Venemaa Kaug-Põhja aladel on зимник ehk talitee ainus võimalus kaupu vedada ja välismaailmaga suhtlust pidada. Vene riigiduuma peab otsustama, kas lubada neil aladel eraettevõtete toel tasuliste teede rajamine.
Venemaa seadus keelab tasulised teed juhul, kui kõrval ei ole tasuta alternatiivi. Kaug-Põhjas sõltub elu aga otseselt зимник’utest ehk taliteedest, mis on rajatud tundrasse ja veekogudele. Sõna “zimnik” ongi tuletatud venekeelsest sõnast ‘зима'(talv).
https://www.youtube.com/watch?v=M5Tz3NgqJpo
Riigiduuma peab otsustama, kas lubada erand või muuta senist seadust täielikult, mis tähendaks, et tasulisi teid võib rajada kõikjale, kus suudetakse tõestada, et alternatiivi erakapitalile ei ole. Eelnõu on esimesel lugemisel.
Zimnikute ja nende kaudu ühenduse olemasolu määrab ilm – kui talitee sulab, autoga enam liikuma ei pääse. Venemaa polaaralad on tihedalt asustatud ning inimeste liikumasaamine on elutähtis.
Lisaks taliteedele toimub liiklus Kaug-Põhjas kopterite, lennukite ja veesõidukitega, regulaarne ning oluliselt soodsam transport mööda maismaad neis piirkondades on aga raskendatud.
Kui ettepanek muuta seadust ning lubada polaaraladele rajada erateid riigiduumas läbi läheb, võib see ka mujal Venemaal kaasa tuua tasuliste teede rajamise laine: sarnases olukorras alasid on ka mujal.
Seadusemuudatuse ettepaneku algatas Jamali Neenetsi autonoomse piirkonna kuberner, kes esimese asjana ehitaks silla üle Puri jõe – see projekt on kalevi all olnud varsti 20 aastat.
TASULISE TEEGA HOOPIS RAHA TEENIMA!?
Tasuliste püsimaanteede rajamine peaks ühendama Venemaa Kaug-Põhja muu maailmaga ning vabastama siinsed asukad majanduslikust ja geograafilisest lõksust*.
Praegu kulubki enamus rahast toetuste maksmiseks ja elus püsimiseks, maanteed elavdaksid kaubavahetust ja võimaldaksid inimestel mujale tööle käia. Kohalike jaoks oleksid need teed esialgse kava kohaselt tasuta. Teemaksu tasuks nende eest riik.
See plaan tekitab osas saadikutes vastuseisu, sest kui pretsendent loodud, võivad ka teised kraid soovida tasuliste teede rajamist neid tasuta teedega dubleerimata, põhjendades seda puuduvate ühendustega ning saada seeläbi riigilt kopsakat toetust, sest kohalikud peavad saama ju tasuta sõita.
Transpordi- ja ehituskomitee juhatuse liige Dmitri Ionin avaldas arvamust, et sellise võimaluse loomine on vesi kohalike oligarhide ja ametivõimude veskile, kes edaspidi loobuvadki teedesse investeerimisest, lootes eraettevõtluse toel rajada maismaaühenduse, mille eest edaspidi riik peale maksaks.
VÕTI VENEMAA VARAAITA
On veel üks põhjus seadust muuta ja erakapitali toel polaaraladele tasuliste teede võrk rajada: Siber on suure Venemaa varaait. Siin leidub külluses nii naftat, maagaasi kui ka kulda, teemante, kivisütt, tina, volframit ja hõbedat.
Kui riigiduuma võtab vastu seadusemuudatuse – ja arvatakse, et see juhtub – avab see erakapitalile pääsu neile aladele, kust seni maavarasid ühenduste puudumise tõttu nii isukalt välja veetud ei ole.
Ehk siis sel medalil on lausa mitu külge – lood alalise ühenduse, saad kaubad liikuma, riigilt ehk raha ka, aga ühtlasi kaela järgmise keskkonnakatastroofi.
Seda, et jää liigub ja seadusandja võib tegutseda erakapitali lükatud suunas näitab kasvõi seegi, et hiljuti testiti Venemaa autotööstuse au ja uhkuse, luksusliku Auris-brändi kõiki sõidukeid Jamalo-Neenetsi -40-kraadises pakases. Autod hätta ei jäänud.
Zimnikuid saab ehitada siis, kui temperatuur langeb nulli ja lund on nii piisavalt, et selle saab greiderdada siledaks teeks. Taliteed lähevad ka üle jõgede ja järvede.
*Aastatuhande alguses korraldas Venemaa suure kampaania, et asustada inimesi polaaraladelt ümber Kesk-Venemaale, plaan ei olnud aga eriti edukas, paljuski seetõttu, et polaaraladel makstakse riiklikke toetusi.
Isegi vastupidi – polaaralad on meelitanud kohale ärimehi Kaukaasiast, kes rikastes Põhja linnades, kuhu on koondunud tööstusettevõtted ja elanikkond suheliselt rikas, suure osa kaubandusest on koondanud enda kätte.
Venemaa Kaug-Põhja alad on ülerahvastatud – võrreldes muu maailmaga elab seal kolmandiku võrra rohkem inimesi.
Infrastruktuuri edasinel arendamisel riik seni mõtet näinud ei ole, odavam on inimesi ümber asustada, ja seetõttu pole ka maismaaühendustesse panustatud.
Reisumees Väints koos 4×4 sõpradega on parasjagu just Kaug-Põhja zimnikutel Taimõri poole seiklemas. Nende reisile saab kaasa elada siin ja Facebooki lehel.
Allikas: TACC. Kaanepilt 4×4/Toyota Eesti
