga ning näitab murettekitavat käitumist, kuna 44,4% juhtidest räägib sõidu ajal telefonidega – see on kõrgeim protsent kui üheski teises uuritud riigis.
Rootsil on Euroopa madalaim teeliikluses hukkunute määr, vaid 22 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta, tihedalt järgneb Suurbritannia 25 surmajuhtumiga miljoni kohta – mõlemad näitajad jäävad oluliselt alla Euroopa keskmise
Allpool tabelis on näha 10 kultuuritumate sõidukijuhtidega riiki. Esimeses tulbas hukkunute arv miljoni elaniku kohta, teises joobes rooli istumine, edasi kiiruseületamine, unise peaga juhtimine, kõrvalised tegevused roolis ja turvavöö mitte kasutamine.
Huvitav on teine tulp: joonuna rooli istumine. Üllatuslikult on kõikide õllede emamaa Tšehhia suutnud inimestele selgeks teha, et kui jood, siis ei sõida – seal tunnistab täis peaga juhtimist kõigest 5,1% vastanutest. Lätis on see näitaja 7,7%.
Samas ei hooli tšehhid sugugi turvavöö kinnitamisest, ammugi siis kiirusepiirangutest. Ka soomlased kihutavad täiega, ehkki neil on kaamera iga nurga peal trahvi välja arvutamas. 78,7% põhjanaabritest tunnistab kiiruseületamist. Kas siia saaks sisse arvutada soomlaste üldise seaduskuulekuse!? Tegelikult on Soome liiklus aeglane, ühtlasel kiirusel veniv autorodu. Läks kilomeeter üle, juba oligi ületamine!
Vignette Switzerlandi tegevjuht Mattijs Wijnmalen kommenteeris uuringutulemusi järgmiselt: “Kogutud andmed toovad esile murettekitava sõidukäitumise Euroopa teedel. Läti positsioon meie indeksis peegeldab kõrge teeliikluses hukkunute määra ja ohtlike sõiduharjumuste kombinatsiooni, mis ohustavad kõiki liiklejaid.”
Eriti murettekitav on Winjmaleni sõnul tõik, et sellistes riikides nagu Luksemburg ja Soome – riigid, mis on tuntud oma kõrge elatustaseme ja infrastruktuuri poolest – on konkreetsete ohtlike käitumiste protsendid ehmatavalt kõrged. Luksemburgis tunnistab ligi 4 kümnest juhist, et on tarbinud alkoholi, samas kui Soomes kasutab peaaegu pool kõigist juhtidest roolis käeshoitavaid telefone.
“Need tulemused rõhutavad kohalike liikluseeskirjade mõistmise olulisust Euroopa piiride ületamisel. Korralikult valmistumine on välismaal reisides ohutuse tagamiseks hädavajalik. Loodame, et see uuring julgustab juhte olema teadlikumad oma käitumisest liikluses ning üldiselt riikide valitsused ka tugevdaksid liikluseeskirjade jõustamist,” lootis Mattijs Winjmalen tehtud tööst kasu.
Uuring võrdles 21 Euroopa riigi andmeid
Vignette Switzerland, mis tegeleb Šveitsis teemaksude kogumisega, koostöös ESRA-ga viisid läbi küsitlusuuringu, mis võrdles 21 Euroopa riigi andmeid. Kõrvale analüüsiti Euroopa Komisjoni liiklussurmade statistikal.
Lisaks liiklussurmade arvule uuriti, kui suur osa küsitlusele vastanutest tunnistas, et on juhtinud autot väsinult või alkoholi mõju all, ei kasutanud turvavööd, ületas kiirust ja kasutas sõidu ajal telefoni – kuna vastuseid koguti anonüümselt, said juhid jääda ausaks. Vastanuid oli rohkem kui 37 000 üle Euroopa.
Nende andmete põhjal arvutati riikidele hoolimatuse koefitsiendid. Kõige hoolimatumate juhtidega riigis Lätis oli koefitsient 75,83 ning kõige vähem hoolimatute juhtidega Suurbritannias 10,00. Ja näiteks Soome on viiendal kohal 65 punktiga.
Uuring analüüsib juhtide hoolimatust Euroopa riikides, kasutades kahte peamist andmeallikat: Euroopa Komisjoni ametlikku teeliikluses hukkunute statistikat ja ESRA. Mõõdikud on: teeliikluses hukkunute arv (määr miljoni elaniku kohta) ja protsendid juhtidest, kes teatasid, et on juhtinud alkoholi tarbimise järel, ületanud kiirust kiirteedel/maanteedel, juhtinud unisena, kasutanud sõidu ajal käeshoitavaid telefone ja juhtinud ilma turvavööta.
ESRA andmed pärinevad veebipaneeli uuringust, milles osales üle 37 000 liikleja kõigist liitunud riikidest, mõõtes juhtide ausat tagasisidet oma liikluskäitumisele. Küsimused algasid: “Kui tihti sa viimase 30 päeva jooksul…?”. Protsendid esindavad vastajaid, kes teatasid, et on iga küsitud tegevust autoroolis vähemalt korra 30-päevase perioodi jooksul teinud. (Siit ilmselt ka vastus, miks Soomes on kiiruse ületamise % nii suur – korra ületas, kohe kriminaal!)
Kuna Euroopa Komisjonilt ei olnud andmeid saadaval, pärines Ühendkuningriigi statistika veebilehelt brake.org.uk. Miljoni elaniku kohta arvutamiseks jagati absoluutarv hukkunute arvuga (väljendatuna miljonites).
Kas kõige hoolimatumad juhid ikka on Lätis!?
Kuigi Eesti ei osale ESRA projektis, on liikluskäitumise andmed meil kättesaadavat tänu Transpordiameti liiklusuuringutele. Äsja alustati järjekordset kampaaniat “Kannatame ära,” et autojuhte keelitada autos mitte telefoniga lobisema ja muude kõrvaliste asjadega tegelema. Vajalik on see aga selleks, et koguni 60% juhtidest tunnistavad, et tegelevad roolis muu kui auto juhtimise ja tee jälgimisega.
Statistika näitab, et telefoni kasutamine sõidu ajal on küll veidi vähenenud, kuid endiselt räägib roolis mobiiliga 60% juhtidest, neist 16% sageli. Kõige sagedamini kasutatakse telefoni kõnedele vastamiseks (94%), pereliikmetele helistamiseks (74%) ja töökõnede tegemiseks (61%).
Samas kinnitavad uuringud, et ka käed-vabad süsteemi kasutamine ei ole liiklusohutuse seisukohalt riskivaba – see hajutab juhi tähelepanu ja vähendab võimet kiiresti reageerida ootamatustele.
Viimase 12 kuu jooksul sattus Eesti liikluses kõrvaliste tegevuste tõttu liiklusohtlikku olukorda 22% autojuhtidest. Peamisteks tähelepanu hajutavateks tegevusteks olid vestlus kaassõitjatega, navigatsiooniseadmete kasutamine, telefoni kasutamine ja lastega tegelemine.
Esialgsed 2024. liiklusaastat kokku võtvad andmed näitavad,et mullu suurenes liikluses hukkunute arv miljoni elaniku kohta vaid Eestis,samal ajal kui naaberriikides see vähenes. Leedus ja Lätis vähenes liiklussurmade arv 2024. aastal 23% ja 21%, Soomes 6%.
Kui neile numbritele otsa vaadata, laseksime lätlastele ilmselt Vignette Switzerlandi uuringus kõrge kaarega pähe. Liiklusohutusprogrammi läbi kukkumist tunnistas hiljuti ka (nüüdseks ametist lahkunud) taristumister Vladimir Svet. Nagu ühest suust räägivad eksperdid, et meil on vaja parandada liikluskäitumist. Suurte sõnade taga konkreetset tegevusprogrammi pole, näiteks lükati mujal tõhusaid tulemusi andnud veapunktisüsteem lihtsalt vaiba alla.
Euroopa Komisjon optimismiks põhjust ei näe
Euroopa Komisjoni andmetel vähenes ELis liiklussurmade arv 2024. aastal 3% võrreldes eelmise aastaga, mis tähendab 600 vähemat hukkunut kogu blokis. Siiski peab Komisjon seda langust ebapiisavaks.
“Üldine paranemistempo on liiga aeglane ja enamik liikmesriike ei ole võimelised saavutama ELi eesmärki vähendada liiklussurmade arvu poole võrra 2030. aastaks,” seisab 18. märtsil avaldatud pressiteates. Suurimad riskid varitsevad maanteeliikluses, kus toimub 52% surmaga lõppenud avariidest.
Liiklussurmadest 77% on mehed, samas kui vanemad täiskasvanud (65+) ja noored (18–24) on eriti ohustatud liiklejad. Erinevate liiklejate hulgas hukkuvad kõige sagedamini autojuhid, järgnevad mootorratturid (20%), jalakäijad (18%) ja jalgratturid (10%). Ligi 70% ohustatud liiklejaist (jalakäijad, ratturid, tsiklistid) saavad surma linnades, kus kiirused on väiksemad, liiklusvoog aga tihedam.
Kaanepilt: Ylle Rajasaar