27. oktoobri hilisõhtul maandus viimane Nordica lend. Nordicale ja LOTile kuuluv Regional Jet aga jätkab lendamist ning avab ka oma lennukooli. 18-kuulise õppeprogrammi eduka läbimise korral saavad kursandid ettevõttes töökoha. Tegime Toomas Uiboga tulevasest lennukoolist lähemalt juttu.
Regional Jet, mis pakub erinevatele lennufirmadele regionaallendude täisteenust, kasvatab oma lennupargi 30 lennumasinani: CRJ-de kõrval hakkavad lendama ka Embraerid.
Kuna pilootide ja pardapersonali põud on üleilmne mure, on oma lennukooli avamine Regional Jeti jaoks oluline ja loogiline samm olukorra leevendamiseks. Piloodiks ja pardateenindajaks kandideerimise avaldusi võetakse vastu kuni 31. oktoobrini.
Lennukool on hea võimalus Eestis resideeruvatele ning ametisse sobivatele inimestele saada pooleteistaastase kursuse eduka läbimise korral Regional Jeti Tallinna baasis garanteeritult (pikaajalist) tööd.
Regional Jeti kõneisik Toomas Uibo räägib, et lennukooli vastu on olnud suur huvi juba pikka aega: “Uue kooli ja selle õppeprogrammi vastu on huvi tuntud juba enne kooli asutamist nii ettevõttes töötavate inimeste, kui ka väljaspool seisvate lennundushuviliste poolt.”
Hea kandidaat armastab lennundust
Esimene ja kõige suurem eeldus on huvi ja armastus lennunduse vastu. Tavaliselt kaasneb selle kiindumusega nii tehniline taibukus kui ka orienteerumine matemaatikas ja füüsikas.
Teiseks on kindlasti olulised isiksuseomadused ja sellele paneme oma valikuid tehes suurt rõhku. Hea piloot on tasakaalukas, kõrge emotsionaalse intelligentsusega inimene, kes stressirohketes olukordades säilitab võime teha läbimõeldud otsuseid.
Kursusele võetakse 15-20 õppurit
Arvame, et optimaalne kadettide arv võiks olla 15 inimese ümber. Kui leidub sobilikke kandidaate rohkem, siis on võimalus koolitada korraga ka 20 inimest.
Kursuse jooksul võib juhtuda kõike (ka seda, et keegi praagitakse välja), aga me püüame valikuvoorudes teha põhjalikku tööd, et aru saada inimese tegelikust motivatsioonist.
Olen ise inimesi tööle võttes lähtunud alati motivatsioonist ja suhtumisest, mitte lihtsalt toredast CV-st. Kui suhtumise ja motivatsiooniga on asjad korras, siis õppimine on pigem tehniline küsimus.
Vaja on aru saada, et kas inimene tuleb suurest igavusest seda tööd tegema, et elus midagi põnevat teha, või on tal väga selge ja konkreetne tahtmine ning eesmärk. See ongi meil vaja juba alguses ära tunda.
Kas väikelennuki piloodipaberid annavad eelise sisseastumisel?
Väikelennuki piloot on mõnes mõttes tõestanud oma armastust ja huvi lennunduse vastu ja see on kindlasti üks hea märk.
Samas, nõuded ametipiloodile on hoopis kõrgemad, kui erapiloodile. Ned on tegelikult kaks päris eraldiseisvat maailma kuigi jah, armastus lennunduse vastu on ühine.
See ei tähenda seda, et eralendurite seas poleks õige suhtumisega inimesi. Kindlasti on ja ma loodan väga, et mõned neist saadavad meile ka oma avalduse.
Klassikaline õppeprogramm ja Cessna
Regional Jeti lennukooli poolt pakutav liinipiloodi õppeprogramm on tegelikult klassikalise ülesehitusega, kus õpetatakse kõiki ATPL ([wiki base=”EN”]Airline Transport Licence Pilot[/wiki]) teooriakoorlituse ained.
Nendeks on meteoroloogia, aerodünaamika, lennureeglid, raadioside, lennuplaneerimine, operatsioonilised protseduurid, üldnavigatsioon ja raadionavigatsioon, mass ja balanss, inimfaktor, õhusõiduki ehitus.
Paralleelselt teooriakoolitusega tuleb kadetil tegeleda ka õppe praktilise osaga, ehk lendamisega. Alustatakse ühemootorilise Cessna-tüüpi lennukiga, hiljem minnakse üle kahemootorilisele lennukile.
Kursuse lõpuks on lennuõpilasel kogunenud pisut alla 200 lennutunni, seejärel on ta valmis tüübikoolituseks lennukil, millel ta tööle hakkab.
Koolitusi viime läbi koostöös oma partneritega nii Eestis, kui ka välismaal. Regional Jetil pole täna plaani oma väikelennukeid soetada. Vähemalt esialgu ostame selle teenuse sisse, sest maht on väga suur ka 15 inimese puhul.
Koolitus lõppeb sellega, et õpilane saab endale ”külmutatud” liinipiloodi tunnistuse (Frozen ATPL). Lennukool lõpetatakse ametipiloodi (CPL – Commercial Pilot License) pädevusega.
Kui kogutud on vähemalt 1500 lennutundi – see võtab normaalse töökoormuse juures umbes kaks aastat – avaneb ATPL.
Regional Jet katab osa koolituskuludest
Kuna Regional Jet on valmis suure osa koolituskuludest enda kanda võtma, tähendab see seda, et ettevõttel tekib ka selge ootus, et tulevane piloot hakkab just meie lennufirmas tööle.
Kokkulepped inimestega on väga individuaalsed. Kui keegi maksab näiteks kogu koolituse omast taskust kinni, siis ei teki meil ka ootust, et ta just Regional Jetis peaks tööle hakkama.
Ei saa öelda, et me kohustame kedagi teatud aja meil töötama, see on ikka kahepoolne kokkulepe, mille teeme enne, kui õppetööga alustame.
Kadett peab haridusse ka ise investeerima
Pakume erinevaid lahendusi õpingute finantseerimiseks. Nagu öeldud, siis suurema osas sellest oleme valmis ise maksma, mis eeldab eelnevat kokkulepet tööleasumiseks Regional Jetis.
Me usume, et inimene peab olema ka ise valmis oma haridusse investeerima. Kui kõik on kinni makstud, siis võib juhtuda, et me ei saa neid, kel on väga selge huvi selle elukutse vastu.
Täna otsime koostöös LHV-ga lahendust kuidas omaosalust laenuna panustada. Selge see, et neid inimesi, kel 10 000 või 40 000 eurot tagataskust võtta on, ei ole palju.
Need kellel on see võimalus, ei pruugi olla need õiged ja need kel pole seda varianti, võivad olla just need keda me tegelikult väga vajame. Proovime teha kõik selleks, et nende talentide leidmine ei takerduks raha taha.
Suhted teiste lennukoolidega on head
Lennuakadeemiaga on meil väga head suhted kuid koostööd piloodikoolituse osas otseselt me ei tee. Regional Jeti uksed on kõikidele akadeemia lõpetanud pilootidele lahti, kes ei soovi kindlasti Eestist ära kolida ja mujal tööle hakata.
Regional Jet’i on tulnud tööle ka airBalticu piloote, aga ma ei tea, et neid otse nende koolist oleks meile tulnud.
Mina ise lennukooli programmis kaasa ei löö. Proovin erapilootide lennumahtudega hakkama saada ja tegeleda igapäevase turunduse- ja kommunikatsioonitööga Regional Jetis.
Kaanepilt: Ylle Tampere
