Euroopa parlament andis lõpliku heakskiidu energiatõhususe direktiivile, millega kehtestatakse rohelise kokkuleppe raames uued 2030. aasta energiasäästueesmärgid.
Uue õigusakti kohaselt tuleb 2030. aastaks vähendada nii primaar- kui ka lõppenergia tarbimist ELis vähemalt 11,7% (võrreldes 2020. aasta võrdlusstsenaariumiga).
Kuni 2025. aastani tuleb energiakasutust kärpida igal aastal 1,3% ja seejärel järk-järgult rohkem, kuni 1,9% aastas. Selleks, et liikmesriigid täidaksid oma osa liidu ühisest siduvast eesmärgist, loob direktiiv ka töökindla järelevalve- ja jõustamismehhanismi.
Eesmärgi saavutamiseks tuleb tegutseda nii kohalikul, piirkondlikul kui ka riigi tasandil ja paljudes sektorites, näiteks avalikus halduses, ehituses, ettevõtluses, andmekeskustes jms.
Parlament rõhutas direktiivi väljatöötamisel just avaliku sektori rolli, mis peab vähendama oma lõppenergia tarbimist 1,9% aastas ning ehitama 3% avalikest hoonetest ümber heitevabadeks või vähese heitega hooneteks. Lisaks kehtestatakse õigusaktiga uued reeglid kaugküttele.
Pärast hääletust sõnas raportöör Niels Fuglsang (S&D, Taani): “Energiakriis ei ole läbi. Me ei saa jääda lootma sellele, et järgmised talved on sama mahedad kui tänavune.”
Fuglsang lisas, et järgmise seitsme aasta jooksul tuleb ellu viia kõik vajalikud reformid. “See on hädavajalik, et me ei sõltuks enam kunagi Venemaa energiast ja saavutaksime ka oma kliimaeesmärgid.“
Täiskogus hääletas õigusakti poolt 471 ja vastu 147 parlamendiliiget, erapooletuid oli 17. Direktiiv jõustub, kui ka nõukogu on sellele oma ametliku heakskiidu andnud.
Uus direktiiv kuulub paketti „Eesmärk 55“, mille Euroopa Komisjon esitas 14. juulil 2021, et viia ELi kliima- ja energiaalased õigusaktid kooskõlla uue sihiga vähendada ELi kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 55%.
Eesmärgi saavutamiseks muudetakse mitut kehtivat seadust, nende hulgas ka taastuvenergia direktiivi ja energiatõhususe direktiivi.
Kavandatav õigusakt aitab vähendada sõltuvust nafta- ja gaasiimpordist ning suurendada puhta ja taastuvatest energiaallikatest pärit energia osakaalu.
Lisaks suurendab see investeerimist keskkonnasõbralike energiaallikate, tehnoloogiate ja salvestusviiside leidmisesse ning toetab tootmisprotsesside jätkusuutlikumaks muutmist nagu on soovitud Euroopa Tuleviku Konverentsi lõpparuande 3. ettepaneku meetmetes 3, 5 ja 6 ning 11. ettepaneku meetmes 1.
Kaanepilt: Ylle Rajasaar
