2006. aastast Iirimaal, Wexfordis elavad ja töötavad Anu Uulimaa ja Gert Meoste liiga tihti just Eestisse ei jõua. Enamasti veedavad nad iga oma vaba minuti iseehitatud kämperiga ringi sõites, Iirimaa loodust ja kaugemaid külasid avastades. Sel nädalal aga tulevad nad korraks kodumaale, sh Käsmu käima.
Tänavust Viru Folki ette valmistades on selgunud tõsiasi, et varasemast rohkem on Käsmu tulemas mujalt külalisi. Kas tõmbab teema – Iiri aasta – miski muu? Mul õnnestub saada kahe “peaaegu iirlase” kontakt, et neilt küsida, miks nad just sellele festivalile tulevad?
Anu Uulimaa ja Gert Meoste kolisid Iirimaale 2006. aastal ning on sealtpeale elanud ja töötanud kunagises viikingite kantsis [wiki base=”EN”]Wexford[/wiki]is (Veisafjǫrðr). Vaba aega veedavad noored oma praegust kodumaad avastades.
“Käivitame oma ise ehtitatud kämperi ja suundume Iirimaa erinevatesse paikadesse. Avastame imelist Iirimaa loodust matkates ja otsime kaugeid Iirimaa külasid huvitavate inimestega,” räägivad Anu ja Gert oma elust.
“Me reisime palju ja sellest olenevalt ei satu Eestisse väga tihti. Tuleme Eestisse keskeltläbi kord iga kahe aasta tagant. Plaanime enamasti oma puhkused soojale suveajale, et saaksime nautida kõike ilusat, mis Eesti suvi pakub.”
Rahvamuusika on osa elukeskkonnast
Kui kord üle kahe aasta Eestisse, siis tuleb puhkus ka ette planeerida. Anu ja Gert otsustasid, et tahavad osa saada mõnest huvitavast traditsioonilise muusika festivalist.
“Iirimaal elades puutume traditsioonilise rahvamuusikaga igapäevaselt kokku. See on suur osa Iiri kultuurist ja ühiskonnast. Kui nägime, et Käsmu toimub Iiri muusikale pühendatud Viru Folk, otsustasime kohe selle oma puhkusekavasse võtta.”
Noorte sõnul on Käsmu võrratult ilus paik, varasemalt on nad siin isegi matkanud, aga ei kunagi Viru Folgile sattunud. Nüüd siis ühendatakse puhkus festivaliga.
Käsmu tuleb lisaks Anule ja Gertile ka Anu ema Sirje. Pühendunud retkelistena välistatakse auto, selle asemel otsustati teha väike seiklus ja tulla bussiga ning matkates. Seljakotid on kaasas nagunii ning Käsmust viib tee edasi järgmisse kohta. Kuhu, veel ei tea. Üllatusi peab olema.
“Suurim väljakutse oli folgile tulles majutuse leidmine. Oleme hästi tänulikud majutuspealikule Mati Tiiterile, tänu kellele õnnestus meil ööbimine siiski leida. Oleme otse festivali keskmes, Lainela puhkekülas,” on Anu ja Gert ülirõõmsad.
Kavas on muusika ja loodus
Festivali esinejate nimekiri on pikk ja seal on rida erinevaid artiste, keda noored “peaaegu iirlased” tahaksid kindlapeale kuulata ja näha.
“Üks kindel soov on ära kuulata Juhan Uppin, tema lõõtsamäng on eriline. Ka Saatpalu ja Sööt tunduvad väga huvitav kooslus. Riffarrica aga on mõnus segu traditsioonilisest ja tänapäeva muusikast,” ütlevad Anu ja Gert.
“Kindlasti on huvitav vaadata, kuidas Eesti inimesed Iiri bändid omaks võtavad. Kilkennys on ansambel, kes esitavad tuntud Iiri traditsioonilisi palasid, mida oskab iga keskmine iirlane kaasa laulda. Nad suudavad oma muusikaga kõik kaasa haarata ja usun, et panevad Käsmus korraliku peo püsti,” lisab Anu.
“Lisaks muusikale tahame nautida lihtsalt mõnusat olemist looduslikult ilusas paigas. Eesti loodus on asi, millest me Iirimaal väga puudust tunneme,” nõustuvad mõlemad.
Keskkonnaprogammi raames on tänavu mitmeid retki ja erilisi hetki pakkuvaid kokkusaamisi, mis igatsust koduse looduse järele veidi leevendada aitavad.
Iirlased hindavad avameelsust
13 aastat Iirimaal on Anu ja Gerti pannud hindama sealset elukeskkonda: “Usun, et kohanemine on igaühel erinev,” räägib Gert.
“Iirimaale sisseelamisele aitab kindlasti kaasa hea suhtlemisoskus. Iirlane hindab väga avameelsust ja head vestlust. Mina pole Iirimaal veel kogenud, et mind oleks eristatud, et olen teisest riigist. Nad on väga tolerantsed inimesed,” lisab ta.
“Iirimaa loodus on võrratu. Me oleme matkanud väga palju ja see on tegevus, millele pühendame väga palju aega. Oleme enamus Iirimaa mäestikud läbi jalutanud,” räägib Anu.
Nad ütlevad, et loomulikult on Iirimaal kordumatu pubikultuur. Seda ei saa kogeda mitte kusagil maailmas samamoodi.
“Igas väikeses pubis on elav muusika ja melu, mida ei ole võimalik sõnadega kirjeldada. Tekib tunne, nagu kõik inimesed tunnevad üksteist,” räägivad nad.
Iiri ajalool on ühiseid jooni Eesti ajalooga. Iirlased austavad väga oma traditsioone. Muusika on väga tähtsal kohal. Keskmine Iiri inimene on väga musikaalne.
“Olemuselt on Iiri inimene väga avatud, erinevalt Eesti nimesest. Nende vestlused toimuvad tihti läbi huumori prisma,” tõdevad Gert ja Anu.
Eesti toit ja perekond tekitavad igatsust
“Kõige rohkem tunneme puudust perekonnast ja sõpradest. Kindlasti Eesti toit on see, mida ei anna võrrelda mitte millegagi. Eesti loodus ja kliima on see mida igatseme,” räägivad juba kodumaale sõiduks seljakotti pakkivad noored.
“Kuigi Iirimaa on võimas ja ilus, ei ole midagi ilusamat, kui Eesti loodus. Meie igasuvised reisid Saaremaale on midagi, millest puudust tunneme.”
“Ka Eesti suvised festivalid ja suveetendused on väga eripärased. Ma ei ole kohanud ühtegi teist riiki, kus suveürituste kultuur oleks nii tugev ja populaarne. See on Eesti eripära,” ütleb Anu.
Järgmise aasta plaane ei ole Gert ja Anu veel teinud, praegu on ainus soov jõuda Eestisse ja Viru Folgile: “Ma olen kindel, et me ootused saavad kuhjaga täidetud. Tegelikult polegi see, et on Iiri aasta, nii määrav. Tuleme ju kuulama oma Eesti esitajaid. Kõik, mida otsime, ootab meid Käsmus: mõnus muusika, ilus koht, toredad inimesed ja Eesti suvi.”
Kui meie oma “peaaegu iirlasi” festivalil kohtate, tervitage neid ja saatke parimad soovid Iirimaa poole teele!
Pildid: Gert ja Anu
