Aastatel 2017- 2019 on Liikluskindlustuse Fondi andmetel Eesti teedel sõidukid ulukitega kokku põrganud 12 471 korral. Kahjunõuded kokku ulatuvad 29 miljoni euroni. Levinuim on avarii, kus metsloom autojuhi vaatenurgast ootamatult teele jookseb. Kaskojuhtumitest 18 protsenti registreeritakse Harjumaal.
Liikluskindlustuse Fond luges kokku kolmel viimasel aastal teedel juhtunud metsloomaõnnetused, mille puhul on vaja läinud vabatahtliku kindlustuse ehk kasko abi. Keskmiselt juhtub aastas umbes 4000 ulukitega avariid, mille kahjud vabatahtlik kindlustus katab.
Kui aga arvestada, et kasko on vähem kui pooltel sõidukitel Eestis, siis tegelikult juhtub aastas umbes 10 000 avariid, kus kokku saavad sõiduk ja metsloom ning tulemuseks on kõva plekimõlkimine, ja tõenäoliselt looma-, viletsamal juhul ka inimohvrid.
Ametlikult öeldakse, et metsloom põhjustas sõidukile kahju. Enamus avariidest juhtub nii, et loom jookseb juhi jaoks ootamatult teele.
Juht ei suuda kas valesti valitud kiiruse, kehvade teeolude (valesti valitud kiirus!), halva nähtavuse (vale kiirus!) või kõrvaliste tegevuste tõttu roolis looma õigel ajal märgata ja reageerida ning kiirust maha pidurdada.
Toimub kokkupõrge, mille tagajärjed on enamasti kehvad. Pildid nendest kohtumistest on karmid: olgu näitena selle loo kaanepilt, kus on näha, mis jääb järele autost, kuhu põder peale on kukkunud.
2017-2019 toimunud metsloomaõnnetused
Tabelis on metsloomadega aastatel 2017-2019 toimunud vabatahtliku sõidukikindlustuse (kasko) juhtumid ja kahjunõuded kokku.
Aastas keskmiselt maksavad kindlustused välja 10 mln euro eest kahjusid ja viga või ka hukka saab (ainuüksi kaskoga sõidukite läbi) keskmiselt 4000 looma.
| Aasta | Metsloomaga juhtumite arv (arvestuslik) | Kahjunõuded kokku, mln eurot (arvestuslik) |
| 2017 | 3622 | 8,1 |
| 2018 | 4085 | 9,7 |
| 2019 | 4764 | 11,2 |
Enim kokkupõrkeid kabrisega
2019/2020 aastal küttisid jahimehed üle 30 000 metskitse. Üks põhjus, miks seda tehakse, on teede turvalisus – kõige tõenäolisemalt põrkavad sõidukid kokku just kabrisega.
Järgnevad põder ja metssiga. Kuigi põtru jääb meie metsades vähemaks, siis metsanotsu populatsioon on taas kasvamas. Loomaga kokkupõrge võib maksma minna isegi 30 000 – 40 000 eurot.
Kindlustusseltsid on ka välja arvutanud kahjusummade keskmised, ja need küündivad kahest tuhandest mitme tuhande euroni ning aasta-aastalt summad aina kasvavad. Mida suurem loom, seda suurem kahju. Kuna autod on aina nutikamad, võib pisike “kõks” kalliks maksma minna.
Kõige kummalisemad metsloomaõnnetused
Salva Kindlustuses on erilisemad juhtumid teelt väljasõit, et vältida otsasõitu oravale, ka on põrgatud kokku nii sinikaelpardi, kulliga kui toonekurega.
Metsloomale otsasõitu vältinud ja teelt välja paiskunud veok koos kaubaga läks kindlustusele maksma 50 000 eurot, tänavu aga põrkas üks sõiduk kokku lehmaga; kahju üle 8000 euro.
BTA kaskojuhtum oli ka näiteks olukord, kus toonekurg läks auto juurde ning toksis oma nokaga vastu autot nii kaua, kuni autol olid korralikud kahjustused.
ERGO kindlustuses on kirjeldatud juhtumit, kus klient vahtis metskitsesokuga tõtt ja sokk ei pidanud vastu ning lõi vihaga sarved autole kapotti.
Kus avariid kõige sagedamini juhtuvad?
Kõige rohkem metsloomadega kaskojuhtumeid toimub Harju (18%), Tartu (12 % ) ja Pärnu maakonnas (8 %) ja see on igati loogiline kuna neis maakondades on liiklustihedus suurim ning neid läbivad suured maanteed.
Tasub meeles pidada, et kohustuslik liikluskindlustus sõidukiomanikule ulukikahjusid ei kata: hüvitatakse ainult teise osapoole kahjud. Kui teiseks osapooleks on metsloom, pole enamasti kahjunõudjatki.
Kõige kindlam viis kahjusid vältida on teha kõik endast sõltuv, et metslooma õigeaegselt märgata. Liiklusmärke millel on põdra-, hirve- või kasvõi konna kujutis, tasub võtta tõsiselt ja kiirust nende radade lähedal alandada.
Kui auto liigub lubatud kiirusel, on võimalik metslooma aegsasti märgata. Metsloomi kohtab sagedasti videviku ja aoajal, samuti siis kui on käimas jaht või metsaraie või ka põllutööd, mis loomi heidutavad. Ka pulmaajal pole metsaelanikud kuigi tähelepanelikud, pidu ju! Enamus ulukeid ei suuda hinnata sõiduki kiirust.
Kui kõike seda teada, sõita mõistlikul kiirusel, hoida pikivahet ja olla kohtumiseks valmis, jõuab reageerida igal juhul ja ohutuled põlema lülitada, et teisi juhte ohust teavitada.
Hukkunud või vigastatud suurulukist (metskits, põder, metssiga, hirv, karu, draakon jt.) tuleb kohe anda teada 1313 numbrile (Keskkonnainspektsioon).
Väiksema loomaga (mäger, nugis, kährik, rebane, kass jt.) õnnetuse korral tuleb helistada numbril 1510. Kui on auto mõlgitud, siis teavitada võimalikult kiiresti oma kindlustusandjat.
Loe siit, mida loodusemees Val Rajasaar ulukitega kohtumisest teel räägib
Allikas: LKF
