Keskkonnaagentuur avaldas 2019/2020 jahihooaja küttimisandmed. Rekordiliselt on kasvanud metskitsede küttimine. Kabrist võetakse rohkem sihikule ka sel põhjusel et ennetada loomadega kokkupõrkeid maanteedel.
Keskkonnaagentuur avaldas sel nädalal möödunud jahihooaja küttimisandmed. Rekordiliselt palju kütiti metskitsi ning eelnevate aastatega võrreldes suurenes ka kobraste, pruunkarude ja metskurvitsate küttimine.
Mitme eelneva jahihooajaga võrreldes kütiti märgatavalt vähem põtru, metsnugiseid, rebaseid ja kährikkoeri. Viimaste aastate suurimad muutused ongi toimunud kabriste küttimises: lõppenud hooajal kütiti eelmisega võrreldes ligi 7000 isendit rohkem.
Kabrist lastakse, et teedel oleks ohutum
Kokku sai kuuli keresse 31 032 kabrist. See on teadaolevalt kõigi aegade suurim ühe jahihooaja jooksul maha lastud sõraliste arv.
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja rääkis, et kaberi küttimismahtude kasv on seotud liigi suure arvukusega:
„ Metskitsede suur arv toob kaasa olulisel määral liiklus- ja metsakahjusid, siis on vaja metskitsede arvukuse edasist tõusu küttimise kaudu oluliselt piirata.“
Rohkem lasti ka metsaotte, jahihooaja vältel ühtekokku 67, mis on viimase paari aastakümne lõikes samuti ühe hooaja suurim karude küttimismaht. Veeroja tõi ka mesikäppade puhul välja nende tekitatud kahjude ohjamise vajaduse.
Loe siit, kui palju sai ulukeid meie teedel hukka 2019. aastal
Põtrade arvukus langeb niigi
Keskkonnaagentuuri 2018. aastal põtrade kohta kogutud andmed viitavad arvukuse mõõdukale langusele, asurkonna suuruseks hinnatakse umbes 12 000 – 13 000 isendit.
Mullu kütiti üle Eesti 6304 põtra, lubatud kvooti täis ei saadudki. Jahimeeste soovitus ongi küttimismahte vähendada, et asurkond saaks kosuda. Eelneval kolmel aastal on jahimehe kuuli ette jäänud üle 7000 metsauhkuse.
Rauno Veeroja usub, et järgmistel aastatel langeb meie suurima sarvekandja küttimine veelgi: „Kuna põdra arvukus on viimased paar-kolm aastat olnud mõõdukas languses, siis tõenäoliselt langevad ka küttimismahud.”
Lumevaene talv säästis hunte ja kärplasi
Lõppenud soe ja lumevaene talv oli mitmete jahiulukiliikide küttimiseks ebasoodne ning huntidel ja kärplastel oli rõõm elada oma loomaelu rahulikult edasi. Jäägrid muidugi kurvastavad.
Nii kütiti möödunud jahihooajal 1517 metsnugist, mida on kaks korda vähem kui eelnevatel jahihooaegadel. Sarnaselt metsnugisega langes ka kütitud kivinugiste, tuhkrute ja minkide arv.
Samas numbreid vaadates ei ole vahe väga suur: kui eelmisel hooajal kütiti 67 hunti, siis nüüd 64. Mäkrasid seevastu läks parkalitele 225, mida on 41 rohkem kui eelnenud jahihooajal.
Metssigade arvukus on tõusuteel, ka katk läheneb
Veeroja selgitab, et lumikatte puudumine mõjutas teatud määral ka metssigade küttimist. Möödunud jahihooajal kütiti riigis kokku 4820 metssiga ehk 59 isendit enam kui eelnenud jahihooajal.
“Vaatlusandmed näitavad, et metssea arvukus on taas tõusuteel ja lumikatte olemasolul võinuks kütitud metssigade arv jahihooaja lõpuks olla kerkinud märksa kõrgemale. Kuna sigade Aafrika katku põdevaid metssigu ei ole Eestis juba enam kui aasta jooksul leitud ning nende küttimine on viimastel aastatel olnud tagasihoidlikum, võib metssea arvukus kiiresti suurenema hakata,“ märgib Veeroja.
VTA ei soovita Aafrika seakatku siiski alahinnata: lõppeval nädalal tuli teade Leedus farmist, enne seda oli värskelt ka Poolas 2 juhtumit, hukata tuli üle 40 000 kodusea. Nende riikide metsades on taud levinud, just nagu see oli Eestis ja tegelikult ei tea keegi, millal katk uuesti levima hakkab.
Šaakalite arvukus on langenud
Kahe aasta taguse jahihooajaga võrreldes pea kolm korda langes kütitud šaakalite arv. Kuigi sarnaselt mitmete teiste liikide küttimisega võis lumikatte puudumine mõjutada ka šaakalijahi edukust, siis peamine põhjus sel hooajal kütitud isendite arvu vähenemise taga on pigem eelmisel hooajal toimunud väga intensiivne küttimine, mis šaakalite arvukust tublisti langetas.
Kui 2018/2019 hooajal leidis oma lõpu küti käe läbi 76 õudulgujat, siis värskelt lõppenul vaid 26. Vahe on 50 isendit ja kui mõelda, et ühes pesakonnas on tavaliselt 4-6 poega, jäi küttimata umbes 8 šaakalipere jagu loomi.
Koprad ja kurvitsad on nõutud kraam
Teistest väikeulukitest kütiti eelnevate aastatega võrreldes rohkem näiteks kopraid ja metskurvitsaid, vähem kütiti aga hanelisi. Kopraskalbid on nõutud kraam peamiselt põhjusel, et usinad piibrid paisutavad vett ja langetavad puid. Seal, kus seda niiväga võibolla vaja poleks.
Haneliste küttimine sõltub suurel määral sellest kui kiirelt sügisrändel olevad linnud Eesti aladelt läbi rändavad – see omakorda on mõjutatud sügisestest ilmastikuoludest.
Kokku kütiti möödunud jahihooajal 85 839 jahiulukit, kellest 65 317 olid 19 erineva imetaja- ja 20 522 32 erineva linnuliigi esindajad.
Ulukite küttimisandmetega saab lähemalt tutvuda Keskkonnaagentuuri kodulehel
Foto: Eik Erik Sikk
