Soome uurimis- ja arendusfond Sitra soovitab värskes kliimaraportis energiatarbimise ja heidete vähendamiseks muuta inimesed paiksemaks ja kehtestada karmim maksupoliitika. Ylle Tampere luges ja teeb lühikokkuvõtte.
Sitra on Soome uurimis- ja arendusfond, mis investeerib teadusmahuka ettevõtluse omakapitali ja finantseerib uurimistulemuste rakendamist ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.
Äsja avaldas Sitra Parandusmeetmete raporti, kus on välja toodud meetmed, mille abil +1,5°C kliimaprogrammi eesmärk saavutada.
Soome on seadnud sihiks vähendada aastaks 2030 transpordisektori heitemäärasid poole võrra 2005. aastaga võrreldes ja aastaks 2045 peaks kogu liiklus olema vaba fossiilkütuste kasutamisest.
Rohujuure tasandil tuleb kõigiti soosida reisimise ja autokasutuse vähendamist: selle asemel peaksid inimesed kasutama vajalikuks liikumiseks jalgratast, ühistransporti ja kõhu alt välja lükatud jalgu.
Heidete vähendamise nimel soovitab Sitra otsustavalt üle vaadata kogu maksupoliitika. Sõidukite heiteid tuleb senisest rangemalt maksustada, samal ajal kui ühistranspordile tuleks kehtestada senisest rohkem soodustusi.
Varasemalt on Soomes arutusel olnud lisaks elektriautodele ka pistikuhübriidide ja surugaasiautode ostutoetus ja väiksemad maksud. Kuna taristu areng jääb e-autode levikule jalgu, oleks otsus tervitatav.
Sitra soovitusel peaks tegema selge vahe heitevabade ja sisepõlemismootoriga sõidukite maksustamisele: kui edaspidi keegi soovib sõita saastavama autoga, siis maksaks ta senisest kordades rohkem.
Sarnaselt Euroopa Liidus arutusel olnud ettepanekule, anda väiksema sissetulekuga inimestele suuremat auto ostutuge, soovitab ka Sitra selekteerida välja vähemused ja autost sõltuvad sihtrühmad, kelle puhul on vajalik sõiduki vahetamisel keskkonnasõbralikuma vastu selge toetuspakett.
Kokkuvõttes: Sitra nägemuses aitaks kliimaeesmärkide täitmisele kaasa kui inimesed reisiksid ja liiguksid vähe, ja teeksid oma vajalikud sõidud ühistranspordi või jalgrattaga. Iga liigne kilomeeter maksustatakse karmilt.
Raiskav põllumajandus tuleb maksustada
Seni on rohkem räägitud transpordisektorist kui sõiduautodest ja kaubavedudest, põllumajanduse keskkonnale kahjulikest mõjudest ja põllumajandusmasinate diislijanust vähe või üldse mitte.
Sitra raportis on põllumajanduse keskkonnakoormusele viidatud: roheline tuli tuleks anda loodussõbralikumale viljelusele ja järgida “saastaja maksab” reeglit.
Kõikides sektorites, sh põllu-ja metsamajandamisel tuleb lõpetada näiliselt kasulike toetuste maksmine. Põllud ja metsad vajavad Sitra raporti kohaselt täiesti uut elulise majandamise strateegiat. Paberil majandamine ei ole mõistlik, tuleb vaadata ja kaaluda kohalikke olusid. Seda, kust võtta pädevaid spetsialiste, Sitra raport ei ütle.
Palju on teha, aga tegijaid ei ole
Mõni mõtlemise koht: näiteks läheb palju väärt puitu raisku ahju ajades ja muul moel väärindamata jättes, aga puust tuleks valmistada maju ja mööblit ning tootmisjääkidest teha uusi (ehitus)materjale.
Enne kui infrastruktuuri rajamiseks heldekäeliselt toetusrahasid jagada, on vaja kogu olemasolev infra hinnata ja luua strateegia, mille põhjal üles ehitada ühtselt toimiv multimodaalne süsteem.
Innovaatilised lahendused on toredad küll, aga nende kasutusele võtmisel peaks tormakust vältima ja tegema korraliku analüüsi, kas ja millist kasu neist tõuseb. Kasulikele uuendustele tuleks möönda toetused, et nende levikut kiirendada.
Sitra raport toob välja asjaolu, mis kogu eelneva sisutühjaks jutukõminaks muudab: kliimamuutuse lahenduste otsimine takerdub teadlaste, asjatundjate ja oskusteabe puudumise taha. Kas osta “ajud” sisse või asuda ise ruttu juurde koolitama, selles on küsimus.
Kõigi tasandite poliitikud peavad ühtset asja ajama: see omakorda eeldab, et olemas on eesmärgid, mida kõik ühtviisi tunnustavad ja mille täitmist vajalikuks peavad. Kuniks igaüks tekki enda peale rebib, tegelikke muutusi ei toimu, või toimub, aga ebaolulisel määral.
Sitra kliima- ja keskkonnalahenduste spetsialist Marko Landström soovitab Yle.fi-le antud intervjuus talguid kui üht võimalust kodanike “kättpidi” asja juurde viia. Samuti peaks ettevõtlussektor osalema kliimategevusis.
Valitsuse vastutus on luua õigusruum, mis võimaldaks seatud kliimaeesmärke täita. Järelevalveorganite tulevik on seotud keskkonnas toimuvaga: saastajad saavad “laksu” ja laiskadele hingab politsei kuklasse. Omavalitsus peab leidma vahendid ühiskondlike hoonete ja infrastruktuuri rajamiseks, vastavalt ühtsele strateegiale.
Soosida tuleb ettevõtlust, mis toodavad ainult seda, mida on päriselt vaja, ja teenuseid, mis lähtuvad inimeste elutähtsatest toimingutest. Selline ümberkorraldus eeldab taas uuringuid ja tervikpildi nägemise oskust.
Loomulikult tuleb kõikides sektorites tegutsedes seada ülimaks eesmärgiks kliimasääst: vähem heitmeid ning rohkem päriselulisi otsuseid ja rakendusi. Mistahes hangete, teenuste või toodete sisseostmisel tuleb ainuliselt eelistada kestlikkust. Kes on pädev seda hindama ja tegelikke mõjusid hindama? Sellele ei ole head vastust.
Süsinikuneutraalsusest negatiivseks
Soome kliimapaneeli hinnangul on 2020-2050 aastani soomlastel voli kulutada veel vaid 79 megatonni heiteid kogu maailma mastaabis vaadatuna. Võrdluseks: aastal 2019 oli Soome netopääst ligi 38 megatonni.
Selles valguses tundub mistahes kliimaneutraalsuse saavutamine ebareaalse sihina, Sitra raportist nähtub, et tunneli lõpus siiski koidab valgus.
Juhul kui soomlased suudavad 2035. aastaks saavutada süsinikuneutraalsuse, võiks sealt edasi rääkida pluss- ehk süsinikunegatiivsuse programmist. Tulevikus rohkem heiteid siduv majandamine tasandab eelneva kahju ja see oleks ju igati hea.
Sitra raportis soovitataksegi vaadata rohkem süsinikiunegatiivsesse ajastusse ja seada suuremaid sihte. Milline on tõhus tee negatiivseks saamisel, jääb jätkuvalt ebaselgeks, sest kui pole oskusteavet ja oskajaid, hakkab asi loksuma ja töövõitudena lähevad kirja uued kõrged maksud ning kodanike liikuvusvabaduse vähendamine.
Marko Landström tuletas meelde, et mistahes võitlus kliimamõjude stabiliseerimiseks ei saa olema kerge: “Tee on pikk ja osa meetmeid mõjuvad aeglaselt, näiteks energianutikas ehitamine või seniste harjumuste muutmine ühiskonnas.”
Sitra raportit võiksime ka Eestis lugeda
Sitra raport võiks olla meie poliitikute lugemislaual veel enne kohalike omavalitsuste valimisi. Mõtlemisainet on kuhjaga.
Esimene suurem muutus, milles võiksime kokku leppida, on lõpetada jutt sellest, et üks ei ole ühtegi ning Eesti, ja kogu Euroopa on liiga väikesed, et maailmas midagi muutuks.
Just üksikisiku tasandil ongi mõtteviisi muutus oluline: oma tarbimise kriitilise pilguga üle vaatamine, elukestev õppimine ja aja planeerimine aitaksid mõnegi (elu)keskkonna mõistes lolli asja tegemata jätta.
Ja isegi siis tuleb meil alla neelata kibe pill, et elu muutub tulevikus keerulisemaks, maksud kasvavad ja surve senist mugavat elu kokku tõmmata, suureneb.
Peame uuesti meelde tuletama, et täna ei ole viimnepäev. Paradoksaalsel kombel meie esivanemad nii elasid – olenemata sellest, et nende eluiga oli kõvasti lühem ja üldine elukorraldus aeglasem ja füüsilisem. Mõttekoht.
Allikad: Sitra, Yle.fi. Kaanepilt: Ylle Tampere
