See siin on järjekordne peatükk Toomas Uibo lennukoolst. Iga õppeaine ära õppimise eest saab iga lugeja minult isiklikult kohe kümme ainepunkti. Seekord on meil käsil tõsine ja ajakohane teema, kuidas lennufirmad pagasit kaotavad ning aine omandamise eest saab seekord erandkorras 20 ainepunkti.
Ei ole vist masendavamat tunnet kui sinu hoolsalt planeeritud puhkusereis – või mis veel hullem – ärireis tänu pagasi kaotusele lörri läheb. Sina oled ühes lennujaamas aga sinu asjad on hoopis mõnes teises.
Lennujaama töötaja lohutus tundub pigem irvitamisena ja lennufirma, millega lendasid, tuleks maa pealt minema pühkida. Vahet pole kas kohvrisse jäid rannariided või 100.000 euro eest kunsti, süüdlane tuleb kiirelt välja selgitada!
Stop! Kas oled ikka õigel teel? Hingame alguses sügavalt sisse ja välja. Nüüd veelkord. Nüüd püüame säilitada rahu, sest paanika, kontrollimatu logorröa ega vihje meediaportaalile ei kiirenda sinu koti leidmist. See on kohe päris kindel.
KUIDAS LENNUFIRMA PAGASIT KAOTAB?
Lennufirma saab „kaotada“ reisija pagasit kahel viisil: esimene on see kui kapten otsustab maksimaalset stardikaalu silmas pidades osa pagasit maha jätta, et see siis järgmise lennuga reisijatele järele lennutada.
Sellise otsuse langetab lennu kapten lennuturvalisuse huvides. Kas me oleksime nõus riskima ja startima raskema lennukiga kui eeskirjad seda ette näevad? Pole vist olemas kohvrit mille nimel seda riski võtta võiks.
Teine variant kuidas lennufirma su koti ära saab kaotada on see kui sinu kott kukub lennu ajal lennukist välja. Usun, et lugeja saab nüüd isegi aru, et see pole päris tõsiseltvõetav variant.
Kõik ülejäänud kohvrikaotused võime julgelt pagasikäitlusettevõtete kapsaaeda paigutada. Cargo ehk pagasi käitlejad vastutavad sinu kohvri jõudmise eest check-in lauast lennuki pagasiruumi, seda ei tee ükski lennufirma!
Ka ei võta lennufirma kohvreid vahejaamas või sihtkohas lennukist välja, seda teeb ikka ja jälle pagasikäitleja.
Suurim oht sinu pagasile on just suurtes sõlmjaamades nagu Frankfurt, Amsterdam, London, Pariis jne. mida läbivad kümned ja kümned miljonid kohvrid. Tõenäesus, et just seal sinu maised asjad kaotsi lähevad on tegelikult päris suur.
MIDA TEHA, ET REIS KADUNUD PAGASI TÕTTU RIKUTUD EI SAAKS?
1. Ära paki oma varandust äraantavasse kohvrisse!
2. Arvesta kohe reisi alguses, et su kohver võib sõlmjaamas kaduma minna ja selle leidmiseks võib kuluda mitu päeva.
3. Hoia olulised ja hinnalised asjad oma käsipagasis.
4. Kui su kohver lähebki kaotsi, säilita rahu ja pöördu lennujaamas olevasse „lost and found“ osakonda. Sealsed teenindajad on need, kes töötavad sinu pagasi leidmise nimel.
5. Kui oled oma pagasiga taas kohtunud, väljenda oma rõõmu ja tänulikkust!
Soovin nii Eesti rahvusliku lennufirma Nordica kui ka kõigi teiste lennufirmade reisijatele turvalisi ja probleemivabasid lende! Teie lennukoolitaja Toomas.
[dropcap]REMARK[/dropcap]03.03.2017 läks Amsterdami lennujaama pagasikäitluses kaduma moekunstnik Kristina Viirpalu kollektsioon. Kuna Viirpalu, kelle sihtkohaks oli Pariis, lendas Amsterdami meie rahvusliku lennufirmaga, siis saab ta igakülgset abi pagasi otsimisel Nordicalt, vaatamata sellele, et see pole lennufirma kohustus.
Hetkeseisuga on kolmest kohvrist üks leitud. Nordica inimesed on reede õhtul kella 20 ajal veel tööl, ja tegelevad kohvrite jälitamisega. Igal juhul hoiab Nordica abivalmis pere Kristiinale pöialt ja soovib talle edu algaval moesõul.
Pildid: NAA, Pixabay
Loo autor ei ole ilmselgelt kursis pagasikäitluse praktikaga erinevates lennufirmades. Näiteks Euroopa suurim lennufirma käitleb ise oma pagasit ilma operaatoreid kasutamata. Samuti ei ole korrektne stardikaalu esiletoomine põhjusena. See on pigem tagajärg kas kehvast müügiplatvormist, mis ei võimalda lisapagasi müüki hallata või vigadest kütuse tankimisel, mis on enamasti lisakaalu põhjuseks.
Aitäh! Edastasin kommentaari artikli autorile, loodan, ta võtab sellele ka vastata!
Toomas Uibo vastus
Alustuseks suur tänu, et Accelerista artikkel teie meeli köitis. Formuleerin siinkohal oma vastuse.
Loo autor on olnud seotud lennundusega nüüd juba 16 aastat. Seda nii lennuinstruktori kui ka lennuettevõtte juhtkonna liikmena. Kui põhitööst aega üle jääb, naudin lennundusteemadel kirjutamist.
Minu sihtgrupiks on inimesed, kes ei ole lennunduse üksikasjadega kursis ja vajavad lihtsaid ja arusaadavaid selgitusi teemadel, mis tunduvad väga keerulistena. Et tänases küllastunud inforuumis sõnum lugeja teadvusse jõuaks, tuleb olla võimalikult lakooniline ja arusaadav.
Olen nõus, et me võiksime rääkida ka lennufirmadest, mis omavad paigasikäitlusettevõtteid. Juriidilises mõttes pole ükski pagasikäitleja siiski lennufirma vaid lennufirma tütarettevõte. Omanikusuhe pagasikäitlusfirmas ei tee lennufirmast veel pagasikäitlejat. Kõne all olevas artiklis ei pidanud ma vajalikuks koormata lugejat taoliste lisaselgitustega.
Kui me räägime “kehvast müügiplatvormist” ja ebakorrektsest stardikaalu esiletoomisest siis vastan järgnevalt: Müügiplatvormi ja stardikaalu omavaheline seos ei ole mingilgi määral absoluutne.
Lennunduses on ja jääb üks X faktor ja selleks on ilm. Ükski tänane müügiplatvorm ei suuda ennustada lennu toimumise päevaks ilmastikutingimusi, mille alusel saaks omakorda stardimassi piirangut reguleerida.
Teatavasti temperatuuri tõustes õhk hõreneb mille tulemusena V1 ja Vr kiirused saavutakse distansi mõttes hiljem kui jahedama ilmaga. On lennujaamasid kus TODA (take off distance available) ei ole sellise marginaaliga, mis lubaks väga kõrge õhutemperatuuriga ja nõutud minimaalse kütusekogusega ohutult startida.
Ainukene variant, sel juhul ohutus tagada, on vähendada stardimassi. Inimeste mahajätmise asemel jäetakse üldjuhul maha pagas. Selliseid asju tuleb küll harva ette kuid kinnitan, et igasugune seos müügiplatvormiga sellisel puhul puudub.
Loodan, et olete vastusega rahul.
Parimaga,
Toomas Uibo
CTKI
Nordic Aviation Academy