Lendamisega on seotud hulk müüte, mille kummutamiseks tuleb appi paluda piloodid. Seekord saavad vastuse küsimused, kui ohtlik on turbulents, miks lennukid alla kukkuda võivad ning milline istekoht lennukis on “lennujänese” jaoks kõige turvalisem?
Turbulentsi talumine lennu ajal on lennukartliku inimese jaoks paras katsumus: süttib “kinnitage rihmad” tuli ning kapten või mõni meeskonnaliige palub kõigil jääda rahulikult kohale ja hoolitseda selle eest, et tuline kohv sülle ei kukuks, sest võib esineda raputamist.
Tõusvad õhuvoolud ja tuulenihe
Rohkem kui turbulents teevad pilootidele muret tõusvad õhuvoolud. Pensionil piloot ja turvalisuse ekspert John Nance ütleb, et kui lennuk lendab suurde tõusva õhu voolu, mida võib öösel radarilt näha, siis on see justkui hiiglasliku lamava politseiniku otsa sõitmine kiirusega 805 kilomeetrit tunnis.
Piloot Pat Smith’ile tundub kummastav, et nii paljud inimesed muretsevad turbulentsi pärast. Sest on võimatu, et turbulents põhjustaks näiteks kokkupõrke teise lennukiga.
Piloot Peep Lauk tõdeb, et Euroopas lennates on suurimad ohud lennukite turvalisusele tuulenihe, (ik. wind shear), äikesetorm, tornaadod ja tugev jäätumine.
Tuule suuna ja kiiruse muutus ruumis ehk tuulenihe on üks ohtlikumaid tuule muutuse nähtusi. Toimub kõikides kõrgustes. Tuulenihe on lokaalne nähtus ning esinemise põhjuseks on sageli antud koha geograafiline eripära. (Allikas: lennuilm.ee)
Tugeva tuulenihke tekitajaks on näiteks lagunev äikesepilv. Laskuv õhuvool, mis tekitab maapinna läheduses erineva suuna ja tugevusega tuule, võib omakorda õhusõiduki viia varisemisse ja tõstejõu kaotusse.
Ka võib tugevas äikesepilves esineda lisaks turbulentsile rahet ja jäätumist. Turbulents otseselt lennukitiibasid murda ei suuda, kuid võib viia lennuki juhitamatusse olukorda. Väga tugev vihm aga võib mootorid “kustutada” ehk mootorid lakkavad töötamast.
Lindudega kokkupõrkeid esineb rohkem maandumisel, sest sel ajal töötavad mootorid vaiksemalt. Samas on lennuki vigastused siis väiksemad. Lennuki stardil on kokkupõrke oht küll suurem, kuid tugevam müra peletab linnud juba kaugelt ära.
Kuhu lennujänes peaks istuma?
Halvimad kohad lennukis turbulentsi ja raputamise mõttes on kohad raudlinnu tagaosas, sest õhuvool liigub esiotsast tahapoole.
Keskel, tiiva kohal, on õhk rahulikum ja see võib olla närviliste lendajate jaoks rahustav. “Lennuk on nagu kiik. Kui oled keskel, ei liigu sa nii palju,” ütleb Patrick Smith, piloot ja raamatu Cockpit Confidential autor.
Peep Lauk ei pea vähetähtsaks julgust öelda lennupersonalile, et sa kardad lendamist. Paljud lennufirmad on online check in’i puhul teinud võimalikuks istekoha valimise.
Tugeva turbulentsi korral on lennuki tiiva kohal istudes tõesti üle-või alakoormus pisut väiksemad, kuid kui vaja on avariimaanduda, siis on kõige turvalisemad istekohad sabaosas.
Turbopropi puhul on propelleri kõrval olevatel istekohtadel müratase kindlasti kõrgem kui ees või tagapool ning võib süvendada närvilisust.
Närvilisematele reisijatele võiks pakkuda vett, rahustavat palderjanitabletti ja mingit tegevust. Lennuki personal on harjunud nägema veidi kartlikke lendajaid, seega ei pea muretsema oma “erilisuse” pärast.
Lennuki õhkutõusul ja maandumisel kui lennusaatja istub omal kohal näoga reisijate poole, võib hoida silmsidet ja enamasti naeratavad nad rahustavalt ja tõstavad ka pöidla üles, et kõik on OK.
Kas lennujänesele sobib paremini akna- või vahekäigupoolne iste? Sõltub inimesest. Mõnda rahustab lennukist õhkutõusmisel avanev hingemattev vaade, teine aga tahab tunda, et käigutee on vaba ja hoida silmsidet lendu teenidava personaliga. Ainuõiget soovitust ongi raske anda.
Kaanepilt: Ylle Tampere
