Lendamine on paljude jaoks jätkuvalt stressi ja hirmu tekitav. Soovi korral võib internetist välja kaevata tuhandeid õudseid lugusid lendamise ohtlikkusest, ja edasi karta. Kes tahab julgelt lennata, loeb, mida Lennuakadeemia arendusjuht ja piloot Peep Lauk ütleb selgituseks põnevatele väidetele, mille oleme populaarteaduslikest väljaannetest kokku kogunud.
Olgu öeldud, et tõelistel lennujänestel ei tasu lennunduse hirmutavatest üksikasjadest pajatavat minilugude sarja edasi lugeda, enne tuleks lennuhirmust üle saada. Ülejäänud aga, laske käia, ja saage targemaks! Kas meid lennu ajal kiiritatakse? Kas sõjalennukid ohustavad meid pilvede peal? Mis juhtub, kui piloot eksib? See kõik selgub alljärgnevast loost.
LENNUL KIIRITATAKSE ME KEHASID ROHKEM KUI KEHASKÄNNERIGA
Olete kuulnud lugusid sellest, et sagedased lennureisijad puutuvad kokku ohtliku kiiritusega? Ilmselt arvate, et kiirgus tuleb turvakontrolli seadmetest. Kuid nii see ei ole. Scientific American kirjutab, et lennureisiga seotud kiirgus tuleb peamiselt lendamisest.
Maapinnast kõrgemal on õhk järjest hõredam. Hõredam õhk tähendab ühtlasi vähem molekule, mis kaitsevad inimkeha kosmilise kiirguse eest. Ning see võib omakorda lõpuks kaasa tuua ka kõrgema vähiriski.
[dropcap]PEEP LAUK[/dropcap] Piloote ja reisijaid kõige ohustavamaks kiirguse liigiks on endiselt päikese ultravioletkiirgus. Selle vastu aitavad õiged päikeseprillid ja päevituskreem.
Teatavasti suureneb kosmilise kiirguse intensiivsus lennukõrguse suurenemisega, kuid teaduslikku tõestust, et tavalistel lennukõrgustel, umbes 10-12 kilomeetri kõrgusel pilvede kohal oleks vähirisk kõrgem, senini ei ole. Mõnevõrra suurem terviserisk on lennukõrgustel 12-15 km.
Sellisel kõrgusel lennates on hingamiseks vajalik puhas hapnik ning ka kosmiline kiirgus on intensiivsem. Nii suurele kõrgusele suudavad tõusta lisaks sõjalennukitele ka väiksemad ärireisilennukid.
SALASTATULT LENDAVAD SÕJALENNUKID OHUSTAVAD REISILENNUKEID
Salastatult lendavad militaarlennukid võivad põhjustada turvariske tavalennukite jaoks. Nii suurte kui väikeste lennukite meeskonnad on pidevas ühenduses maapealse lennujuhtimiskeskusega.
Piloodid teevad kõik, mis nende võimuses, et vältida mistahes kokkupõrkeid. Seetõttu on päris kõhedusttekitav, et salastatud militaarlennukid saavad lennata ilma end tuvastamata. Scientific American kirjutab, et sellised lennukid on ohuteguriks kõikjal Euroopas. Vene sõjalennukid on tekitanud ohtlikke olukordi mitmetele reisilennukitele.
[dropcap]PEEP LAUK[/dropcap] Kui sõjalennukid ei lenda lennuplaani alusel, ei suhtle lennujuhtidega ja nende transponderid on välja lülitatud, on nad ohuks tsiviillendudele. Tiheda lennuliiklusega piirkondades on potensiaalne kokkupõrkeoht tõepoolest olemas, kui lennukitel pole sisse lülitatud sekundaarradari transponder.
Teiseks probleemiks on Vene militaarpilootide ebapiisav ingliskeelse raadioside oskus. Militaarlennukite suurim oht on omavahel kokku põrgata. Ei saa lugeda normaalseks, kui vene hävituslennuk läheneb NATO lennukile ilma põhjuseta, 1,5 m kaugusele.
Senini on ilma transponderita lubatud lennata rahvusvahelises õhuruumis, kaugemal riikide õhuruumidest. Seega otseselt transponderita lennukid seadust ei riku.
Aitaks seadusparandus, mis teeks Euroopas ja selle lähipiirkonnas lennates transponderi kasutamise laiemalt kohustuslikuks. See võimaldaks ka seaduserikkujaid vastutusele võtta ja selliste rikkumiste arvu oluliselt vähendada.
KA STARDI- VÕI MAANDUMISRAJAL VÕIB JUHTUDA LENNUÕNNETUS
Siis ei saa ju midagi juhtuda, kui lennuk õhus ei ole? CNN andmetel on aga üks ohvriterohkemaid reisilennukiõnnetuste ajaloos 1977. aastal Tenerife lennurajal toimunud kahe Boeing 747 kokkupõrge, surma sai 583 inimest.
Loomulikult esineb selliseid õnnetusi äärmiselt harva. Business Insider kirjutab: “Enamik lennuõnnetusi on põhjustatud mitte ühe eksimuse poolt, vaid ebatõenäoliste vigade ja eksimuste ahelast, millele aitab kaasa päris suur annus ebaõnne.”
[dropcap]PEEP LAUK [/dropcap]Lennuõnnetusse saatumise tõenäosus on kaduvväike. Kuid tõepoolest, lennuõnnetusi juhtub ka maa peal. Suurem osa lennuõnnetustest juhtub just stardi-ja maandumisprotsessi käigus, lennuväljade läheduses.
Õnnetused võivad olla seotud halbade ilmastikutingimuste, juhtimisvigadega kui ka tehniliste probleemidega. Tihedamini juhtub õnnetusi maandumisel.
https://www.youtube.com/watch?v=Nw-HYGYdgkA
UMBES POOL LENNUÕNNETUSTEST ON JUHTUNUD INIMLIKU VEA TÕTTU
Väljaanne The Conversation kirjutab järgmist: Piloodi viga on ligikaudu 50% lennuõnnetuste põhjuseks. Lennuk on kompleksne ja keerukas masinavärk, mis nõuab ka piloodilt palju tegelemist.
Kuna piloot peab kogu lennu vältel sooritama väga paljusid tegevusi, on mitmeid võimalusi eksimiseks.
Mis veel õnnetusi põhjustab? Mehaaniline viga on põhjuseks 20%, halvad ilmaolud 10% juhtumitest. 10% lennuõnnetustest on põhjustatud sabotaažist, ja ülejäänud osa moodustavad lennujuhtide, dispetšerite, laadijate, tankijate või hooldusmeeskonna tehtud vead. Laiemalt võttes on pilootide süül toimunud üle 50% lennuõnnetustest.
[dropcap]PEEP LAUK [/dropcap]Paljude lennuõnnetuste juhtumite puhul tuleks piloodi vigadeks arvata ka halbade ilmastikuolude ignoreerimine.
Näiteks maandumiskatse tihedas udus või tugeva äikese korral samas kui olukorra oleks päästnud varulennuväljale maandumine. Paraku on inimfaktori mõjul toimuvate õnnetuste osatähtsus tõusutrendis ning mehaaniliste vigade osatähtsus languses.
REISIJAD VÕIVAD LENNU AJAL KA SURRA
Ei ole vast uudis, et lennukiga transporditakse ka kirste. Kuid mis saab siis, kui mõni reisija äkitselt lennu ajal surema peaks? Väljaande Quartz andmetel ei saa inimest surnuks tunnistada enne, kui maa peal arst või muu vastav ametikandja on ta üle vaadanud.
Lennufirmadel on sellisteks puhkudeks erinevaid lahendusi. Enamasti toimetatakse lahkunu eraldi tühja istmeritta, kuid mõnel lennukil on ka sellekohane ruum.
PEEP LAUK Lennu ajal äkksurma eriti tihti ei esine. Tavaliselt eelneb halb enesetunne ning lennusaatja või kaasreisijad ikkagi märkavad inimese ebanormaalset seisundit.
Lennusaatjad on reeglina läbinud esmaabi koolituse. Nad tunnevad elustamisvõtteid ning lennukis on olemas nii hapnikuaparaat kui ka hädavajalikud ravimid.
Ka on lennuki kaptenil Euroopa õhuruumis vajadusel võimalik teha vahemaandumine mõnel teisel lennuväljal selleks, et anda haige kiiresti üle arstide hoole alla.
Siinkohal ei saa jätta märkimata, et hoopis sagedamini kuuleme lennu ajal toimunud rõõmsatest sündmustest: nimelt on pilvede kohal sündinud mitmed lapsed ning hiljaaegu kihlusid Nordica pardal kaks noort inimest.
Minilugude sari “Lendamise hirmutavad üksikasjad” valmib koostöös Eesti Lennuakadeemiaga ning on mõeldud tõstma üldist teadlikust lennunduse ja lendamise kohta. Kliki allpool Lennuakadeemia logol, et jõuda otse kooli kodulehele.
Erinevate allikate põhjal tõlkis alusteksti Lena Murd. Pilt: Pixabay
