Elegaas on võrreldes süsinikdioksiidiga 22 800 korda suurema mõjuga kasvuhoonegaas. Eestis on väävelheksafluoriidi heide püsinud kümneid aastaid samal tasemel, peamiselt tekib elegaasi elektrisektoris. Selgub, et seal on mure sertifikaatidega, mis lubaksid elegaasi käidelda.
SF6 ehk väävelheksafluoriid ehk elegaas on kümneid tuhandeid kordi mõjusam kasvuhoonegaas kui CO2. Üle ilma on viimastel aastatel täheldatud elegaasi heitekoguste kasvu, seda põhjusel, et tuuleenergiat toodetakse järjest enam.
Tuuleenergial ongi kaks nägu: selle laialdasem kasutuselevõtt vähendab CO2 heiteid, aga suurendab SF6 emissiooni. Elegaasist palju aga ei räägita, sest üldsusele on see vähetuntud.
Väävelheksafluoriidi kasutatakse elektrilülitites elektrikaarte kustutamisele kaasaaitava keskkonnana, kõrge elektrilise vastupidavusega aine aitab vähendada isoleervahemikke.
SF6 kasutamine vähendab elektriseadmete massi ja gabariite, kuid ühtlasi on elegaas vängeimate mõjudega praegu teadaolev kasvuhoonegaas. Kyoto protokollis on nähtud ette ka väävelheksafluoriidi heite piiramist.
Eestis toodab elegaasi energiasektor
Elegaasi ehk väävelheksafluoriidi (SF6) heide on püsinud Eestis viimastel kümnenditel samal tasemel ja moodustab Eesti kasvuhoonegaaside heitest marginaalse osa (2000. aastal 2,61 kilotonni CO2-ekvivalenti ning 2018. aastal 2,5 kilotonni CO2-ekvivalenti).
Peamine heite allikas on elektrisektor, kus elegaasi kasutatakse isolatsioonigaasina kesk- ja kõrgepingejaotlates, aga. elektrijaotlate seadmeid Eestis kohapeal ei toodeta. Kõrgepingejaotlates on Eestis SF6 kasutatud alates 1991. aastast ning keskpingejaotlates 1999. aastast.
Keskpingejaotlate seadmed, mis sisaldavad väiksemaid väävelheksakluoriidi koguseid, imporditakse Eestisse gaasiga täidetuna ning hermeetiliselt suletuna. Kõrgepingeseadmed ja suuremaid elegaasi koguseid sisaldavad seadmed aga täidetakse kohapeal.
Gaasi käidelda saab üksnes sertifitseeritud töötaja
Keskkonnaministeeriumi kinnitusel rakendab Eesti ELi määruse nr 517/2014 nõudeid, mille kohaselt peavad töötajad, kes paigaldavad ja hooldavad elektrijaotlaid ning seadme kõrvaldamisel gaasi kokku koguvad, vastavat sertifikaati ja kvalifikatsiooni omama.
Seadmete käitajad ja hooldustöötajad on kohustatud vältima gaaside heidet ja võtma lekke ärahoidmiseks kasutusele ennetavaid meetmeid. Avastatud leke tuleb parandada ilma viivituseta.
Käitaja, kes käitab fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavaid elektrijaotlaid peab tagama, et töötajad, kes gaase kokku koguvad, on sertifitseeritud, et tagada gaaside ringlussevõtt, taasväärtustamine või hävitamine.
Ühtlasi peab fluoritud gaasi sisaldavat mahutit kasutanud ettevõtja korraldama enne seadme kõrvaldamist mis tahes jääkgaaside kokkukogumise, et tagada nende gaaside ringlussevõtt, taasväärtustamine või hävitamine.
Kui seadmed on kasutuselt kõrvaldatud, siis on tegemist jäätmetega jäätmeseaduse tähenduses. Seaduse alla käib ka seadmes olev gaas või SF6 jäätmena. Eeltoodud nõuete täitmist kontrollib Keskkonnainspektsioon.
… aga sertifikaadid on puudu
Atmosfääriõhukaitse seadusega on määratud, et fluoritud kasvuhoonegaaside osas kohaldatakse sertifitseerimiseks kutseseadust, kuid elektrijaotlate valdkonnas ei ole kutsete andmiseni jõutud.
Huvi tekkimisel saab olemasolevate elektriala kutsete sisu laiendada. Selleks tuleb asjakohasel erialaliidul pöörduda Kutsekoja poole.
Huvigruppidega on ministeeriumi algatusel antud teemal ka suheldud, kuid seni ei ole huvi üles näidatud. Kui Eestis ei ole sobivat sertifitseeritud käitlejat, kes võtaks gaasi seadmest välja, siis tuleb leida sertifitseeritud isik mõnest teisest Euroopa Liidu liikmesriigist.
Tänaseks on keskpingejaotlates elegaasi asendamiseks suudetud leida alternatiivseid tehnoloogiaid, mis aja jooksul ka Eestisse levima peaksid. Alternatiivseid lahendusi ei ole KeMile teadaolevalt leitud aga kõrgepingejaotlatele.
Süsinikdioksiidiga võrrelduna on elegaas 22 800 korda suurema mõjuga kasvuhoonegaas, mistõttu on äärmiselt oluline gaasi sisaldavate seadmete nõuetekohane paigaldamine ja hooldus, mille käigus välditakse gaasi leket.
