Nordica sulgeb oktoobris kõik otselennud Tallinnast. Küsisime NAG-i juhatuse esimehelt Erki Urvalt, millised on ettevõtte edasised tegevussuunad ning kas ja kuidas kavatsetakse tulu teenida? Ühtlasi palusime Urval ennustada, mida teeb Nordica tagasitõmbumise järel Tallinnas airBaltic.
Oktoobrist rahvuslike lennukitega lennata enam ei saa, viimane lend Nordica nime all tehakse 27. kuupäeval. Osa praegustest otselendudest võtavad üle LOT ja Nordica tütarfirma Regional Jet.
Näiteks Brüsselisse viib LOT, Stockholmi ja Varssavisse LOT värvides Regional Jet. Pileteid neile liinidele müüb LOT.
Kopenhaagenisse, Vilniusse, Viini ja Kiievisse saab Tallinnast teiste lennufirmade otselendudega. Seda aga, kui kaua üks või teine mõne otseühendusega jätkab, otsustavad muidugi vedajad ise.
Lootus jääb, et Eestist reisida soovijad siiski Tallinna lõksu ei jää: viimastel aastatel on siinne lennujaam kõvasti ühendusi juurde saanud.
Iseasi muidugi, kas enam nii soodsalt kui seni lennata saab, sest kohaliku vedaja taandumine võib konkurendid panna võistleja puudumisel piletihindu tõstma.
Mis saab NAGist ehk Nordicast edasi?
Mida aga Nordic Aviation Group, mille kaubamärk Nordica on, edasi teeb? Kust teenitakse tulu, millega kulusid katta ning kasvõi kaudegi Eesti maksumaksjale kinnitada, et panime liinid kinni küll, aga oleme siiski eeskujulik ettevõte?
Kes veel mäletavad, siis Eesti riik investeeris 2015. aastal Nordica omakapitali 40,7 miljonit eurot. Täiendavaid investeeringud lennufirmasse tehtud pole.
Tütarfirma Regional Jet, mille arengutest räägime pikemalt Jan Palméri ja Toomas Uiboga eraldi, on tänaseks 4% kõigi siselendude turust Euroopas enda kätte saanud. RJ-s on Nordical 51% osalust, LOTil 49%.
NAG juhatuse esimees Erki Urva on tiivustatuna Regional Jeti arengutest ERR-le öelnud, et tulevikus võib olla võimalik tütarfirmast dividende võtta. Ent siiski, mis saab Nordicast endast?
“Nordic Aviation Group jätkab kindlasti valdusfirmana ning osutab samal ajal teenuseid LOTile,” ütleb Erki Urva vastuseks meie küsimusele, mis Nordicast edasi saab.
Lisaks otsitakse muid ärivõimalusi nii Eestis kui ka välisturgudel. Piletimüügist tulenevate riskide võtmist hetkel plaanis pole, sest konkurentsiolukord Tallinnas seda täna ei luba.
Nordica, vii meid soojale maale!
Üks valdkond, kus võiks ka Eesti turul olla arengupotentsiaali, on tšarterlennud. Näiteks saaks osutada teenust suurtele reisibüroodele, mis suudavad tagada kindla puhkajatevoo.
Eestlased reisivad järjest rohkem, puhkusevedajatest meenub aga ainsana lätlastele kuuluv SmartLynx, millega on pidevalt probleeme. Nordica teeninduskultuur on sellega võrreldes puhas kvaliteetkosmos.
Nordic Aviation Group juhatuse esimees Erki Urva vastab, et tšarterid on arutlusel olnud: “See on üks võimalus mitmest ja täna on veel vara öelda, kas see peaks olema Nordica ärisuund või mitte.”
“Tšarterlendude turg on Eestis täitsa olemas, kuid lennukite arv sellel turul üle kahe või kolme ilmselt ei küündi. Meid lihtsalt pole nii palju. Selleks, et tšarterturule jõuliselt siseneda, peab ettevõttel olema ka sobiva suuruse ja lennukaugusega lennukitüüp,” selgitab Urva.
Natuke Rootsit ja maapealseid teenuseid
Nordica lennutegevus Tallinna liinivõrgus peatatakse olukorras, kus asjad on olnud pigem hästi: suvehooaeg oli firmale edukas. Oma osa sellel on põnevatel sihtkohtadel, kuhu Nordica suvel reisijaid lennutas: Ohrid ja Constanta näiteks või ka Kiiev on eestlaste jaoks paras eksootika.
“Peale Tallinna liinivõrgus lendude lõppemist täidame Rootsi liiklusameti tellimust opereerides Põhja-Rootsi ja Stockholmi vahel,” räägib Erki Urva. See liin on subsideeritud osaliselt Rootsi riigi poolt.
“Lisaks osaleme mitmetel riigihangetel üle Euroopa ning pakume Tallinnas erinevaid maapealseid teenuseid Poola lennufirmale LOT,” lisab ta.
Rootsi liin, millest Urva räägib, on võidetud puhtalt Nordica ja Regional Jeti ühipakkumisega. Piletite müügiks kasutatakse LOTi kommertsplatvormi.
Kas on võimalik, et Nordica müüakse maha?
Erki Urva jääb Nordica võimalikest müügiplaanidest kidakeelseks: “Ettevõte pole paraku selles positsioonis, et arutleda võimaliku erastamise üle, sest see on omanike pädevuses öelda, kas erastada või mitte. Seni on meie omanik kinnitanud, et erastamist pole praegu plaanis.”
Omanik, kellest Urva räägib, on Eesti Vabariik. Nordica (AS Nordic Aviation Group) on Eesti rahvuslik lennufirma, mille kodulennujaamaks on Lennart Meri Tallinna lennujaam.
Mida teeb airBaltic Tallinnas edasi?
Mitmeid Nordica poolt lõpetatavaid liine on dubleerinud lätlaste airBaltic. Esimese poolaasta lõpetas AB 26,6 mln eurose hiigelkahjumiga. Kas on võimalik, et nüüd, kus konkurentsi enam pole, tõmbab airBaltic otselende Tallinnast kokku ning hakkab Eesti reisijaid Riiga “ette vedama”?
“Viimased uudised Baltikumi suurima lennufirma poolaasta hiigelkahjumi kohta teevad kindlasti paljusid ärevaks,” tõdeb Erki Urva.
“Peame aru saama, et ka lätlaste lennufirma on Euroopa mõistes ikkagi väga väike ja väikeste, piletimüügiga tegelevate lennufirmade elu läheb järjest keerulisemaks. Isegi Nordica lendude peatamine Tallinnas ei pruugi erilist positiivset efekti lõunanaabrite ettevõttele pakkuda.”
“Tõenäolisem on, et me näeme lähitulevikus airBalticu poolt otseliinide sulgemisi Tallinnas, piletihindade tõusu ja Tallinn-Riia vahelise lennuliikluse tihenemist, mis on kindlasti lätlaste ärihuvides,” selgitab Urva.
“Kasumlikult toimetavad meie hinnangul Tallinnas need lennufirmad, kes veavad reisijaid oma jätkulendudele läbi suurte sõlmjaamade,” lisab ta.
Kas Tallinnast võiks saada sõlmjaam?
“Eestlastele olulised sõlmjaamad on kindlasti Helsingi, Frankfurt, Amsterdam, Stockholm ja ilmselt Riia mingil määral,” seletab Erki Urva.
Üllatusena tuleb, et kui 5-6 aastat tagasi mängis olulist rolli sõlmjaamade seas ka Kopenhaagen, siis tänaseks on transiitreisijate arv läbi Taani pealinna üsna tugevalt kukkunud.
Kas Tallinna Lennujaam võiks tulevikus olla ise üks vahejaam, kuhu väiksematest kohtadest reisijaid kokku tuua ja siit neid pikamaalendudega üle ilma edasi saata? Erki Urva arvates on Tallinna potentsiaal olla vahejaamaks suhteliselt piiratud.
“Esiteks ei lähe siit piisavalt jätkulende ja teiseks ollakse juba täna taristu osas maksimaalsele läbilaskevõimele väga lähedal.”
Ta lisab, et kindlasti tasub selle nimel kõvasti tööd teha, et Tallinn saaks lennuliiklust juurde, sest ühendusi pole kunagi liiga palju.
Kaanepilt: Ylle Tampere
