Oktoobri lõpus jõudis valitsuse liikluskomisjon otsusele, et korduvate liiklusrikkujate meeleparanduseks tuleb luua veapunktisüsteem. Esimene kontseptsioon peab valmima 2020. aasta oktoobriks. Majandus- ja kommunikatsiooniminsteeriumi teede- ja raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee selgitas eelseisvat tööprotsessi lähemalt.
Tänavu juunis toimunud liikluskomisjoni istungil andis majandus- ja taristuminister Taavi Aas maanteeametile ülesande teha ülevaade, kas on olemas seos õnnetustesse sattumisel korduvate liiklusrikkumistega.
Maanteeamet analüüsis 2014.-2018. aasta rikkumisi ning selgus, et korduvrikkujad osalesid inimkannatanuga liikusõnnetuses ligi viis korda sagedamini kui juhid, kel paturegister puudus.
Nõunik Hindrek Allvee ütleb, et veapunktisüsteemi väljatöötamisse kaasatakse kõik liiklusohutusega tegelevad või kokku puutuvad asutused.
MKM-i kõrval, kelle juhtida protsess on, osalevad Siseministeerium, PPA, Maanteeamet, Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium.
“Lisaks ka muud valkonna eksperdid. Kuna töögruppi ei ole veel kokku pandud, siis ei ole ka lõplikku nimekirja organisatsioonidest ja ekspertidest,” selgitab Allvee.
Millal võiks veapunktisüsteem kehtima hakata?
Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni esmane ülesanne koos tähtajaga on koostada veapunktisüsteemi (VPS) kontseptsioon 2020. aasta oktoobriks. Kontseptsiooni loomisega selgub ka konkreetsem plaan, millal VPS jõustub.
Milliste riikide kogemust on kavas analüüsida ja aluseks võtta? Meile lähim VPS on kasutusel Lätis. Kas tehakse nendega koostööd?
Mõnda aega tagasi tehti Euroopa tasemel veapunktisüsteemide parima praktika kaardistus. Selles toodut tuleb küll uuendada, kuid see on küllalt hea vundament kust alustada.
Kas veapunktisüsteem laieneb kõigi kategooria sõidukijuhtidele, jalgratturitele ja ka jalakäijatele?
Sellises detailsuses veel vastust ei ole, sest veapunktisüsteemi kontseptsiooni hakatakse koostama.
Milliseid rehabilitatsiooniprogramme on kavas lähiajal juurde teha või täiendada?
Ka selles osas on plaanis tellida teiste riikide praktika ja kogemuse ülevaade, ning analüüsida Eesti kontekstis, millised rehabilitatsiooniprogrammid siia sobiksid.
Millist efekti ning kui pika aja jooksul loodetakse VPS-ga saavutada? Milliseid meetmeid on kavas lisaks kasutusele võtta üldise liikluskäitumise parandamiseks?
Liiklusohutuse meetmed on planeeritud liiklusohutuse programmi elluviimiskavas. Meetmeid on kokku üle 140. Konkreetselt liikluskäitumisele suunatud tegevustest on nt plaanis jätkata liiklejate teavituskampaaniaid ja laste liikluskasvatusele suunatud tegevusi.
PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo lisab, et veapunktisüsteemi olemustest ja sellest, kuidas see toimima hakkab, on täna veel vara rääkida:
“Peamine eesmärk on distsiplineerida juhte süsteemi kaudu, mis arvestab kõiki toime pandud liiklusrikkumisi ja seda läbi rehabilitatsioonimeetmete.”
Kaanepilt: PPA
