Metsloom tahab minna üle tee, ja kui inimene sellega arvestada ei oska, juhtub õnnetus. Väikeulukite laibad tee serval või teel on tavaline vaatepilt. Inimene ei oska või ei taha arvestada, et jagab teed “nähtamatute” naabritega. Ainus võimalus vältida kokkupõrget loomaga, on oma sõiduharjumusi muuta.
Alates 2011. aastast kuni tänase päevani on PPA andmetel Eesti teedel juhtunud 177 loomadega liiklusõnnetust.
Raske on öelda, millise loomaga kõige rohkem kokkupõrkeid esineb, sest PPA saab teada juhtumitest, kus teele on sattunud suuremad loomad nagu kits, põder või metssiga. Seda seetõttu, et sellised kokkupõrked põhjustavad suurema tõenäosusega inimestele vigastusi.
ENNETAV SÕIDUVIIS ON OHTUSE VÕTI
Väide, et metsloom põhjustab liiklusohtliku olukorra, on poolenisti õige – loom tuleb tõesti teele siis, kui talle tundub see turvaline. Noorloomad, näiteks noored põdrapullid aga ei oska autot karta ning õnnetus ongi käes.
Juht, kes eirab ulukiradadest hoiatavaid liiklusmärke, saab ettevaatamatuses süüdistada ainult iseennast. Seega lasub suurem süü inimesel, kes on ehitanud tee loomade käiguradadele ning liigub kiirusel, mis eluslooduse mõistes on ebaloogiline.
Laskumata diskussiooni, kumb oli enne, muna või kana, teedeehitaja või ekslev uluk, ja kas inimesel on õigus omandit kasutada, võtame ette Soome Liiklusturvalisuse Keskuse ning Eesti PPA spetsialistide soovitused, mis ütlevad sõnaselgelt, et ulukite ja inimeste elusid maanteel päästab ennetav sõidustiil.
KAHEKSA LIHTSAT REEGLIT, KUIDAS LOOMAGA KOKKUPÕRGET VÄLTIDA
[dropcap]! [/dropcap]Ohutu, ennetav, keskkonda, iseennast ja kaasliiklejaid säästev sõidustiil on maanteel omal kohal.
Kiirusepiirangute järgimine, liiklusmärkide lugemine ja nendega arvestamine, pikivahe hoidmine, ilmastiku ja teeoludega arvestamine on osa ennetavast sõiduviisist. Juht märkab metslooma aegsasti ja suudab õnnetuse ära hoida.
[dropcap]! [/dropcap]Tähelepanu tuleb pöörata liiklusmärkidele. Kui maanteel on metsloomade eest hoiatav liiklusmärk, siis see on seal põhjusega. Tegemist on kohaga, kus on juhtunud loomadega liiklusõnnetusi või on teada metsloomade käigutee.
[dropcap]! [/dropcap]Liiklusmärkide juures on soovitav hoog maha võtta, et suudaksite vajadusel ohule reageerida.
Iga juht peab arvestama, et loom võib käituda ettearvamatult, talle võib järgneda veel mõni isend ning loom võib alati ka tagasi tulla.
[dropcap]! [/dropcap]Sõiduaega saab valida ja teekonda planeerida soovi korral loomade liikumisaegu arvestades.
Kõige sagedamini juhtuvad kokkupõrked loomadega õhtul, öösel ja varahommikul. Rohkem esineb kokkupõrkeid metsavahelistel teedel, kus liiklusintensiivsus on väike.
[dropcap]! [/dropcap]Kui on oht väiksema elukaga kokku põrgata, on autojuhi esmane kohus hoolitseda kaasreisijate ja kaasliiklejate turvalisuse eest. Võimalusel tuleks vältida ootamatuid ja järske manöövreid, äkkpidurdust, paanitsemist.
[dropcap]! [/dropcap]Suurulukiga kokkupõrke vältimine on ennetava sõidustiili puhul lihtsam, sest juhil on teel toimuvast aegsasti ülevaade.
Kui on näha, et põdra, hirve, kitse, metssea või karuga kokkupõrge on tõenäoline, tuleb siiski püüda teha endast kõik olenev, et inimeste vigastused oleksid väiksemad.
[dropcap]! [/dropcap]Väikeelukate puhul tuleb hästi järele mõelda, kas teha nn. põdrapõige ja selle käigus seada ohtu näiteks vastutulijate turvalisus või sõita kraavi. Soome Liiklusturvalisuskeskuse seisukoht on selge: alati olgu esikohal inimeste turvalisus.
[dropcap]! [/dropcap]Kui märkate teel looma, andke sellest teistele liiklejatele teada – vilgutage vastutulijatele tuledega ning andke tagasõitjatele ohutuledega märku.
MOOTORRATTURI JAOKS OHUTUT LOOMA EI OLE
PPA juhtiv korrakaitseametnik Kalmer Tikerpe paneb kaherattalisega sõitjatele südamele, et nad oleksid teel sõites väga tähelepanelikud: kokkupõrge, mis autos sõitjaile ei tee suurt midagi, võib tsiklisti igavestele jahimaadele saata.
“Toon ühe kurva näite. Kaherattalisega tuleks öösiti sõita äärmiselt ettevaatlikult. 9. juunil juhtus Saue vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel õnnetus, kus mootorratas Suzuki põrkas suurel kiirusel kokku metsseaga. Selle tagajärjel viidi haiglasse kontrolli 36- ja 31-aastane mees.”
Autosõitja jaoks on kokkupõrge kähriku, rebase, jänese või mõne teise väiksema loomaga enamasti suhteliselt õnnelik õnnetus: kui roolis ei rapsi, jääd ise ilmselt terveks, hukkub loom. Mootorratturi jaoks ei ole ühtegi “ohutut” metslooma. Ka jänesele otsasõit võib lõppeda fataalselt.
KUIDAS KÄITUDA, KUI ULUK ON TEEL?
Kui märkad maanteel vigastatud või hukkunud suurulukit, teata keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313. Kui oled riigimaanteel, võid teavitada juhtunust ka Maanteeinfo telefonil 1510
Alevis ja linnas aitab välja ka kohaliku omavalitsuse abitelefon/keskkonnaspetsialist, kui sinu kodukandis on jahiselts, võid helistada ka jäägritele ning abi paluda. Jahimehed teavitavad enamasti toimunust ise vajalikke ametkondi.
Ära hakka suurt ulukit ise liigutama: vigastatud ja šokis loom võib olla agressiivne. Väikeste metsloomadega kehtib sama reegel: vigastatud loomale asjatundmatult lähenemine võib olla ohtlik elukale ja inimesele.
Kui väike loom on surnud ja vedeleb teel, on mõistlik ta ettevaatlikult teepervele tõsta (kasuta kaitsevahendeid) ja ikkagi keskkonnaametit informeerida.
Kui sinu sõiduk on saanud kannatada, informeeri võimalikult kiiresti oma kindlustusandjat. Pea meeles, et kohustuslik liikluskindlustus ei kata teele jooksnud metslooma poolt tekitatud kahju. Vaja on kaskokindlustust.
VAATA KALENDRIST, MIS LOOMAD MILLAL AKTIIVSED ON
Soomekeelsed materjalid tõlkis Marika Johannson
Allikas: Soome Liikluskindlustuse Fond, PPA, Studio Viridis. Kaanepilt: Pixabay
