Euroopa Keskkonnaamet sai valmis interaktiivse tabeli, mis kuvab ligi 3000 Euroopa seirejaama lämmastikdioksiidi NO2 ja peenosakeste PM 2.5 keskmist kontsentratsiooni nädalas ja võrdleb tulemusi 2019. aasta sama ajaga. Sobiv hetk on hingata sisse, sest majandustegevuse ja liikluse vähenemine on linnaõhu korraks puhtamaks löönud
Euroopa Keskkonnaameti (EEA) Euroopat hõlmavatest andmetest on näha, et lämmastikdioksiidi kontsentratsioonid on suurlinnade piirkonnas vähenenud, eelkõige liikumispiirangutest tingitud maanteetranspordi vähenemise tõttu.
Peamiseks NO2 heiteallikaks linnades ongi sõidukid. Kummastaval kombel pole praeguseks kahanenud aga PM 2.5 ehk eriti peente osakeste kontsentratsioon: näiteks tekib eripeenosakesi kütuse põletamisel ja tööstuses.
Mitmed tööstuslikud tegevusalad ikkagi toimivad ning maanteel jätkuvad kaubaveod. Oluline osa peenosakestest (nn sekundaarosakesed) tekivad ka atmosfääris toimuvate reaktsioonide tõttu teiste õhusaasteainete vahel.
Eestis annab kõige parema ülevaate liiklusest tingitud õhusaastest seirejaam Tallinnas, Liivalaia tänaval. Muud linnade õhukvaliteedi seirejaamad – Õismäe ja Kopli tn Tallinnas, Kalevi tn Kohtla-Järvel, Kalevi tn Tartus, Kreenholmi Narvas – paiknevad väiksema liikluskoormusega piirkondades, kus õhukvaliteedi suuri muutusi ei paista, sest liikluse osakaal on väiksem.
Kolme nädalaga on Liivalaia tänava seirejaama NO2 mõõtmistulemustes väikest muutust märgata: vähenenud autode hulk on kaasa toonud väikeste osakeste tiheduse vähenemise linnaõhus. Muutused on siiski vaevumärgatavad, meie õnneks on linnaõhk Eestis saastunud oluliselt vähem kui Euroopa suurlinnades.
Tuntavat mõju saasteainete nädala keskmiste kontsentratsioonide varieerumisele avaldavad ka ilmastikutingimused, mistõttu ei saa alati omavahel võrrelda ka erinevate aastate tulemusi.
Tihti ei ole heitkoguste ja kontsentratsioonide muutuste vahel otsest seost ning seda saab muuhulgas seostada just ilmaoludega. Ka tänavune talv oli eelmisest väga erinev ja seetõttu pole erinevused saaste osas eriti märgatavad.
Üldiselt on olukord hea
Pidevalt kontrollivad meie seirejaamad vääveldioksiidi (SO2), lämmastikdioksiidi (NO2), vingugaasi (CO), osooni (O3), peente ja ülipeente osakeste (PM2,5, PM10) ning benseeni (C6H6) sisaldust välisõhus.
Õismäe jaamas mõõdetakse lisaks raskmetallide ja kantserogeensete orgaaniliste ühendite keskmist taset ööpäevas. Kõige paremini on seireandmete muutus jälgitav Liivalaia jaamas: vaatasime graafikuid 1.01-6.04. 2020.
Näiteks PM10 peenosakeste hulk on märtsis teinud languse asemel hoopiski järsu hüppe, aga see võis tuleneda ilma ja naastrehvide koosmõjust.
Ka maapealse osooni O3 kontsentratsioon on paaril päeval kerkinud kollasesse: atmosfääris esineval looduslikul 03-l on oluline roll kaitsta elu maal päikese UV-kiirguse, maapinnal tekib see päikesevalguse reageerimisel õhusaastega ja tekitab tervisele kahjulikku sudu ning mõjutab kliimat.
Keskkonnaagentuuris on valminud päris põhjalik ülevaade Eesti õhusaasteainete heitkogustest läbi aastate perioodil 1990-2018. Ülevaatest selgub, et võrreldes 1990. aastaga vähenesid 2018. aastaks kõikide analüüsitud saasteainete heitkogused.
Muutused on peamiselt tingitud taasiseseisvumisaja majanduse- ja omandisuhete ümberkorralduste tõttu, viimastel aastatel ka karmimate keskkonnanõuete tõttu ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtmise tulemusena. Ülevaade on siin.
Linnaõhu puhtuselt on Eesti maailmas esireas, aga liigseks rõõmustamiseks pole põhjust: meie teadlased on kindlaks teinud, et igal aastal sureb saastatud õhu tõttu Eestis enneaegselt umbes 300 inimest. Seda on rohkem kui praeguse pandeemia ajal.
Kaanepilt: Ylle Tampere
