Professor Lotta Jakobsson, Volvo turvalisuse keskuse vigastuste ennetamise valdkonna ekspert andis videosilla vahendusel 8. oktoobril valitud ajakirjanikele intervjuu laste turvalisuse teemal. Jah, lapsed autos on juhi jaoks suurim segaja, ja sellega tuleb arvestada.
Professor Lotta Jakobsson on Volvo turvalisuse keskuses töötanud paarkümmend aastat. Naljatamisi ütleb ta, et üks tema “agendasid” on olnud võrdõiguslikkus autos: tänagi on “dummied” ehk nukud, mis inimese asemel testikeskkondades avariidesse sööstavad, ikka veel eluvõõrad ja nii ei pruugi lõpuni teada saada, mis juhtuks lihast ja luust sõitjatega päris avariis.
“Volvo teadus- ja arenduskeskuses tegeleme selle probleemiga järjekindlalt ja püüdleme eluläheduse suunas. Paraku on suur osa autotööstusest jäänud kinni vanadesse stampidesse ja nukud, kelle abil autode turvalisust testitakse, on pigem “mehed” kui naised. Aga naised on õrnemad, pisemad, nende luustik hapram – seega ei saa me selle olukorraga kuidagi leppida,” rääkis Jakobsson intervjuus.
“Laste teema on veelgi keerulisem, sest väikese ja kaitsetu olendi puhul ei saa lubada mitte ühtegi eksimust. Mul on hea meel, et oleme aastakümneid olnud autotööstuses liidripositsioonil ning oma oskusteavet jaganud teiste tootjatega,” nentis Volvo turvalisuse üks võtmeisikuid.
66 aastat teaduspõhist turvatooli
Volvo lapsnukud, mida avariisid imiteerides kasutatakse, on tõenäoliselt ühed elutruumad maailmas. Lausa nii, et mõte kappab tulevikku: kui Volvo lööks käed robotitootjatega, võiks tulemuseks olla mudilased, kes/mis? ei koorma keskkonda, on sõnakuulelikud, ei väänle, karju ega oksenda autosõidu ajal, jäävad magama kui on aeg, toovad susse ning ajalehti.
Nali naljaks, Volvol on laste turvalisuse tagamisega tõsi taga juba 66 aastat: 1964. aastal nägi maailm esimest korda seljaga sõidusuunas asetsevat laste turvatooli PV544s.
Prototüübi loomist vedas Chalmersi tehnikaülikooli liiklusturvalisuse professor, meditsiinidoktor Bertil Aldman, kes sai idee astronautide istmetest.
Edasine on juba ajalugu: “Volvo soovitus on vähemalt neljanda eluaastani sõidutada last seljaga sõidusuunas ja esiistmel ning vastavalt tema kasvule ja kaalule tooli kohandada,” selgitas professor Jakobsson.
Aastast 2000, mil Volvo lõi käed Britaxiga, on lapsevanematele tuttavad seljaga sõidusuunas “beebisisuga” ja pehmendatud vööde, fikseeritud peaasendi ja turvatud külgedega “pesad”, mida saab mugavalt ISOFIX-klikke kasutades autost välja tõsta ja näiteks kergkärule korviks lükata.
Seda, kui loomulik osa beebivarustusest on autoga peredes turvatool, näitab seegi, et 2000. aastal, kui sündis mu teine laps, ei kahelnud ma hetkegi, et tootja peab olema Britax, kõikide testide võitja – mulle näis, et see on peaaegu alati ju olemas olnud ja alati parim. Alles hiljem sain teada, et tooli on arendanud Volvo.
Loorberitele puhkama pole rootsi insenerid ja teadlased jäänud, 2014. aastast on arenduses 5 kg täispuhutava turvaistme prototüüp, mida saab paari liigutusega kokku pakkida, tõsta autost teise ja võtta kaasa lennukisse.
Volvolt on “titeinnovatsiooni” tulnud nagu seeni metsa all: esimene autosse integreeritud lasteiste on neilt, tooli “beebisisu” on neilt, reguleeritavad istmekõrgendused on neilt – täpsemalt saab lugeda siit.
Kõige tähtsamaks loeb Lotta Jakobsson siiski, et väiksemate ilmakodanike puhul on üldiseks standardiks (tänu rootsi autotootja eestvedamisele) selg sõidusuunas sõidutamine. Volvo ja Britax on koostöös loonud mudeleid, mida saab kasutada sünnist isegi kuni 10. eluaastani, sest tool on eri viisidel mugavalt kohandatav.
“Mitmed uuringud ja Volvo aastate vältel kogutud andmed näitavad, et selg sõidusuunas on oluline mitte ainult imikute puhul, vaid laps võiks sedapidi olla turvatoolis kauem, isegi kümnenda eluaastani. Kaasaegsete istmete puhul on lihtne neid kohandada lapse kasvule ja eale vastavaks,” rääkis Jakobsson.
“Lapse pea, kael ja keha on nii paremini kaitstud. Täiskasvanu ei mõtle sellele, et isegi järsem pidurdus on tillukesele inimesele suur üleelamine, seljaga sõidusuunas mõjuvad jõud ühtlasemalt. Uuringuandmed näitavad olulist turvalisuse vahet kriitilistes olukordades – nägu sõidusuunas turvaistmete puhul pääseb 30-60% lastest vigastusteta, selg sõidusuunas istmes on lapse turvalisus rasketes avariidestagatud kuni 90% juhtudest. Meie siht on, et see oleks 100%,” selgitas professor.
Faktid on kõnekad: 2019. aastal sai Rootsis liiklusavariides surma 221 inimest, neist 9 olid kuni 18-aastased. EL riikides kokku hukkus mullu 22 800 inimest, kellest 912 olid alla 19-aastased.
Maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovitusel tuleb igal juhul turvaistet kasutada, see annab 60% kaitse avarii korral. Turvatooli tuleks kasutada vähemalt kuni 10-aastase ja kuni 135-sentimeetrise lapse puhul.
Üle maailma on 84 riigis lapse turvavarustuse kasutamine seadusega kohustatud, nende seas on 33 riiki, mille elanikkond moodustab 9% kogu Maakera omast ja mis on eeskujulikult (laste) elude päästmisega toime tulnud.
Volvo on Britaxiga koostöös täiustanud ka järgmise astme turvatoole, mida autos kasutada kuni 35 kg kehamassini, ehk isegi 12-aastane noor inimene võib veel oma isiklikku istet kasutada. Häbeneda pole vaja, elu on kõige kallim vara ning professor rõhutas eriliselt lapsevanema rolli selgitustöös.
Siin veel üks näide Rootsi autotootja ideest muuta turvatooli kasutamine autos võimalikult mugavaks:
Laps autos on suurim segaja, aga sellega tuleb leppida
Küsisin enda meelest natuke kiusliku küsimuse – kolme lapse emana tean, kui suur on risk autoroolis kaotada side teel toimuvaga kohe, kui laps häält teeb – lapsed on kahtlemata suurimad segajad autos, isegi kui nad on maailma kõige turvalisemasse tooli kängitsetud.
Lotta Jakobsson muigas pisut ja ütles, et tõepoolest, lastega sõites tekib enim probleeme, sest vanemad peavad samal ajal tegelema nii auto juhtimise kui väikese inimese soovide täitmisega: “Meil tuleb sellega leppida ning just sellistes olukordades tulevad appi arvukad juhiabid, mis aitavad autot teel hoida. See aga ei tähenda, et vanem võiks juhtimiselt tähelepanu kõrvale pöörata – kuitahes head poleks ka abisüsteemid, vastutus lasub inimjuhil.”
Volvo vigastuste ennetamise ekspert soovitab kohe, kui tekib probleem lapsega, autosõit katkestada, parkida ja mure lahendada.
“Me peame arvestama, et lastega koos sõitmine ongi aeganõudvam ja tuleb teha ootamatuid peatusi. Rõhutan veelkord, et ükski turvatool ega innovaatiline lahendus ei asenda lapsevanema hoolimist enda ja oma lapse elu eest.”
Eelistatult võiks väikelaps istuda oma turvahälli või -tooliga esiistmel juhi kõrval, aga ühtviisi turvaline on tooli asetada ka tahaistmele:
“Me ei tee otseseid ettekirjutusi, kuhu turvatool panna, see on lapsevanema kogemus ning tunnetus,” sedastas Lotta Jakobsson.
“Lisaks lapse suurusele ja vanusele oleneb, kas ta on rahulik, kas peres on veel lapsi, kas turvatoolile pääseb mugavalt kõnniteelt ligi jne. Volvo fookus on, et tool peab istujat kaitsma alati ja igas olukorras.”
Kõige suuremaks innovatsiooniks läbi aegade nimetas Jakobsson aga kolmepunktiturvavöö leiutamist – 2019. aastal tähistati selle 65ndat sünnipäeva. Tänu sellele on liikluses päästetud üle miljoni elu.
Volvo avalikustab 15. oktoobril avalikkusele suunatud vebinaris oma uue perekeskse turvalisuse strateegia, ja tutvustab mitmeid uuenduslikke lahendusi, mis auto kasutamise ja sellega sõitmise veelgi muretumaks peaksid muutma.
Pildid ja video: Volvo pressiruum
