Autotööstuses toimuv võtab tõsisemal huvilisel silmad kirjuks. Isesõitvad autod, iseparanevad materjalid, uudsed jõuallikad, autojagamine – see kõik juhtub just täna, siin ja praegu. Otsisime üles eesti teaduse tulevikutähed ja küsime nende käest, Quo vadis, autotööstus? Esimesena saab sõna energeetikainsener Reigo Kebja.
Televaatajatele on Reigo Kebja tuttav noorte teadusvõistluse Rakett69 kaudu. 2013. aastal sai temast kolmas raketisaate võitja, aasta hiljem Tehnikaülikooli diplomeeritud insener, ENTRUMi patroon, Rakett69 teadustoimetuse liige. Ka on Reigo üks neljast eesti noorest, kel oli võimalus Šveitsis osaleda päikeselennuki Solar Impulse 2 prototüübi esmatutvustusel.
[sam_pro id=”1_1″ codes=”true”]
25-aastane Reigo Kebja lõpetab parasjagu oma magistriõpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis. Ta on endale seadnud topeltraske ülesande – saada kraad lisaks energeetikale ka ärikorralduses: “Majandusalased lisateadmised toovad tänapäeva inseneerias suurt kasu.”
Lisaks ülikooliõpingutele töötab Reigo juba teist aastat Elektrilevis ehituse projektijuhina ning on veendunud, et just praegu on see tema jaoks parim võimalik töökoht: “See on mitmekülgne ja põnev, saan teha koostööd tippspetsialistidega, lahendada erinevaid probleeme ja tulemuseks on midagi käegakatsutavat.”
Üks toonastest produtsentidest, Ylle Rajasaar meenutab: ” Mäletan, kuidas Ahhaa uksest astus sisse erakordselt tagasihoidliku loomuga noormees, lükates käekõrval jalgratast, kõiki viisakalt tervitades. Midagi temas jäi mulle meelde, mõtlesin, et võib-olla ei peagi “staar” teaduses olema midagi üleliia väljapaistvat, silmipimestavalt hulljulget.
Muidugi eksisin ma, sest Reigos oli olemas kõik see, mida me nimetame staarigeeniks või X-faktoriks- juba saatesse sissesaamisel demonstreeris noormees oma erakordset teadmistepagasit ja südikust, tulla toime keeruliste ülesannetega. Reigo valiti saatesse võistlema ja edasine oli justkui vormistamise küsimus. Hea tiimitöö, meeldivad isiksuseomadused, palju teadmisi, tasakaalukus – nii ta võidule jõudiski. Minu jaoks on Reigo tänaseni jäänud üheks neist, kellelt nõu küsin, kui mängu tuleb inseneeria.”
Milline on autotööstuse tulevik Sinu arvates, millele tuleks täna kõige rohkem rõhuda? Kas oluline on materjalid, jõuallikad, arhitektuur?
Kui vaadata pikemat perspektiivi, siis usun isejuhtivate autode ning elektrimootori tugevat pealetungi 10-20 aasta perspektiivis. Lähiajal huvituvad inimesi aga enim arhitektuurilistest ning tehnoloogilistest uuendustest. Seda eriti olukorras, kus kütusesäästlikkus tulenevalt naftahinna langusest enam nii prioriteetsena keskmisele autoomanikule ei tundu.
Milline on lähema kümnendi tendents, kes võidab jõuallikate võiduajamise – hübriidajam, elektrimootor, uuenduslik sisepõlemismootor või midagi sootuks muud?
Tulenevalt energia salvestusvõimaluste kiirest arengust usun, et tulevik on elektrimootorite päralt. Arengud nii energia salvestamise kui ka ammutamise (nt päikesepaneelide kasuteguri kasv) vallas on olnud kiired ning hetkel tundub, et sarnane tendents jätkub ka lähiaastail.
Kui see nii läheb, siis on elektrimootorile raske vastast leida. Kuna üha enam räägitakse ka isejuhtivatest autodest ning usun, et nende kasutuselevõtt jääb järgneva 10 aasta sisse, siis tundub elektrimootorite laialdane kasutus samuti loogilise sammuna.
Milline võiks välja näha tulevikutransport?
Kindlasti arenevad Hyperloopi sarnased tehnoloogiad, iseasi kui kiire säärane areng tulenevalt suurest investeeringumahust olema saab. Tänase parima teadmise juures on tegu kiireima võimaliku transpordivahendiga masside transportimiseks, milleks vajalik tehnoloogia (oma mastaapsuse tõttu küll veel kallis) on sisuliselt olemas.
Kas autojagamine ja nn. jagamismajandus üldisemalt toob kaasa autokasutuse vähenemise või kasvamise?
Jagamismajandus kasvatab efektiivsust, usun et see on ainult hea. Muuhulgas ka ökoloogilisest vaatepunktist.
Lõpuks veidi isiklikum küsimus – Rakett69 võidust on mõni aeg möödas, mis on tänaseks juhtunud, kui kaugele või lähedale oled jõudnud sellest, millest tookord unistasid?
Rõõm on tõdeda, et olen liikumas suunas, kus juba tollal arvasin ja lootsin end liikumas leidvat. Tööalaselt tegelen uudsete lahenduste ja tehnoloogiatega – saan töötada üheskoos Eesti parimate spetsialistidega ning käe külge panna uudsete ja innovatiivsete lahenduste loomisele. Hobide osas niisamuti – soov avastada kõike on võtmas kindlamaid vorme sukeldumise, kajakiga seiklemise ja maailma eri paigus lühiajaliste kultuurikümbluste näol.
PAAR LAHEDAT FAKTI REIGO KEBJA KOHTA:
*Ta on koos näitlejatar Saara Kadakuga mänginud laste loodussaates “Nähka tuleb külla”
*Vaata näiteks peenrategemise episoodi
*Tema esimene ametlik proovisõidulugu ilmus 2014. aastal ja autoks oli Porsche Boxster
Pildid: Marko Usler, Entrum, Reigo Kebja erakogu
