14. oktoobril on rahvusvaheline e-jäätmete päev. Päris kindlasti on kodus seisma jäänud kasutut elektroonikanodi – on õige aeg sügiskoristuse käigus see kokku korjata ja taaskasutusse viia.
Iga aasta 14. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist elektroonikajäätmete päeva. Enamasti läheb see silmist ning kõrvust mööda, sest kõiksugu päevade tähistamine on lakkamatu. EES-Ringluse algatusel tehakse seekord me koolinoortele sotsmeediakampaaniat “Tulevik algas eile”.
Kampaania eesmärgiks on noori harida, millised on Eesti ja maailma elektroonikajäätmete suurimad probleemid ning kuidas on õige kasutu elektroonikaga ringi käia.
Kampaania kutsub noori vanuses 16-26 märkama seisma jäänud e-jäätmeid ning tooma neid jäätmejaama, kus käitlemine toimub reeglipäraselt. Toimub võistlus ja jagatakse auhindu.
Teadmine, mis on elektroonikajääde, miks see on keskkonnale ohtlik ja kuhu tuleks viia katkine või üleliigne e-romu, ei jookse mööda külgi alla kellelgi. Kampaanialehte võiks seega vaadata ka sihtgruppi mitte kuuluvad ja eeloleva nädalavahetuse planeerida e-jäätmete koristamisega tegelemiseks.
53,6 mln tonni jäätmeid ja 51 miljardit eurot
2019. aastal tekkis meie koduplaneedil hinnanguliselt 53,6 miljonit tonni e-jäätmeid ning see kogus on aasta -aastalt kasvanud.
Prognooside kohaselt ulatub e-romude kogus 2030. aastaks 75 miljoni tonnini, mis teeb 9kg iga inimese kohta maailmas.
Kuna e-jäätmete koostises leidub väärtuslikke taaskasutatavaid materjale, soodustab see ebaseadusliku äri ja käitlemise vohamist. Ainuüksi mullu üle planeedi tekkinud e-romudes sisalduva tooraine väärtus on umbes 51 mlrd eurot. See on suur äri!
Alla viiendiku jõuab ametlikku käitlusse
Mullu dokumenteeriti ametlikke kanaleid pidi ringlussevõetuks vähem kui 18% kõigist planeedi e-jäätmetest, ja see tähendab, et ülejäänu kas veeti prügimäele, põletati või töödeldi ebastandardsel viisil musta ärina.
Varimajanduse ja hooletu käitlemise tulemusena läheb väärtuslikku taaskasutatavat toorainet jõhkralt kaotsi ja ohtlikud jäätmed jäävad vedelema, mis omakorda on tervise- ja keskkonnaoht.
Kuna elektroonika kasutamine kasvab igapäevaselt, peaksid tarbijad ise olema käitlemise osas teadlikumad ja vastavasisulise “loengu” peaks ostjale pidama iga müüja, kes on huvitatud jätkusuutlikust ärist.
Kuulutused laadis “tuleme ja viime su kodutehnika tasuta ära” peaksid tarbijat valvsaks tegema. Meil on hästi töötav kogumissüsteem, mis võimaldab e-romudest lihtsal viisil vabaneda, ja olla kindel, et ohtlikud jäätmed ei satu prügimäele või metsa alla.
Kes veel ei tea, siis sel hetkel kui olete ostnud mõne elektroonikaseadme, vastutate selle eest, et see saaks ka seaduslikult n-ö surnuaiale saadetud: mittetöötavat telefoni ei visata prügikasti, telekat ei anta suvalisele ega tassita metsa alla.
E-jäätmete äraandmine on lihtsamast lihtsam
Kasutud patareid ja katkised lambipirnid saab kodus eraldi anumasse koguda. See anum võib seista prügikasti kõrval ja kui see täis saab, siis lehelt kuhuviia.ee saab uurida, kus oma väike e-träni seaduslikult ära anda.
Isegi suurtes poodides on olemas vanade patareide kogumiskonteinerid, kuhu aeg-ajalt justkui möödaminnes, poeskäigu kõrvalt oma e-prügi ära panna. Mis saab olla lihtsam?
Vanu kodumasinaid uue vastu vahetades pakuvad kauplused tihti võimaluse, et utiliseerivad katkiläinud masina – neil on olemas vastavad lepingud jäätmekäitlejatega ja korralikust kauplusest ostes on romu heades kätes.
Kui tühjendate majapidamist, ja kätte jääb hulk vanu kodumasinaid ja elektroonikaprügi, aitab jälle kuhuviia.ee – sisestage asukoht ja millest soovite vabaneda ning kõik jäätmejaamad, konteinerid, äraandmiskohad on teie ees minutiga. Ei ole üleliia keeruline!
Eestis kaob pool e-jäätmetest jäljetult
Probleem elektroonikajäätmetega on Eestis (mis tahab olla Põhjamaa!) jahmatavalt suur: koguni pool ja enam e-romudest haihtub ehk nende teekonda elukaare lõpuni pole võimalik tuvastada.
See omakorda tähendab, et meie prügimägedele ja loodusse jõuab arvestatav kogus ohtlikku jama, lisaks need “putkad”, kus oma tarkusest asju lahti lammutatakse ja väärtuslikum kraam välja võetakse, ülejäänu aga kuskil vaikselt “ära” poetatakse.
Kokku jõuab ametlike käitlejateni jäätmejaamade ja kogumispunktide kaudu 5 000 tonni elektroonikajäätmeid aastas. Ametlikult kogutud jäätmed lammutatakse ning ümbertöötlemisel saadud materjal suunatakse uuesti ringlusse.
Teist samapalju (hinnanguliselt on Eestis e-romude hulk aastas u’ 10 000 tonni) liigub mitteametlikke teid pidi ei tea kuhu ja materjalide ringlussevõtu kohta tootjad kinnitust anda ei saa.
Segaolmejäätmete uuringule tuginedes on võimalik väita, et inimesed viskavad aastas prügikasti umbes 2500 tonni e-jäätmeid.
E-jäätmed on kõige kiiremini kasvav jäätmeliik maailmas ning järgneva kümne aastaga kasvab see hulk 9 kg-ni inimese kohta aastas.
Kui me ei viitsi jalgu kõhu alt välja ja mõistust pähe võtta, läheb asi hapuks: e-nodi on keskkonnale kahjulik kui seda ei suunata käitlusse nagu peab. Lisaks on tootjad sunnitud toodete hinda tõstma, kuna seadusega on neil kohustus oma ohtlikud tooted kokku korjata. Hooletus maksab kätte rikutud looduse ja kõrgete hindadega.
Loe siit rohkem rahvusvahelise e-jäätmete päeva kohta ja vii oma nodi ära!
Kaanepilt: EES-Ringlus jäätmemajakas Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus
