Talv on ilus aastaaeg – lumehelbed, kaminatuli, kuum kakao… ja samal ajal sinu autos lõhkenud joogipudel, külmumisest pirtsutama hakanud nutitelefon ning deodorant, mis otsustas enneaegse õhkutõusu kasuks. Kui sa ei taha, et su Plekk-Liisu muutuks keemialaboriks või morgiks, siis pane tähele: on terve nimekiri asju, mida talvel autosse jätta ei tohiks.
Isegi kui lund ei ole ning temperatuur vimpleb pluss-miinus viie ümber, on mõistlik autost kõik külma ja niiskust pelgavad asjad kaasa noppida ja soovitada sama kaassõitjatele. Nagu selgub, ei mõju kestev suusailm hästi isegi pealisriietele, rääkimata toidust ja kosmeetikast või sahtlis päikese ootel olevatest prillidest. Kui sa just katastroofi ei plaani või tahtlikult kellegi vara kahjustada ei taha, on mõistlik meelde jätta asjad, mida talvel autosse jätta ei tohi.
Elektroonika – akud vihkavad külma!
Mobiiltelefonid, sülearvutid, tahvelarvutid – kõik nad on tõsised niiskuse- ja külmavaresed. Litium-ioonakud, mida enamik neist kasutab, võivad külmaga ajutiselt hinge heita. Kui sa arvad, et „las nad paar tundi külmetavad, soojas ärkavad ellu“, siis võid ühel päeval avastada, et su telefon keeldub üldse koostööd tegemast.
Isiklik kogemus näitab, et eriti kapriissed on Apple’i seadmed, mis hakkavad juba mõne külmakraadi juures tujutsema ning -20°C paneb neid töölepingut lõpetama. Lumehelveste või vihmapiiskade sattumine kõlarile ja mikrofonile tekitab kõnekatkestusi. Jah, toasoojas taastub telfa mõne tunniga, aga kellele seda jama vaja on!?
Moraal? Kui ei taha, et su telefon lülituks välja kõige ebasobivamal hetkel (nagu siis, kui vajad abi auto käivitamisel), hoia see taskus, mitte kindalaekas.
Kosmeetika ja parfüümid – sest keegi ei taha lõhnapilve sees elada
Kui su meigikott talvel autos talvitub, siis palju õnne – su ripsmetušš on nüüd kasutamiskõlbmatu, huulepulk on muutunud tahkeks kiviks ning kreemid… noh, nende tekstuur meenutab nüüd rohkem kodujuustu kui siidist nahahooldust.
Parfüümid? Alkohol ja eeterlikud õlid võivad külmudes oma omadused kaotada, nii et su lemmiklõhn võib muutuda täiesti tundmatuks haisuks või – kui see on õrnas klaaspudelis – lihtsalt plahvatada ja sõiduki kabiini igaveseks jäledalt odöörida.
Aerosoolid – kas sulle meeldib, kui asjad plahvatavad?
Deodorandid, juukselakid, klaasipuhastusvahendid – kui neil on aerosoolkork, siis jäta nad pigem koju. Suletud purk + rõhuga täidetud gaas + miinuskraadid = potentsiaalne miniatuurne pomm su autos.
Kujuta ette, et avad oma sõiduki ukse ja avastad, et juukselakk on end ise autolaele laiali pihustanud. Või kuidas seletada sõbrale, et sinu uus deodorant otsustas just tema autos avastada endas grafitikäki oskused? Lihtsam on seletada pilte surnud jänesele.
Joogid ja konservid – kas sulle meeldib sügavkülmast plahvatav limonaad?
Mis juhtub, kui Coca-Cola külmub? See paisub, purk rebeneb ja sa saad autosse uue, huvitava, kleepuva disainielemendi. Sama kehtib ka konservide kohta – nende sees olev vedelik paisub ja võib purgi lõhki suruda.
Alkokraanide all tuleks ka mõelda: õlu, siider ja lahjemad joogid külmuvad juba -1°C juures, nii et see käsitööõlu, mille sa poest ostsid, võib juba järgmise hommiku kargeks hetkeks oma elu ära elanud olla.
Munad, värske kala – kas sa tahad, et su auto lõhnaks nagu morg?
Tõsi, muna kest peab külmale vastu paremini kui näiteks joogipudel, aga selle sisu ei armasta jääaega. Kui muna külmub, muutub selle tekstuur imelikuks ja sulades võib see muutuda… noh, vähem isuäratavaks. Ja kui see peaks lõhkema? Siis võid oma autos tervitada „värsket“ aroomiteraapiat. Külmunud ja lõhkemata muna saab veel päästa, kui see toas ruttu sügavkülma panna ning enne kasutamist aeglaselt üles sulatada.
Värske kala ja mereannid on samuti riskantsed autosse unustada: tundub, et nad lebavad rahulikult, aga kui temperatuur kõigub miinuse ning plussi vahel, ärkavad pealtnäha täiesti surnud mereelukad üles. Ja hakkavad haisema. Juhul kui unustasid kala või mereannid autosse külma, ja need jäätusid, on mõistlik need samuti sügavkülmutada, et enne kasutamist aeglaselt üles sulatada. Sama kehtib liha ja subproduktide kohta.
Üldiselt on värskete, kiirelt riknevate toiduainete autosse unustamine ja leidmise järel kasutamine kõva riskibiz, sest iial ei või teada, kas need said ainult külma või vahepeal natuke ikka plussi ka – sel juhul korjasid nad külge igasuguseid toredaid sõpru, kes hiljem köögis tantsu löövad ja hullemal juhul sööjatele toidumürgituse kingivad. Mõistlik oleks autosse unustatud morgilõhnastajad otsejoones biojäätmetesse saata ning tunnistada rasket rahalist hävingut.
Ravimid – sest külmunud siirup ei ravi enam kedagi
Kõik vedelad ravimid on eriti tundlikud külma suhtes – kui köhasiirup külmub, võib see kaotada oma raviomadused või muutuda ühtlaseks klombiliseks substantsiks, mida ei tahaks isegi vaenlasele pakkuda. Ka nohurohi ja tabletid ei naudi suuri temperatuurikõikumisi, nii et kui sa ei taha ravimifirmadele lisaraha kulutada, hoia need kodus, mitte autos.
Spordivarustus – tennise- ja padelireketid ei talu talvepuhkust
Kui sa hoiad oma golfikeppe või padelireketit talvel autos, siis pead arvestama, et külm võib jänte lõdvaks lasta või gripid kõvaks muuta. Sama kehtib ka näiteks jalgpalli või korvpalli kohta – need muutuvad jäigaks, kaotavad elastsuse ja võivad ka praguneda. Kui tahad, et su armsad ja käe järgi mänguvahendid kestaksid, hoia need soojas.
Klaas ja portselan – kui tahad, et see jääks terveks, vii see tuppa!
Ostad poest uue vaasi või mõnusa kohvitassi ja jätad selle autosse? Halb plaan. Klaas ja portselan võivad külmaga rabedaks muutuda ja isegi väikese põrutuse peale puruneda. Kui sa ei taha, et su uued nõud läheksid juba enne kasutamist kildudeks, siis võta need kaasa koju.
Raamatud ja dokumendid – sest paber ja niiskus on halvad sõbrad
Kas oled kunagi unustanud raamatu või tähtsa dokumendi autosse, et siis avastada, et see on pärast paari päeva niiske, laineline ja kaotanud kogu oma väärikuse? Niiskus ja temperatuurikõikumised muudavad paberitooted lappama ning halvimal juhul võivad nad hallitama minna. Kui sa ei taha, et su lemmikraamat muutuks vaikselt bioloogiliseks eksperimendiks, hoia see autosse unustamise asemel turvaliselt toas.
Jalanõud ja sulejoped – jäised, kõvad ja kasutud
Oled kunagi unustanud talvesaapad või sulejope autosse ja proovinud neid hommikul selga panna? Tulemuseks on kas kivikõva jakk, mis meenutab rohkem soomusrüüd kui talvevarustust, või saapad, kuhu jalga toppides tundub, et need on täidetud betooniga.
Sulejope on mõeldud selleks, et sind soojas hoida, aga kui sa jätad selle ööseks autosse, võib see kaotada oma isolatsiooniomadused. Miks? Sest jope sees olevad sule- ja kunstkiud muutuvad niiskuse tõttu jäigaks ning vajuvad kokku. See tähendab, et isegi kui sa selle pärast üles soojendad, võib see jääda lonkama nagu läbielanud vaene part.
Saapad, eriti need, millel on nahast või kunstnahast pealispind, muutuvad külmaga jäigaks ja võivad isegi praguneda. Kui saapad on lumised, siis see vesi külmub ning teeb need kõvaks ja ebamugavaks. Ja kui sul on autosse ununenud sporditossud? Siis saad hommikul hommikumantlis ukse peal tantsida, oodates, et need üles sulaksid.
Kõige hullem stsenaarium on aga märjad kindad ja sokid. Kui sa unustad need autosse, siis hommikuks on need külmunud nagu jääkuubikud. Ja mis juhtub, kui sa need ikkagi kätte või jalga tõmbad? Alguses mõnusalt krõmpsuvad, siis hakkavad üles sulama ja muutuvad vastikult märjaks. Nii et tervitused külmetavatele kätele ja varvastele!
Lahendus? Võta oma riided ja jalanõud autosse unustamise asemel tuppa. Sulejoped vajavad hingamist ja kuiva hoiukohta, saapad tahavad toatemperatuuril kuivada ning kindad ja sokid… noh, sa tõenäoliselt tahad neid hommikul ikkagi kuivana kätte saada.
Järeldus: autosse jäetakse ainult jääkraabits ja käivituskaablid
Talv on ilus, aga külm on halastamatu. Kui sa tahad vältida plahvatusi, kleepuvaid katastroofe või tehnilisi surmajuhtumeid, siis mõtle enne, kui jätad midagi autosse. Nagu vanasõna ütleb: parem karta kui koristada.
Allikad:
