Elektrilevi suunab järgneval kolmel aastal ligi 1 700 tonni metallijäätmeid ümbertöötlusse. Kasutuskõlblike trafode, kaugloetavate arvestite, isegi puidust postide puhul on ettevõttel välja töötatud nutikas taaskasutusprogramm, mis peaks tooma kõva rahalise säästu.
Elektrilevi võrgus on 60 000 kilomeetrit liine ja 24 000 alajaama. Igal aastal renoveeritakse ligikaudu 2000 km elektriliine ja 300 alajaama. Tööde maksumus ulatub miljonitesse eurodesse.
Näitena: 2016. aastal sõlmis Elektrilevi viieks aastaks raamlepingu, mille jooksul hangitakse koostööpartneritelt rohkem kui 2500 keskpinge trafot.
Raamlepingu maht oli ligi 10 mln eurot ning selle täitmise tulemusena peaks võrgu efektiivsus tõusma: uued trafod vähendavad energiakadu kuni veerandi võrra, sest senisest vähem elektrienergiat läheb mööda võrku liigeldes soojusena kaduma.
Nii vanade trafode vahetamise kui muude ehitustööde käigus tekib Elektrilevil suur kogus metallijääke. Tänavu augustis sõlmiti kolme käitlemisteenust pakkuva ettevõttega kokkulepped, mille alusel suunatakse järgnevatel aastatel kuni 1 700 tonni vanametalli taaskasutusse.
Lepingud on käitlemisteenuse osutajatega sõlmitud järgmiseks kolmeks aastaks, et aga vanametallijäätmeid tekib eletrivõrgu hooldamisel ja ehitamisel pidevalt, sõlmitakse tulevikud ka uued lepingud.
Lisaks sellele kasutatakse osa olemasolevatest materjalidest uuesti mõnel teisel objektil: uue elu uues kohas võivad saada nii trafod, elektrikilbid, jaotusseadmed kui näiteks ka puitmastid.
Elektrilevi taaskasutussuundumus on mõistetav: kui ühe jõutrafo hind on keskmiselt 4000-5000 eurot, ja selle asemel, et osta uut, on võimalik kuskilt mujalt võtta kasutatud ent töökorras trafo, tähendab see rahalist efekti. Näiteks 2018. aastal taaskasutati 250 trafot, rahaline kokkuhoid sealjuures 1 mln eurot.
Kõik, mis kõlbab, uuesti kasutusse
Pealkirjas nimetatud “säästuprogramm” on küll pisut mitmemaiguline sõna, aga tõsi on, et igasugune taas-ja uuskasutus annab suure ettevõtte (ja antud juhul ka Eesti riigi) puhul korraliku kokkuhoiuefekti, loodussäästust rääkimata – midagi jääb jälle maast välja kaevamata.
Küsisime Elektrilevi võrguehituse valdkonna juhilt Kristo Külljastinenilt, mida tehakse kokkukogutud metallist ja kuidas puitmastide uuesti kasutus päriselus välja näeb.
Millised metallijäätmed selle 1700 tonni aastas moodustavad?
Eeldatavad mahud on prognoositud eelnevate aastate statistika alusel ning samuti on arvestatud tulevaste aastate investeeringuid ja hoolduse töid.
Vanametallist põhilise osa moodustavad õhuliinide rekonstrueerimistööde käigus eemaldatud vanametall, kasutusest kõrvaldatud jaotustrafod ja demonteeritud isoleerkaablid.
Millisest piirkonnast kõige enam vanametalli ringlusse saadetakse?
Investeerime ja hooldame võrku üle Eesti vajaduse põhiselt, samuti mõjutavad mahtusid kliendi poolt tellitavad tööd, mida ette prognoosida on keerukas. Seetõttu ühte piirkonda eraldi välja tuua poleks asjakohane
Milleks uuskasutusse suunatud metallijäätmeid kasutatakse?
Seda ei oska meie täpselt öelda, mida vanametall käitlejad sellega lõpuks teevad. Tõenäoliselt on elektrivõrgu vanametalli saatus väga erinev: üldiselt läheb see ümbersulatusse, teatud ulatuses on võimalik valmistada ka uusi metalltooteid.
Kuidas metallijäätmed käitlemiskohta jõuavad?
Elektrilevi ehitustööde partnerid transpordivad ehituse käigus tekkinud vanametalli käitlemiskeskustesse. Läbi koostööpartnerite on Elektrilevil 12 vastuvõtupunkti üle Eesti, millest omakorda saab ehitustööde partner enda jaoks sobivaima valida.
Elektrilevi teates seisab, et osa seadmeid ja materjale, sh näiteks puidust postid, taaskasutatakse. Palun selgitage lähemalt, mismoodi see reaalselt toimub.
Taaskasutatavate seadmete ja materjalide all peame silmas demonteeritud seadmeid ja materjale, mida saab uuesti kasutada sama ülesande täitmiseks mõnes teises võrgu osas.
Puitpostid kuuluvad selliste materjalide hulka, nagu ka jõutrafod, kaugloetavad arvestid, rippkeerdkaablid, jaotuskilbid, liitumiskilbid, keskpinge ja madalpinge lülitusseadmed, alajaamade korpused ja mitmesugused liinitarvikud.
Taaskasutatavad seadmed ja materjalid viiakse Elektrilevi logistikapartnerile, kes sisestab vajalikud tooted elektroonsesse keskkonda ja võimaldab Elektrilevi projektijuhtidel neid ehitusobjektidel taaskasutada.
Näiteks demonteeritud liitumiskilpi, mis esialgsesse kohta enam ei sobinud, saame kasutada teises kohas.
Kui suur on 10 aasta lõikes rahaline sääst kui võtta kokku uus- ja taaskasutus?
Taaskasutuse rahaline sääst kajastub eelkõige selles, et uue materjali ostu hinna arvelt on võimalik tellida võrgutöökindluse tõstmiseks muid materjale või töid.
Elektrilevi sõlmis käitlemisteenust pakkuvate ettevõttega Cronimet Eesti Metall, Kuusakoski ja Grandmet lepingud, mille alusel suunab Elektrilevi igal aastal kuni 1700 tonni elektrivõrgu metalli taaskasutusse.
Lepingu eesmärk on suunata uuesti ringlusse seda võimaldavad materjalid, misläbi ettevõte säästab keskkonda ja parandab tehtavate investeeringute efektiivsust.
Uue lepingu järgi moodustavad ligikaudu kolmandiku taaskasutusse suunatavatest metallidest jaotustrafod, mis amortiseerumise või riknemise, peamiselt äiksekahjustuse tõttu alajaamadest maha võetakse ja uutega asendatakse.
Suure osa moodustavad ka ilmastikumõjudele vastuvõtlikud paljasjuhtmelised õhuliinid, mida igal aastal sadade kilomeetrite jagu ilmastikukindlate liinidega asendatakse.
