2025. aasta mais viis Kantar Emor Transpordiameti tellimusel läbi liikluskäitumuse uuringu, millest selgub, et mullusega võrreldes on roolis telefoni kasutamise protsent tõusnud 60% pealt 65ni. Roolis telefoni kasutamine on kasvav ja ohtlik tendents. Mehed on roolis aktiivsemad rööprähklejad. Murekohti on muidki. Teeme neist alljärgnevalt kokkuvõtte.
Allikaks: Kantar Emor AS poolt Transpordiameti tellimusel läbiviidud uuring „Sõiduki juhtimisel tähelepanu häirivad tegevused ja turvavarustuse kasutamine“, andmekorje mai 2025; lühendatud aruanne, juuni 2025.
Milliseid tegevusi roolis ohtlikuks peetakse?
Kõiki loetelus olnud rikkumisi peetakse valdavalt tõsiseks ohuks: 80–99% vastajatest hindab peaaegu kõiki tegevusi väga või pigem tõsiseks; ainsaks madalama tõsidusega punktiks jääb kiiruse ületamine kuni 10 km/h (55%).
Skaala tipus: juhtimine alkoholi mõju all (99%), sõnumite/postituste saatmine ja lugemine juhtimise ajal (98%), punase tule alt läbisõit (97%) ning juhtimine väsinuna (94%). Turvavöö kinnitamata jätmine ja punase tulega tee ületamine jalakäijana paiknevad samuti kõrgel (mõlemad ~93–94%).
Kui eristada autojuhte kõigist vastajatest, jäävad hoiakud üldjoontes sarnaseks. Väikesed „käärid“ ilmnevad just tegevustes, mida keskmiselt peetakse veidi vähem ohtlikeks – kiiruse ületamine (eriti kuni 10 km/h) ning mobiiltelefoni kasutamine ilma käed-vaba seadmeta.
Nendes punktides kipuvad autojuhid ohtu pisut alahindama, ent vahed ei ole suured (nt kiiruse ületamine kuni 10 km/h: 49% autojuhtidest vs 55% kõikidest; mobiiltelefoni kasutamine ilma käed-vabata: 78% vs 81%). (transpordiamet.ee)
Mobiiltelefoni kasutamine mootorsõidukit juhtides
Kaks kolmandikku (65%) Eesti autojuhtidest on viimase 12 kuu jooksul roolis telefoni kasutanud; 14% teeb seda sageli. Trendiliselt on üldkasutus püsinud viimase kümnendi jooksul 60–71% vahemikus ning 2025. aasta näit ületab 2024. aastat ~5 protsendipunkti võrra (60% → 65%), sagedaste kasutajate osakaal püsib sisuliselt muutumatuna. (transpordiamet.ee)
Sihtrühmad: kes kasutab sagedamini?
• Vanus: 35–49-aastased paistavad silma kõige suurema sagedase kasutamisega (18% „sageli“, 53% „mõnikord“; vaid 29% „mitte kunagi“). 25–34 vanuserühmas kasutab telefoni mõnikord lausa 65%. Vastupidi, 65+ vanuserühmas väidab 59%, et ei kasuta kunagi.
• Sugu: mehed kasutavad sagedamini (16% sageli) kui naised (11%).
• Rahvus: eestlased kasutavad enam kui muust rahvusest vastajad (16% vs 10% sageli).
• Elukoht: Põhja-Eesti elanikud ja maa-asulad näitavad kõrgemaid sagedaste kasutajate osakaale; Ida-Virumaal on mittekasutajaid rohkem (55%).
• Sissetulek: kõrge sissetulekuga leibkondades (üle 1300 €/liige) on sagedaseid kasutajaid 20%.
• Lapsed peres: alla 15-aastaste lastega peredes kasutab telefoni sagedamini (17% sageli; 59% mõnikord) kui peredes ilma lasteta.
Need mustrid kordavad 2024. aasta uuringu järeldusi: telefoni kasutatakse roolis kõige enam aktiivses töö- ja pere-eas ning parema sissetulekuga segmentides.
Mida roolis telefoniga tehakse
Telefon on roolis eeskätt kõnede vahend: 94% neist autojuhtidest, kes roolis telefoni üldse kasutavad, on vastanud kõnedele; 72% on helistanud pereliikmele; 58% teinud tööga seotud kõnesid; 57% helistanud sõpradele või tuttavatele.
Tekstiline suhtlus ja muu ekraanisisu jääb autojuhtide seas oluliselt harvemaks: sõnumeid/sotsiaalmeediat loevad 24%, pildistavad/filmivad 21%, e-kirju loevad 15%, sõnumeid/sotsiaalmeediat kirjutavad 11%, uudiseid/veebi sirvivad 7%. Üldpilt on võrreldav 2023–2024 tulemustega väikeste kõikumistega.
Roolis kõnede tegemisel või vastuvõtmisel kasutab 49% vastajatest alati käed-vaba seadet; 22% teeb seda sageli. Vaid umbes 4% hoiab kõne ajal telefoni järjepidevalt käes või kõrva ääres; enamik (50%) väidab, et ei tee seda kunagi.
Käed-vabu seadmeid kasutavad sagedamini naised ja 18–34-aastased noored eestlased; telefoni käes hoidmine on üle keskmise meeste, maa-asulate ja Kesk-Eesti elanike seas.
Kõrvalised tegevused roolis
26% autojuhtidest ütleb, et on viimase 12 kuu jooksul kõrvaliste tegevuste tõttu sattunud liiklusohtlikku olukorda või liiklusõnnetusse. Telefoni kasutamise tõttu raporteerib juhtunut 7% autojuhtidest – näit, mis püsib viimaste aastate 6–7% tasemel ja on madalam kui 2017–2022 kõrgetel aastatel (12–15%).
Kõige sagedamini nimetatud kõrvaltegevused, mis viisid ohusituatsioonini 2025. aastal: vestlus kaassõitjaga (9%), navigatsiooniseadme kasutamine (8%), muusika vahetamine / raadiojaama otsimine (8%), telefoni kasutamine (7%). Lapsega tegelemine (4%) ja söömine/joomine (3%) järgnevad.
Turvavöö kasutamine
Turvavöö kinnitamine on Eestis norm nii juhi kui esiistuja seas: 97% juhtidest ja 98% kõrvalistujaist väidab, et kinnitab turvavöö autos „enamasti“ (90–100% sõitudest).
Tagaistmel langeb näit 87%-ni, mis tähendab, et ligikaudu iga seitsmes tagaistuja on vähemalt osa sõitudest ilma vööta. Bussis turvavöö kinnitamine on oluliselt madalam – vaid 44% märgib, et teeb seda enamasti; seejuures naised ja eestlased teevad seda sagedamini kui mehed, muu rahvus ja 65+ vanuserühm. Alla 15-aastaste laste kinnitatus (turvavöö või erivarustus) on 96%, mis on väga kõrge tase.
Turvavöö kasutust bussis toetab meeldetuletus: 2025. aastal ütleb 35% bussiga sõitjatest, et kuuleb turvavöö kinnitamise meeldetuletust „enamasti“, lisaks 11% „sageli“. See on märgatav kasv võrreldes 2024. aastaga (26% „enamasti“). Siiski väidab 14%, et ei kuule seda kunagi, ja 12% pole turvavööga bussis sõitnud.
Rehvid: Kes vastutab?
Pool autojuhtidest jälgib, et pere peamise auto rehvide vanus ei ületaks 5 aastat; 12% lubab kuni 6–10 aastat; 19% delegeerib teema pereliikmele; 9% ei pööra rehvide vanusele tähelepanu.
Võrreldes 2024. aastaga on alla 5 aasta piiri jälgijate osakaal langenud (58% → 50%), mis võib viidata suuremale teadlikkusele muu kategooria olemasolu või hooldusrutiinide jaotusele peres.
Talverehvide valikus domineerivad jätkuvalt naastrehvid (60%), samas 37% kasutab lamellrehve; suverehvidega talvel sõitjaid on marginaalselt (~2%). Jaotused on aastaga sisuliselt muutumatud.
Pimedal ajal nähtamatu liikleja
61% autojuhtidest on viimase 12 kuu jooksul kogenud olukorda, kus pimedal ajal valgustamata asulavälisel teel ilmus ootamatult vaatevälja helkurita või taskulambita jalakäija; 42% on seda kogenud korduvalt. See on sisuliselt sama kõrge kui 2024. aastal.
Jalgratturitega on olukord mõnevõrra parem, kuid siiski murettekitav: 29% autojuhtidest on kohanud pimedas valgustuseta jalgratturit (26% korduvalt), võrreldes 24%ga 2024. aastal.
Liiklusohutuskampaania mõju
Sel aastal Transpordiameti poolt korraldatud kampaaniat „Kannatame ära! roolis vaatame teed, mitte telefoni“ märkas 40% kõigist vastajatest ja 44% autojuhtidest. Kanalitest paistis silma välireklaam (27% kõikidest; 30% autojuhtidest), mille nähtavus oli eriti kõrge noorte (18–24) seas ja pealinnas. Internetis nägi kampaaniat 11%, televisioonis 9%, raadios 6% (autojuhtide seas 7%). Ülejäänud kanalite mõju oli marginaalne.
Kampaaniat märganutest peab seda pigem või väga oluliseks 92% (59% „jah, kindlasti“ + 33% „pigem jah“). Küsimusele, kas kampaania pani teemat tõsisemalt kaaluma või mõjutas hoiakuid, vastas 55% märganutest pigem või kindlalt jaatavalt, kusjuures mõju tunnetasid sagedamini naised, muust rahvusest elanikud, 35–49 vanuserühm ning linnade (v.a Tallinn) elanikud.
Järeldused ja soovitused
1. Järjekindel sõnum mobiiltelefoni teemal peab jätkuma, kuid rõhuasetust saab täpsemaks teha. Roolis telefoni kasutamine on kasvav ja ohtlik tendents. Kuigi 81% peab käed-vabad telefonikasutust ohtlikuks, kasutab roolis telefoni ikkagi 65% autojuhtidest, eeskätt kõnede tegemiseks/vastuvõtmiseks. Seega tasub kampaaniat laiendada: „kõne = kõrvaltegevus“, mitte ainult ekraanil lugemine.
2. Käed-vaba seadmete kasutus on laialdane, aga mitte universaalne. Ligikaudu pool regulaarselt kõnesid tegevastest autojuhtidest kasutab alati hands-free’d; teistel on ruumi arenemiseks, eriti meestel ja maa-asulate elanikel.
3. Vestlus kaasreisijaga on sama suur ohutegur kui telefon. Ohusituatsioone raporteeritakse kõige enam vestluste, navigeerimise ja muusika vahetamise tõttu; telefoni osa on nendega sarnases suurusjärgus. Hariv materjal võiks käsitleda „võta vaiksemalt“- dünaamikat autos.
4. Turvavöö ees = hea, taga ja bussis = arenguruum. Auto tagaistmel kinnitab enamasti turvavöö 87% vastanutest, bussis vaid 44%; sihitud meeldetuletused (helisignaal, juhitekstid) on juba tulemusi parandanud ja väärivad laiemat rakendamist.
5. Laste turvalisus on kõrgel tasemel, nii hoida! 96% alla 15-aastastest on turvavarustusega kinnitatud – hoiatavat kommunikatsiooni pole vaja, pigem tänu ja järjepidev juhendamine.
6. Rehvide vanuse jälgimine hajub peredes. Alla 5 aasta reegel on poole autojuhtide teadlik valik, kuid viiendik paneb vastutuse teisele pereliikmele ning 9% ei jälgi üldse rehvitervist. Teavitused võiks suunata “kes vastutab?” küsimusele.
7. Pimeduses nähtavus on endiselt problemaatiline. Üle poole autojuhtidest puutub pimedal asulavälisel teel helkurita jalakäijaga kokku, ligi kolmandik kohtab valgustuseta jalgratturit – vajadus jätkuvate helkurikampaaniate järele on ilmne.
8. Kampaaniad jõuavad inimesteni eelkõige välimeedia kaudu. Kui eesmärk on tabada noori ja aktiivseid juhte, jääb välireklaam tõhusaimaks; mõju tugevdamiseks võiks kombineerida digitaalse järelmeenutusega, sest internetikanalite märkamistase on madalam.
Millised paistame võrdluses lähikondlastega?
Teema | Soome | Läti | Leedu | Märkused |
---|---|---|---|---|
Telefoniga sõidu ajal lugemine / sotsmeedia | ~40% tunnistab lugemist/sirvimist ajon ajal (ESRA 2023 viidatud Liikenneturva/MTV). (Liikenneturva, mtvuutiset.fi) | 77% juhte kasutab nutitelefoni sõidu ajal mingil kujul (If Baltikumi küsitlus; navigeerimine peamine). (LSM) | 73% juhte kasutab telefoni (If LT küsitlus; navigeerimine 57%, hands‑free kõned 49%). (if.lt) | Eesti 65% (Transpordiamet 2025). Võrdluses olgu selge: „kasutanud viimase 12 kuu jooksul“ vs „kasutan sõidu ajal üldse“ jne. |
Telefon käes rääkimine | 44% soomlastest ütleb, et räägib käes hoides (ESRA viide). (Liikenneturva, mtvuutiset.fi) | 39% kasutab vaid hands‑free (If Baltikum; järeldus: ülejäänud ka käes). (LSM) | 7% tunnistab, et räägib ilma hands‑freeta; 49% kasutab hands‑freed. (if.lt) | Eesti: 4% „alati“ käes, 49% „alati“ hands‑free (Transpordiamet 2025). |
Tarkkaamatus / risk tajutuna | Telefonihäirivus tuplib õnnetusrisk; peräänajorisk kuni x8 (Liikenneturva). (Liikenneturva, Liikenneturva) | LSM/Norstat küsitlus pärast rasket avariid tõi teema fookusesse; madal kinnipidamine bussides viitab riskiteadlikkuse lünkadele. (LSM, LSM) | Politsei kampaaniad: telefon käes roolis keelatud; kümned tuhanded rikkumised/aastas. (policija.lrv.lt, if.lt) | Eesti uuringus telefoni ohtlikkust tajub 81%, kuid kasutus siiski kõrge. (Transpordiamet 2025). |
Turvavöö autos (ees) | Soome >80–90% kategoorias Euroopa võrdlustes; kõrge kasutus (ETSC; Liikenneturva). (ETSC, Liikenneturva) | ~75% latvialastest ütleb, et alati autos vöö kinnitatud (Lux Express / LSM koond). (LSM, Luxexpress) | 67% lietuvalastest ütleb „visada“ autos; veel 27% ainult ees (Lux Express LT). (Transeksta) | Eesti: juhid 97%, esiistuja 98% (Transpordiamet 2025). |
Turvavöö bussis | Andmed killustatud; Soome kampaaniad „Kun ajat, aja“ jms keskenduvad pigem telefonile, mitte bussivööle; ETSC üldised soovitused. (Liikenneturva, ETSC) | Ainult 27% ütleb, et alati kinnitab (Norstat/LSM); 22% ei kunagi; seadus nõuab kui olemas. (LSM) | 36% LT reisijatest alati, 27% enamasti; 40% ei kunagi/peaaegu mitte (Lux Express LT). (Transeksta) | Eesti bussis „enamasti“ 35% (Transpordiamet 2025). |
Metoodika ja valim
Uuring viidi läbi 2025. aasta mais kombineeritud meetodil: veebiintervjuud (CAWI) ja telefoniküsitlused (CATI) Kantar Emori igakuistes esinduslikes elanikkonnabussides. Kokku koguti 1724 vastust (veeb 1150; telefon 544). Vastata sai eesti ja vene keeles. Valim on esinduslik Eesti 18+ elanikkonna suhtes; kaalud põhinevad Statistikaameti rahvastikuandmetel. Küsimustiku koostas Transpordiamet.
Andmekorje perioodid: CAWI 15.–22.05.2025; CATI 12.–20.05.2025. Uuringu eesmärk oli kaardistada liiklejate hoiakud ja käitumine ning võrrelda varasemate aastate tulemustega, keskendudes kõrvalistele tegevustele (sh mobiiltelefoni kasutamine), turvavarustuse kasutamisele ning kevadisesse kampaaniasse „Kannatame ära! Roolis vaatame teed, mitte telefoni.“ suhtumisele.
Kaanepilt: Ylle Rajasaar, tabelid: Kantar-Emor