Soome suurim rahvuslik kindlustus- ja finantskontsern LähiTapiola on avaldanud järjekordse uuringu sarjas “Arjen katsaus” (pilguheit argipäeva). Seekord on teemaks auto hooldamise korrektsus. Selgub, et kolmandik autojuhte säästab valel ajal ja vales kohas, jättes sõiduki korralised hooldused tähelepanuta. See on liiklusturvalisuse seisukohalt ohtlik trend.
Eestlaste säästmisoskusest ja müstilisest toimetulekust “iga ilmaga” räägitakse legende. Selgub, et soomlased ei ole selles osas meist liiga palju erinevad, kuigi võiks arvata, et nende aeglane korrektsus kehtib igas eluvaldkonnas. Kui meie parandame oma hambaid ja autosid jälle ise – majandussurutis! – siis soomlased lasevad hambaid parandada Eestis (jätkuvalt odavam!) ning LähiTapiola uuringut uskudes oma auto hoolduse jätavad lihtsalt vahele. Liiklusturvalisuse seisukohalt on see muidugi jama.
Soome suurima kindlustusettevõtte LähiTapiola värske „Arjen katsaus“ sarja uuring toob päevavalgele murettekitava tõsiasja: kolmandik soome autojuhtidest püüab säästa autoga seotud kuludelt viisil, mis võib otseselt ohustada liiklusohutust – näiteks loobutakse või lükatakse edasi vajalikke hooldusi.
Hoiatusmärgid süttivad – ja mis siis!?
Kõige kiirem viis armatuuris süttinud hoiatustule kustutamiseks on selle üle kleepimine musta teibiga, markeriga sodimine või julm ignomine. Küsitluse andmetel on 11% soome autojuhtidest jätnud tegemata tootja poolt ette nähtud hoolduse. Veel 10% on ignoreerinud konkreetset hooldusvajadust, näiteks süttinud mootorituld.
Lähi-Tapiola liiklusohutuse ja sõidukikahjude osakonna juht Tapani Alaviiri hoiatab: „Kui armatuurlaual süttib hoiatuslamp, tuleb märguannet võtta tõsiselt. Ignoreerimine võib lõppeda olukorraga, kus auto jääb teele või tekib raske kahjustus. Paranduskulud võivad ületada hoolduse hinna mitmekordselt.“ (Kindlustus hooletusest sündinud kulusid ei kata.)
Uuringust selgub karm tõsiasi, et enam kui neljandik autojuhtidest ei tunnegi tootja hooldusprogrammi ja ei tea hooldusvälpadest midagi, uskudes, et auto annab ise märku hooldusvajadusest.
14% vastanutest ütleb, et nad küll teavad, aga ei järgi seda regulaarselt. Lisaks 10% autot omavatest vastajatest teevad hooldusi omal moel, sageli kodustes tingimustes, sõltumata tootja soovitustest.
„Tootja hooldusprogrammid ei ole mõeldud kasumlikkuse suurendamiseks, vaid sõiduki vastupidavuse ja ohutuse tagamiseks,“ rõhutab Alaviiri. „See on eriti oluline, kuna Soome (ja ka Eesti) sõidukipark vananeb – keskmine auto on ligi 14-aastane.“
Auto hooldamine on “päris asi”
Paljud autojuhid näevad hooldust kui ebavajalikku kulu. Tegelikkuses on see aga investeering turvalisusse, sõidu kindlusse ja keskkonda – kui ka poliitikud rohelisema mõtteviisi pausile on saatnud.
Hästi hooldatud auto kulutab vähem kütust ja paiskab õhku vähem saasteaineid. Samuti aitab hooldus tuvastada aegsasti kuluvad osad nagu aku, jaotusrihm või pidurisüsteemid – komponendid, mille rike võib tähendada tee äärde jäämist või ohtlikku olukorda.
Jõhkra põntsu meie mõttemudelitele on pannud tarbimisühiskond: auto liisitakse kolmeks, viieks aastaks ning seejärel vahetatakse uue vastu – liisinguperioodil tehakse hädavajalikud hooldused, kuid ei vaevuta mõtlema, kas mootoritele antud hooldusvälpadel ka parasvöötme pideva sita suusailmaga mingi eluline side on. Fakt, et mida vastikum ilm, seda rohkem peab oma neljarattalisele tähelepanu pöörama. Keegi ei keela ju õlivahetust iga 10 000 km tagant tegemast, samas mõtleb enamik meist “milleks?” – nagunii on paari aasta pärast uus auto ja “pärast mind tulgu või veeuputus”.
Eriti suvi on autohoolduse mõistes kriitiline aeg, sest suvel on sõitmist rohkem ja tehakse ka pikemaid reise. Sõiduk on raskemini koormatud ja ilmastik seab tehnosüsteemidele lisakoormuse. Suvised paduvihmad võivad sõiduki eluküünla otsesõnu kustutada. Kiiret abi ei pruugigi saada, sest ka mehaanikud peavad suvepuhkust.
„Mõtle hooldusele nagu reisikindlustusele. Seda on parem omada ja mitte vajada, kui vajada ja mitte omada,“ soovitab LähiTapiola kõneisik Tapani Alaviiri.
Soovitused autojuhtidele:
- Jälgi hooldusvälpasid – need ei ole formaalsus, vaid tehniline vajadus.
- Ära ignoreeri hoiatustulesid – need on varajased märgid suuremast probleemist.
- Tunne oma autot – loe hooldusraamatut ja küsi nõu teenindusest.
- Planeeri hooldus enne reisi – see säästab närve ja raha.
- Ära vali hooldust ainult hinna järgi – odav võib hiljem kalliks maksma minna.
*Küsitluse korraldas uuringufirma Verian ajavahemikus 4.–11. aprill 2025. Kokku vastas uuringule 1100 inimest, kellest 908-l oli auto kasutuses. Valim esindab mandri-Soome täisealist elanikkonda, veamarginaal ±3%.
Eestlased on teelejäämisega harjunud!?
Transpordiameti liikuvusuuringute andmetel kasutab Eestis 49% sõidukit iga päev, 19% sõidab nädalas 5-6 korda ja 14% harvem kui kord nädalas.
Eesti sõidukipargi keskmine vanus on enamvähem sama, mis Soomes, ligi 14 aastat. Hooldamise küsimus on meil sama valus kui üle lahe põhjanaabrite juures, või isegi valusam, sest oleme harjunud endast mõtlema kui vaesest ja rõhutud rahvakillust. Nii ongi statistika põhjal iga kümnes autojuht kogenud olukorda, kus sõiduk tehnilise rikke tõttu teele on jäänud. 40% sõidukipargist on roostekahjustusega – ka see on märk viletsast hügieenist ehk ennetavast hooldamisest.
Foorumites (nt Reddit, Auto24) kirjeldavad autojuhid mitmesuguseid hooldusstrateegiaid: osa viib auto esindusse iga 15 000–30 000 km järel. Hoolduse hind jääb tavaliselt 300–600 euro vahele.
Teised teevad lihtsamad hooldustööd ise, näiteks õli- ja filtrivahetuse, piduriklotside vahetuse, rihmavahetuse. Osa autojuhte ostab varuosad ise (nt SKF-i mootori hammasrihma komplekt), sest see tuleb odavam kui esinduses.
Kokkuvõtteks: lõpetame tarbimispeo
LähiTapiola uuringu tulemused teevad kurvaks. Kolmandik autojuhte säästavad valel ajal ja vales kohas ning see tähendab, et iga kolmas sõiduk on liikluses võimalik ohuallikas. Niipea kui garantiiaeg läbi, otsib osa autoomanikest odavama töökoja või vahetab liisinguautot. Senise sõiduvahendi tehnilised mured jäävad uue omaniku kanda.
Viimased aastad on turule toonud mitmeid alternatiive: lühirent, täisteenusrent, autojagamine jne. – sellisel juhul kasutab inimene sõidukit vaid sel juhul kui tal on vaja. Täisteenusrendi puhul tuletab keegi teine auto hoolduse vajadust meelde. Täisteenusliising aga sisaldab juba ka korralise autohoolduse osamakseid – seega ei tule õlivahetus, sügisene ja kevadine hooldamine rahalise ootamatusena.
Vastutustundlikud suured autotootjad on viimasel kümnendil võtnud suuna kestlikkusele: Toyota, KIA, PSA annavad oma sõidukitele isegi kuni 10 aastat garantiid, avatud on “teise käe” automüük, kust ostes sõidukile samuti garantii antakse jne. Ehk tasuks autost mõelda nagu lemmikloomast – kui ta kord peres, siis kannad tema eest kenasti hoolt ja proovid teha kõik endast sõltuva, et elu koos lemmikuga oleks tore, lihtne ja jätkuks võimalikult kaua? Näiteks nagu on oma autot hoidnud see Honda omanik!?
Lõpetame tarbimispeo – aeg on asendada hooletu vahetamiskultuur hooliva hooldusega. Iga sõiduk väärib võimalust teenida meid võimalikult kaua, ohutult ja tõrgeteta. Regulaarne ja korrektne hooldus ei ole pelgalt tehniline toiming, vaid teadlik valik säästa keskkonda, rahakotti ja ressursse. Kui me panustame auto kestlikkusse, ei pea me nii kiiresti uut ostma – see on väikese vaevaga suur tegu.
Allikas: LähiTapiola pressimaterjalid, Transpordiamet Kaanepilt: Tui Tuul Sikk