Orkaan Melissa on paar päeva ka Eestis ilmahuviliste pulsi kõrgel hoidnud. Tänavu seni kõige karmim torm, mille puhul mitmed halvad asjaolud kokku langevad, ähvardab Jamaica kaardilt pühkida. Kuigi katastroof tundub meie jaoks kaugelt kaasaelatav, on rõõmustamiseks põhjust vähe(m). Melissa ja teised temasugused mõjutavad Eesti ilma rohkem kui arvame.
Kõrgeima, 5. kategooria orkaan Melissa on 2025. aasta seni tugevaim torm Atlandi ookeanil, mis räsib Kariibi mere piirkonda ja sealseid saari. Melissa puhul on kokku saanud mitmed halvad asjaolud, mis selle eriliseks ja seninägematult laastavaks muudavad.
Erakordselt soe merevesi: Orkaanid vajavad „kütuseks“ sooja merd. Lääne-Kariibi mere pindmine veetemperatuur on praegu ligikaudu 30 °C, mis on aastaaja keskmisest 2–3 °C kõrgem. See lisas tormisüsteemile märkimisväärselt energiat.
Vertikaalne tuulenihe: Orkaani ümbritsevas atmosfääris ei muutu tuul kõrguse kasvades kuigi palju. Vähene vertikaalne tuulenihe on lubanud tormil ulatuslikult areneda. Tavaliselt „rebib“ tugevam tuulenihe rünksajupilved laiali ja torm nõrgeneb; seekordne seadistus võimaldas Melissal mitu päeva järjest kasvada ja tugevneda.
Aeglane liikumine: Orkaani juhtivad õhuvoolud (steering winds) on nõrgad. Seetõttu liigub süsteem edasi alla 4 mph (≈ 6,4 km/h), püsides samade alade kohal kauem. Nii toob ta pikaajalisi paduvihmu ja purustavaid tuuli, mis kiiremini liikudes jõuaksid tavaliselt juba edasi liikuda.
Just praegu on suure osa maailma pilgud toimuval. 27.–28. oktoobril räsib Melissa Jamaicat püsituultega kuni ~175 mph (≈282 km/h).
USA riiklik orkaanikeskus (NHC) on hoiatanud eluohtliku üleujutuse, maalihete ja veetõusu eest; esmaspäeva õhtu ja teisipäeva (27.–28.10) seisuga paikneb tormisilm Jamaica lähedal ning liigub umbes 3,4 km/h kiirusel saarele peale.
Orkaan Melissa mõjutab Eesti ilma
Eesti vaates ei ole Kariibidel möllav pöörane Melissa pelgalt kauge uudis. Kui selline süsteem liigub Atlandi põhjaossa ja muutub parasvöötme tormiks, võib Melissa jääkenergia 5–10 päeva pärast võimendada Põhja-Atlandi tsükloneid ning tuua Põhja-Euroopasse tugevad läänetuuled, kõrge lainetuse, veetaseme kõikumise. Seetõttu tasub Melissa kulgemisel silm peal hoida – nii reisimise ja logistika kui ka meie ranniku- ja mereilma riskide ja nendeks ettevalmistumise nimel.
USA riikliku orkaanikeskuse NHC prognoos viitab, et Jamaicalt liigub Melissa edasi Kuuba idaosa ja Bahama suunas ning suundub seejärel kirdesse. Kuuba idaosas tekitab orkaan ilmselt jätkuvalt kaost.
Keskmistel laiustel läbivad troopilised tsüklonid tavaliselt ekstratroopilise ülemineku (extratropical transition), mille käigus süsteemi soojatuumaline struktuur muutub barokliinseks. Inimkeeli seletades: kui troopiline torm jõuab meie laiuskraadidele, vahetab see “töörežiimi”. Sooja ookeani kohal toiminud soojatuumaline orkaan hakkab üleminekul siduma end soojade ja külmade õhumasside piiridega – tekivad frondid, torm haakub jugavooluga ja muutub tüüpiliseks parasvöötme tsükloniks.
Orkaan, liikudes soojade vete kohalt jahedamatesse voogudesse ei hääbu, vaid muudab iseloomu: energia tuleb enam mitte soojast merest, vaid õhumasside temperatuurierinevustest. Põhja-Atlandil toimuv selline „ümberhäälestus“ võib suunata niiskuse ja tuuleenergia Euroopa poole, tuues meile tugevamaid tuuli, kõrget lainetust ja kiireid ilmamuutusi.
Aasta seni jõhkraim orkaan Melissa jätab ookeanile laia niiskuse- ja energiavälja. Kui jäägid seotakse Põhja-Atlandi barokliinse madalrõhkkonnaga, on järgmise 5–10 päeva sees Põhja-Euroopas suurem oht sügiseste läänetormide tekkeks. Tormidega kaasnevad kõrge lainetus ja kiire veetaseme kõikumine.
Läänetuulega “lükkab” tuul Läänemere vett ida poole ja see kuhjub meie lahtede tupikutes — eriti Pärnu ja Tallinna kandis.
Põhjapoolkeral kaldub pinnavesi tuulest paremale (Ekmani efekt), mistõttu lääne-edelakaare tuultega tõuseb veetase just Liivi ja Soome lahe idaotsas. Kui sellega kaasneb sügav madalrõhkkond, lisab baromeetriline efekt umbes 1 cm iga 1 hPa rõhulanguse kohta, ning pikk vastutuul kasvatab lainet, mis rannas veetaset veelgi tõstab. Tulemuseks on kiiresti kerkiv meri, ajuti üleujutusoht madalatel rannaaladel.
Kariibi–USA–Euroopa lennuplaanide häired kanduvad sageli edasi ka Euroopa siselendudele. Seetõttu tasub ka Eestist algavatel või siia saabuvatel reisidel silm peal hoida Atlandi suurtel sündmustel.
Melissa ülitugevaks paisutanud eriliselt soojad veed Kariibi meres on kooskõlas viimaste aastate trendiga – aeglaselt liikuvad ja plahvatuslikult tugevnevad tormid sagenevad. Seda kinnitavad nii ametlikud prognoosid kui ka lühiajalisemalt tehtud kliimaanalüüsid.
Viis kohta, kust Melissat reaalajas jälgida
- NHC: Public Advisory, 5-päeva koonusekaart, tuuleväljad, prognoosiarutelud. Need on esmane tõevärav, kuhu iga muu allikas lõpuks viitab. National Hurricane Center+1
- Satelliidipilt: GOES „floater“ annab värske pildi silma struktuurist ja tormi arengust minutite täpsusega. NOAA / NESDIS / STAR website
- Interaktiivsed kaardid: Zoom Earth ja Windy on mugavad tööriistad reaalajakaardi, radari ja mudelikihiga. Zoom Earth
- Põhja-Atlandi taust: NOAA Ocean Prediction Center (OPC) kaardid aitavad hinnata, kas ja kuidas tormi jäägid „pööratakse“ Euroopasse. Ocean Prediction Center+1
- Eests: Ilmateenistuse hoiatused ja mereilm; lisaks jälgi sünoptik Kairo Kiitsaku selgitusi Facebookis – hea kohalik kontekst. Facebook
Nädalajagu kõrvu ja silmi
Sünoptik Kairo Kiitsak sedastab: “5. kategooria orkaan Melissa on täna (28.10) hommikuse seisuga (Eesti aja järgi) käesoleva Atlandi hooaja tugevaim orkaan ja 2025. aasta seni tugevaim troopiline torm kogu maailmas. Ühtlasi on Melissa kaheksas kõige intensiivsem Atlandi orkaan (orkaani keskmes mõõdetud minimaalse õhurõhu järgi), mis on üldse registeeritud, edastades napilt kurikuulsat orkaan Katrinat (2005). NOAA orkaanikütid mõõtsid Melissa keskmes minimaalseks õhurõhu näiduks 901 hPa ehk 676 mmHg ning maksimaalseteks tuulepuhanguteks kuni 80 m/s. Melissa liigub tänase päeva jooksul aeglaselt üle Jamaica saare ja prognoosid näitavad, et selle silm kaldub pigem üle saare lääneosa. Juba praegu on Jamaical tuul tugevnemas ja esineb tugevast vihmast tingitud üleujutusi. On ka hukkunud ja teadmata kadunud jäänud inimesi. Hullem on alles ees sealsete inimeste ja looduse jaoks.”
“Jamaical ja Kuubal on ühised tähed ja ühised sinavad veed” – täna ja homme saame kogu südamest kaasa elada jamaikalaste ja kuubalaste tragöödiale, “saata kõik oma palved” ning ehk leida toimuva mõtestamiseks rohkem kui paar minutit. Meil pole teisi tähti kui Jamaical ja Kuubal, ikka needsamad. Koduplaneet on sama ja Atlandi ookean loksub me ukse all, sest maailmameri on üks.
Tasub uuesti lugeda ökoloog Mihkel Kanguri tõdemust, et eestlased on suurel tarbimispeol nõudepesija rollis, ja selleks, et ellu jääda, tuleb meil omalt poolt süsteemi tasakaalustamiseks kõvasti vaeva näha.
Miks saab pöörane orkaan nime? Tormidele antakse nimed eelkõige selgeks ja kiireks suhtluseks: nimi on lihtsam meelde jätta kui koordinaadid või numbrid ning see vähendab segadust, kui samaaegselt on mitu tormi.
Ajalooliselt kasutati Atlandi tormide puhul algul vaid naisenimesid (1950.–1970. aastatel), kuid alates 1979. aastast vahelduvad naiste- ja mehenimed.
Nimed valib ja haldab WMO (Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon) piirkondlike komiteede kaudu: igal ookeanibasseinil on kuus tähestikulist nimekirja, mis roteeruvad kord kuue aasta järel.
Eriti ränkade tagajärgede korral saadetakse tormi nimi vanaduspuhkusele ja asendatakse uuega, et vältida tulevikus segadust ning valu, mida mälestused põhjustavad.
Pöörase pöörise Melissa tegutsemist tasuks jälgida järgneva nädala. Meil Eestis on see rõõm, et olemas on Kairo Kiitsak, kes oma Facebooki lehel huvilisi asjaga kursis hoiab. Soovitused, mida jälgida:
-
Põhja-Atlandi sünoptiline pilt – kas ja kuidas seotakse Melissa jäägid Põhja-Atlandi madalrõhkkondadega (OPC pinnakaardid; „Unified Surface Analysis“).
-
Euroopa-suunaline jugavool – kui vool pöördub püsivalt edelasse jan läänekaarde, kasvab Läänemere tormiriski tõenäosus. (Jälgi OPC ja NHC taustainfot; Eestis Ilmateenistuse hoiatusi.)
-
Praktiline valmisolek rannikul – võimalike tugevate läänetuulte ja veetaseme kiire kõikumise puhuks on valmisolek vajalik, isegi kui Melissast on saanud siinkandis „tavaline madalrõhkkond“.
Tunnuspilt: satelliidipilt