Selle aasta I kvartali energiatarbimise analüüsi kohaselt säästis Tallinn tänavu esimese kolme kuuga linnahoonete energiakuludelt kokku pea 2,58 miljonit kWh energiat ehk selle perioodi keskmist energia hinda arvestades üle 290 000 euro. Rohepööre pealinnas võtab selgemaid piirjooni ja osa soovitustest on sellised, mida ka kodus kasutada.
Sotsiaalteadlaste sõnul on kliimamuutusi kõige efektiivsemalt võimalik peatada finantstööriistu kasutades – esimene samm on kärpida kulusid, sealt edasi investeerida uutesse efektiivsematesse tehnoloogiatesse ja loota, et need natukenegi liustike püsimisele kaasa aitavad.
Tallinnas püstitati 2022. aasta lõpus eesmärk saavutada linnahoonetes 10% energiasääst, sealjuures nende sisekliima kvaliteeti alandamata ja toimepidevust katkestamata. Mäletame, et energiahindade kasvades tegid paljud ettevõtted otsuse ruumide temperatuuri drastiliseks vähendamiseks. Energiahind tõusis, temperatuur kukkus, inimesed nurisesid ja korraks oli kõik halvatud.
Tallinn on oma hoonetes rakendanud teistsugust lähenemist: tehnosüsteemid on ümber seadistatud ning ka töötajate harjumusi on suunatud kestlikkuse poole. See tõepoolest tähendab seda, et riietus on oludele ning aastaajale vastav, jälgitakse ühist energiakasutust ega tühistata näiteks jahutite tööd suvel aknaid avades.
Linnahooned säästsid ligi 300 000 eurot
Möödunud aasta oktoobris töötas Tallinna Linnavaraamet välja suunised, mis on linna allasutustele energia säästmisel teejuhiks.
Tänavu mais valmis ametil I kvartali energiasäästu rakendamise analüüs. Energia tegelik kokkuhoid rakendus analüüsi kohaselt nii elektri-, gaasi- kui ka soojusenergia tarbimises.
Linnaasutuste üldine energiatarbimine vähenes 2023. aasta esimeses kvartalis võrreldes sama perioodiga 2022. aastal keskmiselt 3%.
2022. ja 2023. aasta esimese kvartali elektri, maagaasi ja kaugkütte tarbitud koguseid võrreldes on näha, et säästeti kokku 2 576 462 kWh energiat, mis moodustab ligikaudu 3% 2022. aasta esimeses kvartalis tarbitud kogusest (85 707 581 kWh). Selle perioodi keskmist energiahinda aluseks võttes oli energiakulude pealt kõigi sääst kokku 290 497 eurot.
Eelmisel mõõteperioodil saavutatud märkimisväärne sääst – 8 protsenti energiat ja 1 miljon eurot – tõestas, et süsteemide mõistliku reguleerimise ja säästliku tegutsemisega on võimalik saavutada tähelepanuväärne kokkuhoid ilma töötingimusi halvendamata.
2023. aasta I kvartalis tarbitud elektri kogus on 2019–2023 aastate I kvartalite lõikes madalaim. Näiteks gaasi tarbimine vähenes samade perioodide võrdluses keskmiselt 6,3% ning kaugküttel keskmiselt 3,3%.
2022. aasta IV ja 2023. aasta I kvartalis, võrreldes samade perioodidega eelmistel aastatel, säästetud üle 8,7 miljoni kWh energiat, mis tähendab rahalist säästu energiakuludelt ligikaudu 1,3 miljoni euro ulatuses.
Küttesüsteemi kohenda suvel
Pealinn jätkab energiatarbe andmete jälgimist ning energiasäästu juhendis toodu rakendamist. Üleüldiselt on kõik linnaasutused juba energiasäästumeetmed omaks võtnud ja neid aktiivselt rakendamas.
On näha, et energiatarbimisele pööratakse tähelepanu ja püütakse säästlikumalt toimetada. Tarbimiskoguste langemine ja reaalne rahaline sääst annavad kindlasti ka indu juurde ehk asutused ise tunnetavad, et nende tegevusel on kokkuhoiu saavutamisel käegakatsutav mõju.
Samas tuleb meeles hoida, et hoolimata energiahindade vähenemisest on liigtarbimise vähendamine endiselt päevakorral.
Energiakulude kokkuhoid on aktuaalne ka suvel. Valgel ajal tuleb eelistada loomulikku valgust ning võimalusel kaaluda ka öise välisvalgustuse väljalülitamist.
Kuumade ilmadega on vajadus kasutada jahutusseadmeid, kuid seejuures tuleb kindlasti aknad kinni hoida, et jahutuseks kuluv energia õue ei voolaks. Kuumade ilmadega võiks hoopis ära kasutada öist jahedust, et avatud akendest tulev jahe õhk jõuaks öösel ruumid maha jahutada.
Energiatõhususe suurendamiseks kaaluda ka sooja tarbevee tsirkulatsiooni väljalülitamist, et hoonesse liigset soojust ei tekiks – käsi saab pesta ka leige (või külma) veega. Nii on see näiteks korraldatud lennujaamades, mida päeval läbivad kümned tuhanded reisijad.
Suviseid säästunippe on veel: büroohoonetes võiks kütte kogu hoones suveks välja lülitada, nagu näiteks on tehtud linnavalitsuse peahoones,
Praegu on õige aeg korrastada kütte- ja ventilatsioonisüsteeme, vahetada valgusallikad säästlikumate vastu ja saada nii märgatav kokkuhoid juba sügisel.
Allikas: Tallinna LV. Kaanepilt: Ylle Rajasaar
