Elektroonikatööstus vaevleb toormepuuduses. Eesti fosforiiditoormes leiduva neodüümi ja mustas kildas oleva vanaadiumi varud on tõenäoliselt piisavad, et nimetada neid üleilmselt “kriitilise tähtsusega HMM-deks”. Ka glaukoniitliivakivi oleks tööstusel vaja. Selgitab Eesti Geoloogiateenistuse geoloog Johannes Vind.
Üksikute geokeemiliste analüüside alusel on teada, et Eesti fosforiiditoormes leidub teiste HMMde (haruldaste muldmetallide) kõrval olulises koguses neodüümi, mis on oluline komponent püsimagnetite valmistamisel.
Neid magneteid kasutatakse näiteks elektriautodes ja tuulegeneraatorites. Meie maapõues leiduva vanaadiumi saaks aga ära kasutada suuremahulistes akudes, mis roheenergiat salvestaksid.
Tänavu suvel tahab Eesti Geoloogiateenistus (EGT) läbi viia põhjalikud puurimistööd Lääne- ja Ida-Virumaal. Uurimise eesmärgiks on saadavate puursüdamike põhjal kontrollida rohkem kui nelikümmend aastat tagasi koostatud fosforiidiuuringute andmeid.
Tuleb kuni 30 uut puurauku
Geoloogiateenistus kavandab 16 puuraugu rajamist, uuringuloa taotlus on esitatud veel umbes 14.-s asukohas puurimiseks.
Uurimistöödel on 3 peamist eesmärki: varasema uuringuandmestiku kontroll, nõukogudeaegse andmekogu, ja uute puursüdamikega saadava teabe rahvusvaheliste standarditega vastavusse viimiseks vajalik eeltöö.
Lisaks on oluline fosforiidis ja katendi kivimites leiduvate haruldaste ja hajutatud metallide esinemise kohta info kogumine.
Nõukogude ajal uuriti üle 2000 puursüdamiku
1950.–1980. viidi Põhja-Eestis läbi ulatuslikke fosforiidiuuringuid, mille käigus tehti kindlaks Rakvere, Toolse ja Aseri fosforiidimaardlad.
Kokku puuriti toona rohkem kui 2000 fosforiidiuuringute puurauku, Geoloogiafondis on kõikide nende kohta ka säilinud tolleaegsete uuringute kirjalik andmestik.
See piirdub valdavalt ainult fosforiidikihi paksuse määramisega puursüdamikes ning geokeemiliste analüüside tulemuste esitamisega. Fookuses olid väetisetööstusele huvipakkuvad keemilised elemendid nagu fosfor, raud ja magneesium.
Kõiki vanu puursüdamikke ei saa kasutada
Ennetades küsimust, miks ei kasutata varasemate uuringute kontrollimiseks vanu puursüdamikke, tuleb tõdeda fakti, et fosforiiti sisaldavaid südamike lõike lihtsalt pole säilinud.
Oluline aspekt hoidlates seisnud kivimite kasutamisel on seegi, et aja jooksul muutuvad materjalide omadused — teatud mineraalid murenevad ja kristalliseeruvad ümber ning neid ei saa uuringutes kasutada.
Varasemate fosforiidiuuringute puhul on oluline teada, et paralleelselt geoloogiliste töödega tehti fosforhappe tootmise suuremahulisi tehnoloogilisi katseid, mille tarbeks kasutati ära kogu fosforiidikihtkonna puursüdamik.
Graptoliitargilliiti sisaldavaid puursüdamikke on hoidlates alles, kuid need on peamiselt puuritud Loode-Eestis.
Võimalust mööda on Eesti Geoloogiateenistus vanu südamikke siiski ka kasutanud ning peab seda edaspidigi oluliseks uuringute alusmaterjaliks, kuid eeskätt teistsuguste maavarailmingute uurimisel.
Vanad andmed sobivad ruumiliste mudelite aluseks
Arvukatele puuraukudele tuginev nõukogudeaegne uurimisandmestik oleks pikas perspektiivis alusmaterjaliks tänapäevastele standarditele vastava fosforiidi leviku, ja selle geokeemilise iseloomustuse ruumiliste mudelite loomiseks.
Enne mudeldamist tuleb läbi viia toonase geoloogilise ning geokeemilise andmestiku usaldusväärsuse kontroll teatava arvu uute nn duplikaatpuuraukude puurimisega, mis paikneksid toonaste puuraukude läheduses.
Uute puursüdamike uuringute käigus saadav geoloogilis-geokeemiline andmestik lähtub Euroopas kasutatava rahvusvahelise maavarade uuringustandardi PERC nõuetest.
Kehtiv regulatsioon annab nii riigile kui ka maavarade uuringuid läbiviivatele erafirmadele garantii, et teostatud uuringud vastavad tõele ja on terviklikult läbi viidud.
Standardile vastavate aruannete koostamiseks on vaja läbida mitu eelnevat etappi, ja sh teostada täiendavaid puurimistöid.
Väetistest akude ja püsimagnetiteni
Nõukogudeaegsete fosforiidiuuringute peamine eesmärk oli teada saada, kas tooraine omadused on piisavad, et toota fosforväetisi.
Viimasel kahekümnel aastal on seoses roheenergia läbimurdega kasvanud hüppeliselt üleilmne nõudlus HMM ehk haruldaste muldmetallide järele.
Tarneriskide ning suure nõudluse tõttu on haruldased muldmetallid alates 2011. aastast lisatud Euroopa Liidu kriitiliste toormete nimekirja.
Üksikute looduslikest paljanditest võetud fosforiidiproovide geokeemiliste analüüside alusel on teada, et Eesti fosforiiditoormes leidub – lisaks muudele HMM-dele – arvestatavas koguses neodüümi, mis on elektriautodes ja tuulegeneraatorites kasutatavate püsimagnetite oluliseks komponendiks. Vt. siit.
Fosforiidikihtkonda katvas graptoliitargilliidis (mustas kildas) on Põhja-Eestis teada ka vanaadiumi kõrgenenud sisaldused.
Vanaadiumi on peamiselt kasutatud lisandina kõvasulamteraste tootmisel, aga uued teadusuuringud kinnitavad selle kasutusvõimalust suure mahutavusega akupankade tootmisel. Need salvestaksid roheenergiat, mis tuleb päikesest ja tuulest.
Vahetult graptoliitargilliidi peal lasub omakorda glaukoniitliivakivi. Täiendavad tehnoloogilised uuringud peaksid andma vastuse ka küsimusele — kas ja millisel otstarbel kõrgenenud kaaliumisisaldusega glaukoniitliivakivi on võimalik kasutada?
Glaukoniitliivakivi varusid Eestis ei ole kokku arvutatud, hinnanguliselt on seda mitukümmend miljardit tonni, ja see on hea uudis põllumajandus- ja ehitusettevõtetele, mis glaukoniitliivakivi laialdaselt kasutada saaksid – see sobib nii ehituses siseviimistlusmaterjalide loomiseks kui ka põllule väetiseks.
Kokkuvõttes peaksid lähitulevikus algavad uued fosforiidiuuringute puurimistööd ning neile järgnevad uuringud võimaldama olemasoleva nõukogudeaegse geoloogilise andmestiku kontrolli läbiviimist, vastava ajaloolise andmestiku kasutatavuse hindamist uute maavaramudelite koostamisel PERC uurimisstandardi alusel ning selgitama fosforiidi, graptoliitargilliidi ja glaukoniitliivakivi kasutusvõimalusi kompleksse ressursina.
Loe siit uuesti Alvar Soesoo artiklit kliimaneutraalsuse kurjasti kasutamisest ettevõtete poolt
Kaanepilt: Ylle Tampere
