Maailma lennunduses oli 2019. aasta üks turvalisemaid, ehkki ohvritega õnnetusi oli kaks korda rohkem kui aastal 2017, mida loetakse kõige turvalisemaks lennundusaastaks. Rahuajal on lainer jätkuvalt kõige muretum liikumisvahend võrrelduna muudega.
8. jaanuar 2020 on lennundusajaloo must päev: väidetavalt rumala eksituse tõttu sai raketitabamuse ja kukkus Iraanis alla Ukraina reisilennuk Boeing 737, kus kõik 176 pardal olnud inimest hukkusid. Lähis-Idas eskaleerunud konflikt annab alust oletusteks.
Vaatamata kohutavale tragöödiale on lendamine jätkuvalt kõige turvalisem valik sihtkohta jõudmiseks, sest õnnetusse saatumise tõenäosus on üks kahe miljoni lennu kohta. Tänapäevased lennumasinad on vastupidavad, kõik elutähtsad süsteemid on riskide suhtes kontrollitud ja mitmekordistatud.
Lennunduses oli 2019. aasta taas kord üks turvalisimaid, kuigi skandaale jagus ning Boeing 737 MAX 8 tüüpi lainerid pole siiani õhkutõusuks luba saanud.
Õnnetuste registrit pidava ASN-i (Aviation Safety Network) andmeil toimus möödunud aastal kokku 20 hukkunutega lennuõnnetust, milles sai surma 283 inimest.
Kõige turvalisem lennundusaasta oli 2017, kui toimus 10 õnnetust ning hukkus 44 inimest. ASN-i statistika puudutab kõiki reisi- ja kaubalennukeid, mille baasmudel on sertifitseeritud vähemalt 14 reisija veoks.
ASN-i hinnangul tehakse aasta jooksul maailmas umbes 39 miljonit lendu, nende hulk kasvab järjest. Statistika põhjal järgi peaks reisija tegema aastas kaks miljonit lendu, et tekiks tõenäosus sattuda õnnetusse.
Kõige ohvriterohkem lennuõnnetus toimus möödunud aasta 10. mail, kui Ethiopian Airlines’i Boeing 737 MAX 8 Addis Abeba lähistel alla kukkus. Surma sai 157 inimest.
Sellest õnnetusest sai alguse Boeing 737 MAX-iga seotud skandaal, seda tüüpi lennumasinate üleilmne lennukeeld ja Boeingu tegevjuhi Dennis Muilenburgi vallandamine.
41 inimest hukkus mullu kevadel Moskva Šeremetjevo lennuvälja lähistel kui Aerofloti Sukhoi Superjet ebaõnnestunud maandumise tegi. Õnnetuse järel teatasid vene võimud kiiresti, et tegu oli tehnilise rikkega, mis pani eksperdid kulmu kergitama – kuidas saab juba uurimise alguses avarii põhjuse avalikult välja öelda!?
24. novembril toimus ohvritega õnnetus, kui vahetult peale starti lennufirma Busy Bee Congo lennukiga Dornier 228 Kongos, surma sai 19 pardalviibinut ja 10 inimest maa peal.
Suurte ja moodsate lennumasinatega juhtub õnnetusi siiski haruharva: lisaks juba mainitud Ethiopian Airlines’i ning Aerofloti õnnetustele sai tosin inimest surma Almatys, Kasahstani lennufirma Bek Air’i Fokker 100 pardal, põhjuseks lennuki ebaõnnestunud start.
Enam kui pool ehk 11 õnnetust 20st leidsid 2019. aastal aset Põhja-Ameerikas: mitu suhteliselt väikeste lennukitega toimunud õnnetust Kanadas ja Alaskal, samuti sattus fataalsetesse õnnetustesse kaks möödunud sajandi 50ndtatel ehitatud kaubalennukit. 7 inimest sai surma teise maailmasõja aegse muuseumilennukiga B-17 toimunud õnnetuses.
Kolm inimest hukkus USA lennufirma Atlas Air’i kaubalennuki Boeing 767 allakukkumisel Houstoni lähistel, 1 inimene aga samuti USA firma PenAir’i lennuki Saab 2000 ebaõnnestunud maandumisel Alaskal.
