Kas sama auto võib olla hoopis dünaamilisem ja mugavam, kui asendada harjumuspärane diisel – või bensiinimootor elektrilise mootoriga? Kui palju soodsam oleks sel juhul sõiduki ülalpidamine ja kui suur peab olema aastane läbisõit, et kopsakam investeering end ära tasuks?
Nendele ja teistele sarnastele küsimustele vastuste andmine on tänu autotööstuse uutele arengutele tunduvalt lihtsamaks muutunud. Üha enam autotootjaid pakuvad nüüd oma mudelites lisaks diisel- ja bensiinimootoritele ka elektriajamit.
See on mõlemale osapoolele kasulik: autoostu planeerides saab tulevane omanik sõiduki sõiduomadusi lihtsalt ja mugavalt võrrelda, autotootjatel on aga samale platvormile erinevaid jõuallikaid paigutada soodsam.
Viimane punkt tähendab omakorda seda, et uute mudelite arendamine ei nõua enam nii suuri investeeringuid ja neid saab kiiremini turule tuua.
Kõige selle juures on tarbijatel märksa lihtsam arvutada välja ka esialgse investeeringu tasuvust. Enam ei olegi vaja võrrelda näiteks samas klassis olevat elektrilist Peugeot e-208t sisepõlemismootoriga Renault Clioga või VW Pologa kuna 208 luukpära varustustasemed on samad nii elektrilisena kui ka sisepõlemismootoriga. Seega on võrdlus lihtne ja selge.
Kust kõik alguse sai
Sisepõlemismootoriga mudelist elektrilise versiooni pakkumine on käinud ühte jalga akude suuruse ning kaalu vähendamisega, nagu näitas 2014. aastal Mercedes-Benz, alustades oma sõidukitest elektriliste versioonide seeriatootmist.
Tänaseks on samast sõidukist elektri- ja sisepõlemismootoriga versioonide pakkumise trend laialt levinud nii sõiduautode kui ka tarbesõidukite turul. Seda hindavad kliendid nii Ameerikas, Suurbritannias, Eestis kui ka Saksamaal.
Üks esimesi tootjaid, kes elektrifitseerimise ette võttis, oli Peugeot. Aastal 1995 tutvustas ettevõte maailmale elegantse Electrique signatuuriga elektrilist mudelit 106, mida müüdi Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Norras ja ka Suurbritannias.
Sõiduki arendamisse kaasas Peugeot ka teise Prantsuse ettevõte, Heuliezi, mille spetsialistid sõidukile nikkel-kaadmium aku paigaldasid.
Electrique’i elektrimootori võimsus oli kõigest 20 kW, kuid sellest piisas 90 km/h kiiruse saavutamiseks. Ühe laadimisega sai ametlikel andmetel sõita alla 100 km.
Sellele pakub head kontrasti Peugeot e-208, mida saab pidada 106 Electrique’i mõtteliseks järeltulijaks. e-208 pakub 100 kW elektrimootoriga kiirendust kuni 150 km/h ja täislaetud 50 kWh akuga saab sõita kuni 340 km.
Mõlema mudeli tehniline ülesehitus on väga erinev, kuid põhimõte on läbi aja sama püsinud – elektriautod on võimekad, praktilised ja dünaamilised ning sisepõlemismootoriga versioonidest saab neid väliselt eristada vaid erilise märgistuse järgi sõiduki kerel.
Valikuvabadust pakkuda sama mudelit nii sisepõlemis- kui ka elektrimootoriga võimaldab tänapäevane CMP (common modular multi-energy) platvorm, mida kasutatakse erinevates Peugeot’ ning Stellantise sõidukites.
Ühel platvormil erinevate sõidukite arendamine tähistab autotööstuses uut ajajärku. Nende kasutus ei piirdugi ainult sõiduautodega – ka tarbesõidukite seast leiab järjest rohkem mudeleid, millel on olemas nii elektriajami valik kui sisepõlemismootor.
Tarbijate harjumused ja oodatud läbimurre
Samast mudelist elektri- ja sisepõlemismootoriga valikute pakkumine annab võimaluse rohetehnoloogiast kasu saada neil juhtidel, kes tunnevad, et soovivad täpse mootorivaliku avalikkuse eest peidus hoida.
Minevikust saab tuua näiteid elektriautodest, mis olid omapärase väljanägemisega: näiteks Mitsubishi iMiEV ja I põlvkonna Nissan Leaf. Tänapäeval ei ole elektriauto enam maailmaime ning delikaatsus elektriliste mudelite disainis on oluline, seda ka Peugeot` jaoks.
Kuigi sõiduautode turul on valikuvabaduse pakkumine juba selgelt kanda kinnitanud, oodatakse lähitulevikus suurimat läbimurret tarbesõidukite vallas.
Ettevõtjad, kes on pikalt olnud elektriautode suhtes skeptilised, arvutavad mõistagi investeeringute tasuvust ja kuluefektiivsust eratarbijatest põhjalikumalt.
Kuna nüüd ongi võimalik sisuliselt sama tarbesõiduki kulusid võrrelda nii diislikütusega kui ka elektriga sõites, saavad ärikliendid elektriautode eeliseid veelgi selgemalt mõista.
2012. aastal turule jõudnud 120-kilomeetrise sõiduulatusega Nissan e-NV200, mis transpordisektoris esimeste muutuste hõngu tõi, on tänaseks andnud teatepulga üle mudelitele nagu Peugeot e-Expert.
Selle uue põlvkonna elektrikaubiku kandevõime ja praktilisus ei erine sugugi sisepõlemismootoriga versioonist ning oma 330-kilomeetrise sõiduulatusega on e-Expert atraktiivne valik paljude ettevõtete jaoks.
Pildid: Peugeot pressiruum
